KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 20.07.
- a Tallinn Tsiviilasja number 2-11-2606 Tsiviilasja hind 675,90 eurot Tsiviilasi D A hagi JA vastu elatise suuruse muutmiseks (vähendamiseks) Hageja: D A (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: JA (isikukood xxx elukoht Xxx) Kostja seaduslik esindaja O A (isikukood XXX, elukoht Xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Jätta D A hagi JA vastu elatise suuruse muutmiseks (vähendamiseks) rahuldamata.
- Jätta kõik JA menetluskulud D A kanda ja D A menetluskulud D A enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse senine käik 21.01.2011 esitas D A kohtule hagi JA vastu elatise suuruse muutmiseks (vähendamiseks). 16.09.2011 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja muutis Harju Maakohtu 27.11.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-7012 D A välja mõistetud elatise suurust ning mõistis D A välja JA kasuks igakuiselt summas 63,91 eurot kuus alates 16.09.2011 kuni JA täisealiseks saamiseni 10.08.
- 09.11.2011 kohtuotsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.09.2011 otsuse D A hagis JA vastu elatise vähendamiseks ja saatis tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 10.01.2012 kirjaga selgitas maakohus D A Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2011 otsusest tulenevalt asjaolude väljatoomise kohustust ning asjaolude tõendamise kohustust märkides konkreetselt tõendamist vajavad asjaolud. Nimetatud kohtu kirjale hageja ei vastanud ning seetõttu selgitas kohus ringkonnakohtu otsusest tulenevad asjaolud välja 28.03.2012 eelistungil ning täiendavalt 18.05.2012 kirjaga. Samuti selgitas kohus korduvalt iga esile toodud asjaolu tõendamise vajadust. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt lahutati hageja ning O A abielu .Hagejal ning O A on ühine laps JA, kes elab O A juures. Hagejale on kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-7012 määratud kohustus tasuda igakuiselt elatusraha ½ kehtivast kuupalga alammäärast, s.o 2175 krooni kuus (bruto). Hageja on elatist regulaarselt tasunud. Hagejal on teisest abielust sündinud veel kaks last ning ka neile maksab hageja igakuiselt elatist, kummalegi lapsele 1000 krooni kuus s.o kokku 127,82 eurot. Hageja kolmandat korda abielus ning sündinud on neljas laps, kes vajab samuti ülalpidamist. Hageja oli pikka aega töötu, halva tervise tõttu ei suutnud hageja kiiresti tööd leida. Alates septembrist 2011 – 06.02.2012 töötas hageja Soomes, kuid kuna tööandaja ei maksnud korrektselt palka ega vormistanud kõiki vajalikke dokumente, lahkus hageja töölt omal soovil. Hagejal on eluasemelaen, mille jääk on 15 597,25 eurot (t.lk 96), mille osamakseid tasub abikaasa. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tsiviilasjas nr 2-08-7012 välja mõistetud elatisesummat vähendada. Kostja vastuväited 14.03.2012 vastuses ei ole kostja nõus elatise vähendamisega. Kostja seadusliku esindaja selgituste kohaselt käib kostja kaks korda nädalas eesti keele ning kaks korda nädalas inglise keele eraõpetaja tundides. Keeleõppele kulub ligikaudu 100 eurot kuus. Kui elatisesummat vähendada, siis ei ole kostja seaduslik esindaja suuteline tundide eest maksma, kuid kostja seadusliku esindaja sõnul on väga oluline vallata keeli. Kostja tegeleb ka spordiga ning treeningutele ja spordiga seotud kuludele kulub ligikaudu 43 eurot kuus, lisanduvad võistluste kulud. Transpordile, sidevahenditele, internetiühendusele, taskurahaks ja juuksuris käimiseks kulub 55 eurot kuus, toidule 100 eurot kuus. Lisaks vajab kostja aeg-ajalt uusi riideid ja jalanõusid, kuna ta kasvab. Samuti kaasnevad kulud koolis käimisega. Kostja seadusliku esindaja igakuine sissetulek on 378,25 eurot kuus ning tal on vaja maksta korterilaenu. Kostja seaduslik esindaja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastustega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et D A hagi JA vastu elatise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et JA on alaealine laps. Seega on ta PKS § 97 p 1 järgi õigustatud saama elatist. 2 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 27.11.2008 otsusega muudeti D A O A kasuks XXX sündinud poja JA ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 30.06.2004 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/19-29990/04 väljamõistetud elatise suurust ja mõisteti välja alates 01.01.2008 2175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks 10.08.2016 saamiseni (t.lk 3-4). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on 13.12.2012 lahendis nr 3-2-1-125-11 leidnud, et seadusest ei tulene, et elatise suuruse määramisel arvestatakse ainuüksi lapse elukoha ja asjaoluga, mitu last kummagi vanemaga elab. Elatise suuruse muutmise hagi aluseks saab olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused või vanema võimalused muutunud. Samuti on Riigikohus 07.12.2009 lahendis nr 3-2-1-127-09 leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seega tuleb käesolevas tsiviilasjas kohtul tuvastada, kas on oluliselt muutunud 27.11.2008 otsuses märgitud elatise maksete suurust mõjutavad asjaolud ning, kas nimetatud asjaolud on tekkinud pärast 27.11.
- Harju Maakohtu 27.11.2008 D A elatise väljamõistmise otsuses (t.lk 3 pöördel - 5) arvestas kohus elatise suuruse määramisel, et: • D A poeg JA elab oma ema O A juures; • Lapsele JA tehtavad kulutused on 4600 krooni (293,99 eurot) kuus; • O A igakuine brutopalk oli 8635 krooni (551,88 eurot); • D A juures elasid tema alaealised lapsed Aleksandrina ja Anastasia; • D A igakuine töötasu oli 10 625,21 krooni (679,07 eurot); • D Al oli töövõime kaotus 70% ulatuses; • D Al on piisavalt vara, mille alusel ülalpidamiskohustust täita: korteriomand Tallinnas Paekaare 42-29 (registriosa nr 7429601), korteriomand Tallinnas Kopli tn 100b-126 (registriosa nr 16847801), sõiduk BMW (reg nr XXX, ehitusaasta 1999). Kohus on 27.11.2008 otsuse tegemisel ka arvestanud, et D A poolt JAle miinimumsummas elatise tasumisel on tal võimalik samaväärselt ülal pidada temaga koos elavaid alaealisi lapsi. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et JA ei ela koos D Aga ning poolte selgituste kohaselt ei suhtle JA D Aga s.t D A ei osale lapse kasvatamises. 3 Pooled ei vaidle ka selle üle, et JA ema, kelle juures poeg elab, kasutab lapsele makstavat elatist lapse huvides. JA tegeleb keeleõppega ning aktiivselt spordiga, lisaks katab ema lapse igapäevased kulutused toidule, eluasemele, rõivastele, jalanõudele jne, mida tõendavad kostja esindaja poolt kohtule esitatud tõendid (t.lk 58, 119-173). Hageja on menetluse käigus välja toonud, et käesoleval juhul tingivad väljamõistetud elatise suuruse muutmist (vähendamist) hageja invaliidsus, hageja neljas laps, hageja töötus ning asjaolu, et kõik lapsed peaksid hagejalt saama elatist võrdselt (t.lk 1-2; 81 pöördel). Kohtule esitatud Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõenditega (t.lk 7, 174) tõendatud, et kostja emal sündis XXX teine laps SB. Kohtule esitatud Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõenditega (t.lk 7, 8, 36) on tõendatud, et kostjal on neli last. Kostja neljas laps GB sündis XXX. Seega on mõlemal JA vanema perre sündinud peale 27.11.2008 juurde laps. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal kehtiva Vabariigi Valitsuse töötatus alammäära kehtestamise määruse on kuupalga alammäär 290 eurot s.t pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära on 145 eurot. 27.11.2008 Harju Maakohtu kohtuotsusega on hagejalt välja mõistetud elatis 2175 krooni s.o 139,01 eurot. Käesoleval juhul soovib hageja kostjale makstava elatise vähendamist 63,91 euroni. Kohus leiab, et hageja hagi elatise suuruse vähendamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse seaduses sätestatud alammäärast madalama elatise suuruse määramiseks. Samuti leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et käesoleval hetkel hageja majanduslik olukord erineb 27.11.2008 Harju Maakohtu kohtuotsusega hagejalt elatise välja mõistetud ajaga võrreldes niivõrd oluliselt, et see tingiks elatise vähendamise. Hageja on taotlenud elatise vähendamist üle 52% s.t üle poole seni väljamõistetust. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja ei ole menetluse kestel väitnud, et tal puuduks muu vara (peale töötasu), mille arvelt ülalpidamiskohustust täita. Hageja kinnitas 28.03.2012 kohtuistungil ja 06.06.2012 vastuses (t.lk 187) kohtule, et tal on auto, kuid ta ise iga päev autoga ei sõida, kuid omab 1999 aasta sõidukit (t.lk 87 pöördel). 20.07.2012 kohtu poolt tehtud päringutest nähtuvalt on hageja endiselt korteriomandi registrinumbriga 74296 omanik. Korteriomandi nr 168479 on hageja 15.01.2009 võõrandanud oma emale J A . Seega on hagejal võrreldes 27.11.2008 otsuses 4 tooduga vähem vara, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et hageja on 6 päeva enne käesoleva hagiavalduse esitamist vähendades oma vara, võõrandades ühe talle kuuluvatest korteriomanditest oma emale. Kuigi hageja ei ole nimetatud asjaolusid esile toonud, peab kohus vajalikuks rõhutada, et kostja on ise oma tegevusega pannud end olukorda, kus tal on vähem vara. Nimetatud vara arvelt oleks hagejal olnud võimalik täita ka kostja ülalpidamiskohustust. Riigikohus on 16.02.2011 lahendis nr 3-2-1-164-10 leidnud, et elatise suuruse saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Kohus leiab, et hagejal on endiselt piisavalt muud vara, mille arvelt JAle elatise tasumise kohustust täita. Kohus leiab, et tähtsust ei oma hageja poolt esitatud tõend, et ta omab Swedbank AS-is laenu, mille jääk oli 30.03.2012 seisuga 15 597,25 eurot, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on laenu võtnud peale 27.11.
- Hageja 23.08.2011 ja 28.03.2012 kohtuistungil antud ütluste (t.lk 46, 81) kohaselt hageja ei tööta. 28.03.2012 kohtuistungil selgitas kostja, et eelmisel aastal proovis ta kuni juuni kuuna töötada kokana (t.lk 81 pöördel). Hageja töötas ka Soome Vabariigis santehnikuna peaaegu viis kuud, tuli tagasi 06.02.2012 (t.lk 82). 21.01.2011 esitatud hagiavalduses märgib hageja, et ta on töötu ning töötukassa maksab talle töötuabiraha. 28.03.2012 toimunud kohtuistungil vastates kohtu küsimusele selgitas hageja, et käis 2011 aasta lõpus ja 2012 aasta alguses Soome Vabariigis tööl ning tegi oma erialast tööd (töötas santehnikuna). Töölt lahkus hageja omal soovil, kuna tööandja ei vormistanud lepingut ja tasus ebaregulaarselt. Hageja poolt kohtule esitatud konto väljavõttest (t.lk 94-95 pöördel) nähtub, et hageja on saanud T OÜ töötasu ja komandeeringutasu 25.10.2011 2020 eurot, 18.11.2011 2282 eurot, 23.11.2011 235 eurot, 01.12.2011 700 eurot, 13.12.2011 300 eurot, 28.12.2011 1236 eurot ja samal kuupäeval 500 eurot avanssi, 05.01.2012 200 eurot, 06.02.2012 1770,25 eurot. Seega sai hageja igakuiselt töötasu 2020 eurot kuni 2517 eurot, millele lisandusid igakuis pensioni 171,46 euro ulatuses. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on hageja seletused selle kohta, et ta ei ole võimeline erialast tööd tegema ning, et ta ei tööta ebausaldusväärsed. Hagiavalduses toodud asjaolud ja kohtuistungitel antud seletused ning hageja kontoväljavõte on vastuolulised. Kohus leiab, et hageja ütlused ja hagiavalduses toodud väited selle kohta, et ta ei ole pikema aja jooksul töötanud ning tal on raske tööd leida, ei ole usaldusväärsed. Hageja on 28.03.2012 kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et 2011 aastal töötas hageja kokana (t.lk 81 pöördel) ja 2011 septembrist kuni 2012 veebruarina santehnikuna (t.lk 82). Nimetatud asjaolud on tõendatud ka Maksu- ja Tolliameti väljavõttega (t.lk 197). Samuti ei ole hageja mingil moel tõendanud, et ta tuli 2012 veebruaris töölt ära. Ebaõige on hageja väide selle kohta, et ta sai töötasu ebaregulaarselt. Hageja poolt esitatud väljavõttega (t.lk 94-95 pöördel) loeb kohus tõendatuks, et hageja sai igakuiselt töötasu. Kohus leiab, et igakuiselt 2020 – 2517 euro suuruse töötasu arvelduskontole laekumisega on tõendatud, et hageja sissetulek oli regulaarne. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on teadlik, et tal tuleb anda ülalpidamist neljale lapsele on arusaamatu, miks tuli hageja väidetavalt töölt ära. Hageja selline on käitumine on 5 vastutustundetu ning kohus leiab, et seega on hageja pannud end ise olukorda, kus tal ei ole väidetavalt tööd, et tasuda ülalpidamiskohustust. 27.11.2008 Harju Maakohtu otsusest nähtuvalt oli hagejal ka 2008 aastal töövõimetus 70% ulatuses. Hageja esitas 09.07.2012 kohtule otsuse, mille kohaselt silmatüsistusega
- tüübi diabeet ja süvenev nimmepiirkonna valu liikumise piiratusega tingivad raske funktsioonihäire püsiva töövõime kaotuse 80% ulatuses oma ametis kaheks aastaks. Kohus leiab, et eelpool toodud tõenditest tulenevalt on tõendatud asjaolu, et hageja oli vaatamata 70% töövõimetusele võimeline erialast tööd tegema 2011 ja 2012 aasta alguses ning sai selle eest ka regulaarselt igakuist töötasu 2020 euro kuni 2517 euro ulatuses ning lisaks sotsiaaltoetusi ja pensioni 171,46 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja 28.03.2012 kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et hageja oli vaatamata kõrgele töövõimetuse protsendile tegema oma erialast tööd. Seega ei ole tõendatud hageja väited, et ta halb tervislik olukord (seljavalud ning halb nägemine) ei võimaldanud tal töövõimetuse määramisest alates enam erialast tööd teha. Samuti on hageja kinnitanud, et ta ei lahkunud töölt mitte halva tervisliku seisundi tõttu, vaid seetõttu, et tööandja ei vormistanud väidetavalt töölepingut ning tasus töötasu ebaregulaarselt. Seega ei loe kohus hageja 18.06.2012 tõendeid töövõime kaotuse osas 80% ulatuses piisavateks tõenditeks tõendamaks, et hageja ei ole suuteline tegema tööd, mis võimaldaks kostjale 27.11.2008 otsusega välja mõistetud elatise maksmist. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud kohustusi (t.lk 37-40, 78) ja kulutusi (94-98) tõendavad dokumendid tõendavad asjaolu, et hageja on pidanud võimalikuks lisaks ülalpidamiskohustuste täitmisele võtta kohustusi ja teha kulutusi, mis ei ole hädavajalikud. Hageja tõendanud, et ta nimetatud kulutusi ei teinud enne 27.11.
- Kohus leiab, et käesolevas asjas on asjakohatud hageja poolt esitatud tõendid (t.lk 76-77, 79), mis kinnitavad igapäevaste hädavajalike kulutuste tegemist oma perele, kuna nimetatud kulutusi oli hageja kohustatud tegema ka enne 27.11.
- Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole elatise vähendamise aluseks ka hageja teiste laste majanduslik olukord. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema teised lapsed jääksid JAle 27.11.2008 välja mõistetud elatise maksmisel vähem kindlustatuks. Hageja selgitas 28.03.2012 toimunud kohtuistungil (t.lk 81 ja 81 pöördel), et kahele lapsele, kes elavad Soome Vabariigis maksab lisaks hageja poolt lastele kantavale summale 127 (mõlemale lapsele kokku), toetust Soome Vabariik (t.lk 188-189). Soome Vabariigis elavate laste ema sissetulek on 667,19 eurot (neto), elatis riigilt 9 eurot päevas, eluaseme kompensatsioon 481,42 eurot ja toetus lastele 316,42 eurot (t.lk 187). 11.05.2012 Hyvinkää esimese astme kohtuotsusega on tõendatud (t.lk 94-196), et kohus on pidanud põhjendatuks hageja kahele Soome Vabariigis elavale lapsele kummalegi 147,96 euro väljamõistmist. 18.04.2011 sündinud hageja neljanda lapse ema saab vanemahüvitist 698,94 eurot (bruto) ja peretoetust 19,18 eurot. JA ema ütlustega (t.lk 82 pöördel) ja arvelduskonto väljavõttega (t.lk 165-169) loeb kohus tõendatuks, et tema igakuiseks sissetulekuks on vanemahüvitis 260-280 eurot ja peretoetus 19,18 eurot. Samuti ei ole elatise suuruse muutmise (vähendamise) aluseks asjaolu, et hageja kõik lapsed peaksid saama elatist võrdselt s.t 63,91 eurot. Kohus leiab, et igale lapsele elatise suuruse määramisel tuleb eelkõige arvestada PKS §-s 99 sätestatud s.t lapse vajadusi ja tavalist 6 elulaadi. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja seisukoht ka seetõttu, et erinevas vanuses laste vajadused võivad olla väga erinevad. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud 27.11.2008 Harju Maakohtu otsusega toodud elatise muutmine (vähendamine) ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Moonika Tähtväli kohtunik 7