KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 6. oktoobril 2011.a. kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja n

§ 361

sätestatust, mille kohaselt on liisinguvõtjal kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu,

§ 76

sätestatust, mille kohaselt tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule, lepingule või seadusele,

§ 101

lg 1 p 4-st, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingu erakorraliselt üles öelda ning

§ 367sätestatust, milles sätestatakse liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed.

Tulenevalt sellest, et poolte vahel oli sõlmitud 03.07.2006.a. liisinguleping, mille esemeks oli sõiduauto Mazda 3 HB 1,6 Elegance ning nimetatud leping oli poolte vahel kehtiv kuni 30.09.2009.a., mil liisinguandja liisinguvõtjale lepingu üles ütles, oli kostjal kui liisinguvõtjal vastavalt

§ 361ja 76 sätestatule kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu.

Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine teisele lepingupoolele on vastava tahteavalduse tegemise õigus, mitte kohustus, mistõttu kostja väide nagu oleks hageja pidanud talle lepingu üles ütlema kohe kui kostja maksete tasumisega võlgu jäi, ei saa olla aluseks jätta kostjalt välja mõistmata liisingulepingus kokkulepitud tasu liisingueseme kasutamise eest. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud arvetega on tõendatud, et hageja on esitanud kostjale perioodil 01.12.2008.a. kuni 30.09.2010.a. arveid liisingueseme kasutamise eest tasu saamiseks summas 27.110,62 eesti krooni (t/l 37-46). Kostja poolt esitatud maksekorraldused tõendavad, et kostja on tasunud nimetatud perioodil esitatud arvete eest hagejale 17.900.krooni (t/l 67-72). Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale liisingueseme kasutamise tasu perioodi 01.12.2008.a. - 30.09.2010.a. eest kokku 9210,62 (27.110,62-17.900) krooni ehk 588,67 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

1. Tulenevalt asjaolust, et liisingulepingu pooled on lepingu p-s 7.
2. kokku leppinud liisinguvõtja intressi tasumise kohustuse põhimaksete jäägilt, mis muudab liisingulepingu tasuliseks lepinguks ehk krediidilepinguks, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka tasumata intress summas 26,33 eurot nagu hageja hagiavalduses nõuab.
3. Kohus on seisukohal, et kostjalt kuuluvad väljamõistmisele hageja kasuks ka tasumata kindlustusmaksed summas 74,49 eurot, sest kindlustusvõtja oli kohustatud sõlmima vara vabatahtliku kindlustuslepingu liisingulepingu p 11.
4. kohaselt, mida ka tehti ning kindlustusmakseid tasus kostja hagejale vastavalt viimase poolt esitatud arvetele koos kindlustusmaksetega igakuiselt, mida tõendavad kostjale esitatud arved.
5. Vastavalt

§ 367

lg 4 sätestatule peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Osundatud seadusesättele tuginedes nõuab hageja kostjalt pärast liisingulepingu ülesütlemist kantud auto remondikulusid, milliste tõendamiseks esitas hageja arved 12919355 ja 12916495, millised kostja on tasunud IMEOÜ-le sõiduki Mazda HB 1,6 Elegance TP teostatud tööde eest. Kohus leiab, et remondikulud ei ole

§ 367

lg 4 mõttes liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakuluks.

§ 367

lg 3 kohaselt arvestatakse liisinguandja nõude suuruse arvutamisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuivõrd liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, siis tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada

§ 367lg 3 järgi.

Seega ei ole põhjendatud pidada remondikulu hüvitatavaks ka

§ 367lg 4 alusel, kuna sellisel juhul arvestataks auto remondivajadust liisinguandja nõude suuruse arvutamisel topelt. Lk

§ 367

lg 4 sätestatust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele aga sõiduki hagejale tagastamise kulu. Hageja poolt kostjale saadetud liisingulepingu ülesütlemise avalduses, mille kostja sai kätte 02.10.2009.a. ja mille üle puudub vaidlus, on kirjas, et liisinguvõtja on kohustatud esimesel nõudmisel üle andma liisingulepingu esemeks oleva sõiduauto Mazda 3 AS Nordea Finance Estonia esindajale, kusjuures LP valdusest vara äravõtmise ja hagejale toimetamise volitas hageja OÜ-le CE(t/l 48). Vaidlus puudub selles, et OÜ CE kostjalt liisingulepingu esemeks oleva vara 04.10.2009.a. kostja elukohas vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võttis. Kohus leiab, et hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud CEOÜ arve hagejale summas 3000.- krooni tõendab, et hageja on nimetatud äriühingule LP sõiduki tagastusteenuse tasu maksnud 3000.krooni. Kohus leiab, et nimetatud kulu summas 191,73 eurot tuleb pidada liisingulepingu ülesütlemisest tingitud liisinguandja lisakuluks, mis kuulub kostjalt kui liisinguvõtjalt väljamõistmisele

§ 367lg 4 alusel.

Kõige eeltoodus alusel moodustab kostja põhivõlg hageja ees summa 881,22 (588,67+26,33+74,49+191,73) eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 18. Tulenevalt asjaolust, et kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista põhivõla katteks 881,22 eurot ning, et hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates 30.09.2009.a. kuni 10.02.2011.a. põhivõla suuruses, kontrollib kohus kas hageja viivisenõue kostja vastu on põhjendatud. Viivis on õiguskaitsevahend võlgnikupoolsele kohustuse rikkumisele

§ 101lg 1 p 6 kohaselt.

Käesoleval juhul on tegemist kokkuleppelise viivisega, sest pooled on kokku leppinud viivise suuruseks 0,25 % päevas, mis vastavalt

§ 113lg 1 3.

lausele on lubatav. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist alates 08.10.2009.a., sest kostja sai liisingulepingu ülesütlemise teate kätte 02.10.2009.a. ning hageja on andud nimetatud teates kostjale aega 5 päeva jooksul võlg tasuda. Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 19 seisukohale, et hageja võlg kostja ees moodustab kokku summa 881,22 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viiviste katteks 881,22 eurot hagetava viiviseperioodi eest ehk viivis põhinõude suuruses, kuna viiviste tegelik suurus nimetatud perioodi eest oleks 1079,23 eurot (881,22 x 490 /päevad/ x 0,25 %), kuid nimetatu ületab hagetava põhinõude suuruse. Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata..

1. Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud hageja kompromissettepaneku ja kostja vastuse sellele ning Eesti Töötukassa teatise selle kohta, et LP on töötuna registreeritud, sest nimetatud tõendid ei tõenda kostja vastuväiteid esitatud hagile. Menetluskulude jaotamine.
2. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. 38,05 % ulatuses, jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 38,05% kostja kanda ja 61,95% hageja enda kanda, kostja menetluskuludest 38,05% aga tema enda kanda ja 61,95 % hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine. Lk