TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-198 Otsuse kuupäev 31.08.2012.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. I’i hüvitamiskaebus Viru Vangla vastu 500 € nõudes Viru Vangla vastu rikutud televiisori eest kahju hüvitamise nõudes summas 267,77 eurot Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A. I Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 31.08.2012 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
- 31.01.2012 saabus Tartu Halduskohtusse A. I’i kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot. Kaebuse kohaselt väidab kaebaja, et Viru Vangla korrapidaja H. Pillesaar lõi kaebajat 24.10.2011 vastu õlga, mis põhjustas kaebajale stressi. Kaebaja läks küll kooli, kuid pärast ühte tundi palus kaebaja luba minna tagasi sektorisse. Kaebaja lubati tagasi sektorisse ning järgmisel päeval läks kaebaja šokiseisundis tagasi kooli, kuna ei tahtnud programmist maha jääda. 29.02.2012 esitatud kaebuse täpsustuses väidab kaebaja, et tema tervisele on tekitatud kahju 500 eurot ning pärast lööki kaebaja tundis ennast halvasti ja ei saanud seetõttu koolitundidest osa võtta. Kaebaja palus end viia meditsiiniosakonda, kuid kaebajat ei viidud sinna koheselt.
- Vastustaja Viru Vangla leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja märgib, et 24.10.2011 kell 8.45 paiku tegeles vanglateenistuse ametnik H. Pillesaar kinnipeetavate kooli saatmisega. Kaebaja A. I ei reageerinud korraldusele. Selleks, et juhtida kaebaja A. I’i tähelepanu antud korraldusele, pani H. Pillesaar käe kinnipeetava õlale ning suunas teda õiges suunas liikuma. 25.10.2011 esitas kaebaja A. I Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju 500 euro hüvitamiseks seoses tervise kahjustamisega ja temast mitteoleneval põhjusel koolist ilma jätmisega. 10.01.2012 otsusega nr 6-16/42842-3 jäeti kinnipeetava kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et Viru Vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning kaebajale ei ole mittevaralist kahju tekkinud. Vastustaja rõhutab, et vanglaametnik ei ole kaebajat löönud ning tulenevalt H. Pillesaare seletuskirjast ning A. Liivaku õiendist ei olnud valvuri käitumine kinnipeetava suhtes ebaviisaks, alavääristav ega õigusvastane. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebaja leiab, et Viru Vangla on talle tekitanud mittevaralise kahju summas 500 eurot. Kaebuse kohaselt väidab kaebaja, et Viru Vangla korrapidaja H. Pillesaar lõi kaebajat vastu õlga, mis põhjustas kaebajale stressi. Järgmisel päeval läks kaebaja šokiseisundis tagasi kooli, kuna ei tahtnud programmist maha jääda. 29.02.2012 esitatud kaebuse täpsustuses väidab kaebaja, et tema tervisele on tekitatud kahju 500 eurot ning pärast lööki kaebaja tundis ennast halvasti ja ei saanud seetõttu koolitundidest osa võtta.
- Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
- Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase ja kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.
- Kaebaja väited on vastuolulised ja ei toetu mingisugustele dokumentaalsetele tõenditele. Kaebuses väidab kaebaja, et järgmisel päeval läks kaebaja šokiseisundis tagasi kooli, kuna ei tahtnud programmist maha jääda. Samas 29.02.2012 esitatud kaebuse täpsustuses väidab kaebaja, et tema tervisele on tekitatud kahju 500 eurot ning pärast lööki kaebaja tundis ennast halvasti ja ei saanud seetõttu koolitundidest osa võtta.
- Esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja tervisele oli kahju tekitatud. Kohtule esitatud meditsiiniosakonna tõendist (toimiku lk 48) nähtub, et 24.10.2011 lahkus kaebaja koolist, kuna tundis südame piirkonnas pigistavat valu. Psühhiaatrilisi haigusi diagnoositud ei ole. Kinnipeetavate koolikohustuse täitmise tabelist (toimiku lk 49-50) nähtub, et kaebaja ei ole koolitundidest puudunud. Samuti kaebaja ise tunnistab kaebuses, et läks järgmisel päeval kooli. Halduskohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja ei saanud koolitundidest osa võtta, seega on kaebaja väide väär.
- Kohus möönab, et kaebaja jaoks võis juhtunu olla ebamugav, kuid ebamugavustunne ei ole aluseks mittevaralise kahju hüvitamisel. Halduskohus leiab, et vaidlusalune toiming ei saanud kaebajale põhjustada RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgi. Kaebuses esitatud väidete põhjal ei saa järeldada, et käesoleval juhul oli tegemist kannatustega, mis kujutavad endast väärikuse alandamist väljakujunenud kohtupraktika tähenduses, mille eest saaks välja mõista rahalise hüvitise. 2
- Inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt raskete rikkumise puhul. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena, peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme, mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIÕK) on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega.
- EIÕK praktikas on inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Inimväärikuse alandamisena on kvalifitseeritud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused kogumina; arstiabi andmata jätmine ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul jne. Nimetatud näited ei ole ligilähedased kaebajaga juhtunuga, mistõttu ei ole kaebaja inimväärikust alandatud.
- Eeltoodu alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3