← Eesti

3-12-1904/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1904 Haldusasi AS G4S Eesti kaebus AS Eesti Raudtee poolt (AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo nimel) korraldatud riigihanke „Turvateenuse hange“ esemeks olnud teenuste ostmiseks uue riigihanke korraldamise ja lepingute sõlmimise keelamise nõudes ning hankija kohustamise nõudes teha nimetatud riigihankes AS-ile G4S Eesti ettepanek pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord

  1. Tagastada AS G4S Eesti kaebus;
  2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
  3. Saata käesoleva määruse ärakiri AS-ile G4S Eesti ning teadmiseks riigihangete vaidlustuskomisjonile Kohtumääruse resolutsiooni punktile 1 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtumääruse resolutsiooni punktile 2 võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Muus osas ei ole kohtumäärus edasikaevatav. ASJAOLUD
  4. Kaebuse materjalidest nähtuvalt korraldas AS Eesti Raudtee (registrikood 10281796, registrist kustutatud) AS-i Eesti Raudtee (registrikood 11575838) ja AS-i EVR Cargo nimel lihtsustatud korras riigihanke „Turvateenuse hange“ ning edastas 12.03.2012 AS-ile G4S Eesti, AS-ile USS Security Eesti ja AS-ile Securitas Eesti kutse riigihankes osalemiseks (Vt kaebus, tl 4).
  5. 04.04.2012 tunnistas hankija edukaks AS G4S Eesti pakkumuse, kuid kaebuse esitajaga enam kui 4 kuu jooksul hankelepingut ei sõlminud (Vt kaebus, tl 4).
  6. 28.08.2012 võttis hankija juhatus vastu otsuse nr 379, millega lükati kõik vaidlusaluses riigihankes esitatud pakkumused tagasi ja lõpetati hankemenetlus põhjendusel, et situatsioon on oluliselt muutunud. Olukorra muutumist põhjendas hankija sellega, et vaidlustus- ja järelevalvemenetluste tõttu ei olnud hankelepingu sõlmimine varem võimalik ega ole tõenäoline ka enne hankija lõppemist jagunemise tõttu, kusjuures hankija lõppemise järgselt ei ole hankijal võimalik enam seadusest tulenevaid kohustusi täita (Vt kaebus, tl 4).
  7. AS G4S Eesti esitas 03.09.2012 riigihangete vaidlustuskomisjonile eelnimetatud hankija juhatuse 28.08.2012 otsuse nr 379 peale vaidlustuse. Kaebuse esitaja eeldab, et vaidlustus on võetud menetlusse (Vt kaebus, tl 5).
  8. 06.09.2012 esitas AS G4S Eesti kaebuse AS Eesti Raudtee poolt (AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo nimel) korraldatud riigihanke „Turvateenuse hange“ esemeks olnud AS-i Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo nimel korraldatud riigihanke „Turvateenuste hange“ esemeks olnud teenuste ostmiseks uue riigihanke korraldamise ja lepingute sõlmimise keelamise nõudes ning AS-i Eesti Raudtee ja AS-i EVR Cargo kohustamise nõudes teha nimetatud riigihankes AS-ile G4S Eesti ettepanek pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Koos kaebusega esitas AS G4S Eesti kohtule ka taotluse keelata esialgse õiguskaitse korras AS-il Eesti Raudtee ja AS-il EVR Cargo vaidlustatud toimingute tegemine kuni kohtuasja lõpliku lahendini ning kohustada AS-i Eesti Raudtee ja AS-i EVR Cargo tegema AS-ile G4S Eesti hiljemalt
  9. septembril 2012 ettepanek kõnealuses riigihankes esitatud pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks (Vt kaebus, tl 4). KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Riigihangete seadus (RHS) § 117 lg-s 1 on sätestatud, et pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et nimetatud seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) sellekohase vaidlustuse. Halduskohtumenetluse seadustiku § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks halduskohtule kaebuse hankija tegevuse peale aga üksnes juhul, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Sama põhimõte tuleneb ka kohtueelse menetluse läbimist puudutavatest üldistest nõuetest, mis on sätestatud halduskohtumenetluse seadustiku §-s
  11. Kaebuse materjalist nähtub, et AS G4S Eesti pakkumus tunnistati kõigepealt edukaks, kuid seejärel lükkas hankija oma 28.08.2012 otsusega nr 379 kõik pakkumused tagasi ja lõpetas hankemenetluse. Seega, olukorras, kus kaebuse esitaja eesmärgiks on endiselt hankelepingu sõlmimine, tuleb vaidlustada seda takistavat hankemenetluse lõpetamist puudutavat otsust nr
  12. Selleks on nähtud ette kohtueelne menetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis. Käesoleval juhul on AS G4S Eesti esitanud halduskohtule keelamis- ja kohustamiskaebuse vaidlustatud riigihankega seonduvate võimalike toimingute suhtes koos vastavasisulise esialgse õiguskaitse taotlusega. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et asjakohaseid õiguskaitse taotlusi on hiljem võimalik esitada ka koos otsuse nr 379 kohta tehtava VAKO lahendi vaidlustamisega kui see peaks tarvilikuks osutuma. AS G4S Eesti leiab, et sisuliselt on kaebuse ese sarnane hankeasjale HKMS § 266 lg 1 tähenduses, kuna see tuleneb kaudselt riigihanke korraldamisest, kuid väidab, et keelamiskaebuste esitamist ja lahendamist hankeasja menetluse peatükk halduskohtumenetluse seadustikus ei reguleeri, mistõttu ei kohaldu antud juhul nõue kohtueelse menetluse läbimiseks. Kohus eelnimetatud seisukohaga ei nõustu. HKMS § 266 lg 1 sätestab, et hankeasi on riigihanke korraldamisest, sealhulgas hankelepingu sõlmimisest ja muutmisest tekkinud haldusasi ning eelpool viidatud RHS § 117 lg 1 sätestab samuti, et nii pakkuja, taotleja 2 või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et nimetatud seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. AS-i G4S Eesti algatatud vaidlus on sisuliselt hankeasi ning vaidluse kohtueelne lahendamine on RHS § 117 järgi VAKO pädevuses. Hankemenetlus lõpeb RHS § 29 lõikes 3 toodud alustel, milleks on muuhulgas ka pakkumuste tagasilükkamine, mida kaebaja antud juhul ka vaidlustab (kaebuse kohaselt on esitatud VAKO-le vastav vaidlustus). Kaebuse esitaja ei saa keelamis- ja kohustamiskaebusega tekitada paralleelmenetlust, mille käigus kohus kontrolliks hankemenetluse läbiviimise õiguspärasust, sest see on vastuolus nii menetlusökonoomika kui riigihangete seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku nende põhimõtetega, mis nõuavad eelneva kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuses esitatud pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemise kohustamise nõude rahuldamise korral võiks tekkida antud juhul ka sisuline vastuolu hankemenetluse lõpetamist puudutava otsusega nr 379, eelkõige sel juhul, kui aktsiaselts selle vaidlustamisega edu ei saavuta. Kaebaja on küll asunud seisukohale, et keelamiskaebuse esitamine VAKO-le oleks sisutu menetlusastme läbimine, sest vaidlustuskomisjon peaks jätma sellise taotluse läbi vaatamata, kuid see on teine teema ja sisutu menetlusastme läbimist ei peakski taotlema. Taoline põhjendus seaduses ettenähtud protsessuaalse korra järgimata jätmist siiski ei õigusta. Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2012 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-12-1636 küll tühistati esimese astme kohtu määrus, sest määruskaebuse esitamise ajaks oli olukord muutunud ja vastav VAKO lahend vaidlustuse esitamise õiguse puudumise kohta selleks ajaks tehtud, kuid samas selgitati, et kaebuse tagastamine lähtuvalt HKMS § 47 lg-st 1 ja § 121 lg 1 pst 4 oli määruse koostamise hetkel sisuliselt õige. Eelnimetatust järeldub, et kohustuslik kohtueelne kord tuleb läbida ka juhul, kui VAKO jätab esitatud vaidlustuse läbi vaatamata põhjendusel, et puudub vaidlustuse esitamise õigus. Seega tuleb AS-i G4S Eesti kaebus riigihangete seaduse § 117 ning HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult tagastada.
  13. Esialgse õiguskaitse taotluse osas märgib kohus, et kuivõrd kaebus ei ole lubatav ja tagastatakse läbivaatamatult, ei tehta asjas kohtuotsust. Eeltoodust tulenevalt ei saa tõusetuda küsimust kohtuotsuse täitmise raskendatusest või võimatusest (HKMS § 249 lg 1), mis on esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks. Seega tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Enno Loonurm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.