Obsah (5)

§ 9§ 1§ 31§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-29088 Tsiviilasi Vasalemma Vallavalitsuse avaldus

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata M L pärandvara ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasuks 496 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 163,68 eurot, kokku 659,68 eurot ja hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks 79,41 eurot ning välja mõista need M L pärandvarast. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Vasalemma Vallavalitsus esitas 25.07.2012 avalduse M L pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus võttis 13.08.2012 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas M L pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne 30.08.2012 esitas Peeter Sepper kohtule ajutise halduri aruande. Aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi 8 838,04 euro ulatuses. Võlgniku pärandvara hulka kuulub kahetoaline korteriomand aadressil XXX ja sõiduauto Fiat 127, 1979.a väljalase. Pärandvara nimekirjas on korteriomandi väärtuseks märgitud 2 000 eurot, kuid ajutise halduri hinnangul võib korteriomandi väärtus olla 1 500 – 1 700 eurot. Sõiduauto Fiat asukoht ei ole teada ja arvestades tema väljalaske aastat, on nimetatud vara väärtusetu. Eeltoodu alusel võib pärandvara väärtus olla 1 500 – 1 700 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud kakskümmend kaheksa täitemenetlust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla M L asotsiaalne eluviis ja asjaolu, et ta ei töötanud. Ajutine haldur on seisukohal, et M L pärandvara on alaliselt maksejõuetu ja sellest ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud ka ajutise halduri tasu ja kulude arvestuse. Kohtuistung Kohtuistungil 03.09.2012 jäi avaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja täpsustas, et maakleri hinnangul on korteri müük väga aeglane ja hindas pankrotimenetluse esialgseteks kuludeks 1 200 eurot. Avaldaja esindaja teatas, et ei soovi pankrotimenetluse läbiviimise kulusid kanda. Avaldaja esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja kulude arvestusega. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja M L pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas

§-ga 31 lg 6 kirjaliku nõusoleku alusel Peeter Sepperi.

§ 9

lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse 2 pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on M L pärandvara väärtuseks 1 500 – 1 700 eurot, samas on pärandvaral kohustusi 8 838,04 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus leiab, et kuna M L pärandvara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Tulenevalt eeltoodust kuulutab kohus M L pärandvara pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,2 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 496 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 163,68 eurot ja ajutise halduri kulude hüvituseks 79,41 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 496 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 163,68 eurot, kokku 659,68 eurot ja ajutise halduri kulutused 79,41 eurot välja mõista M L pärandvara arvelt. Tiia Mõtsnik kohtunik 3