3-10-553/21

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-553 Määruse kuupäev 19.10.2010 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi S. Ji kaebus Viru Vangla toimingu sooritamiseks kohustamiseks (tühistada käesolev tegevus – nööri otsas nimesildi kandmine). Menetlustoiming eelmenetluses Resolutsioon Kaebus tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. KOHTU PÕHJENDUSED S. J esitas

1. märtsil 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja nööri otsas oleva nimesildi kandmise kohustuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt näeb vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 ette, et kinnipeetav on kohustatud kandma riietusele õmmeldud nimesilti. Seetõttu on VangS § 46 lg-ga 1 vastuolus Viru Vangla poolt kinnipeetava nimesildi kinnitamine nööri külge ning selle kaelapanemise ja kandmise kohustamine. Samuti palutakse arutada toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlust. Vaidlustatud toiming seisneb selles, et vanglas küsitakse loendustel kinnipeetava perekonnanime. Põhjendatud huviks märgitakse tulevikus kahju hüvitamise taotluse esitamise kavatsus. Tartu Halduskohus jättis 6.09.2010 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale aega esitatud kaebuses puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva kohtumääruse tõlke kättesaamisest. S. Ji avaldustest on võimalik aru saada, et kaebaja leiab, et nööri kandmine ja sinna otsa riputatud nimesildi kandmine rikub EL Põhiõiguste Hartat. Süüdimõistetu riietel ei tohi olla mingeid silmatorkavaid kirjutisi ja eririietus ei tohi kuidagi alandada inimväärikust. S. J 1 järeldab sellest, et kinnipidamiskohas viibimine ei pea kandma inimväärikust alandavat iseloomu. Kaebaja on arvamusel, et vastavalt HMS § 109 on tal õigus nõuda kohtult toimingute lõpetamist (mis rikub Konventsiooni ja VangS § 46 lg.1), tegevuse tagajärgede likvideerimist ja talle kahju hüvitamist. Kaebaja lubab määratleda kahju ja esitada kohtule selles osas kaebuse, pärast toimingute lõpetamist. S. J on kaebuses ka märkinud, et „lähtudes kõigest varemtoodust ja HKMS § 11 lg 5 ja lg 6 edastada käesolev asi läbivaatamiseks Riigikohtule, kuna esimese ja teise astme kohus ei saa antud asja läbi vaadata, kuna kohus ei vasta Inimõiguste konventsiooni § 6 lg 1 ja §
2. Selles küsimuses esitas kaebaja 08.09.2010.a. kaebuse ka Riigikohtule, konstitutsiooni järelevalve kolleegiumile“. Kohustamiskaebus võiks olla asjakohane siis, kui vaidlusalustes küsimustes ei ole antud haldusakte ning kui S. J vaidlustab tõepoolest toiminguid. Samas ei nähtu kohtu hinnangul asja materjalidest, kuidas on nõue kanda nimesilte kaelas käsitatav toiminguna. Õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud kohustamisnõudega. See on hõlmatud ka tühistamisnõudega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. veebruari
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-02, p 11). Kui S. J on esitanud tühistamis- või kohustamiskaebuse, siis ei ole õigusvastasuse tuvastamise nõue käsitletav iseseisva nõudena, vaid on hõlmatud tühistamis- või kohustamisnõudega. Õigusvastasuse tuvastamise nõude iseseisev esitamine on põhjendatud juhul, kui õigusvastasuse tuvastamine annab isikule iseseisvalt reaalse eelise või õigusliku kasu (vrdl nt Riigikohtu halduskolleegiumi
5. mai
6. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-2109, p 30). Käesoleval juhul ei saa põhjendatud huvi seisneda kahju hüvitamise nõude esitamises. Kaebaja ei ole välja toonud aluseid, mis annaks õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS § 9 lg 1) kohaselt. Samuti ei nähtu kaebusest, et vastustaja tegevusega oleks võinud tekkida kaebajal varaline kahju. Seega oleks hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, sest vaidlustatud kohustused tulenevad kehtivast ja õigeaegselt vaidlustamata haldusaktist. Kohus märgib, et kaebaja on valinud oma õiguste kaitseks vale kaitsevahendi. Tema õiguste oletatava rikkumise vältimiseks oleks kohasem esitada tühistamiskaebus. Sellise kaebusega on kaebajal õigus pöörduda tingimusel, kui ta enne läbib kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohus on eelnevalt kaebajale selgitanud, et kui nõuded nimesildi nööriga kaelas kandmiseks ja loendustel kinnipeetava perekonnanime küsimiseks tulenevad kehtivast haldusaktist, siis on kohane õiguskaitsevahend tühistamiskaebus selle haldusakti tühistamiseks. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangistusseadust ja sellest tulenevaid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. VangS § 46 lg 1 kehtestab, et kinnipeetav peab kandma riietusel nimesilti. Seda, millised andmed nimesildile märgitakse ja kuidas see kinnipeetavale antakse, õigusaktid ei reguleeri. Seega on Viru Vanglal kohustus anda kaebajale nimesilt ning vanglal 2 on tulenevalt VangS § 11 lg-st 1 ja HMS §-st 107 õigus kaalutlusõiguse alusel ise otsustada, millisel viisil ja korras seda teha. Viru Vangla kodukord on aga üldkorraldus, mis on halduskohtus vaidlustatav. Vanglate poolt antud siseakte on Riigikohus korduvalt määratlenud üldkorraldustena (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
7. mai
8. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-20-08, p 13-14). HMS § 51 lg 2 järgi on üldkorraldus samuti haldusakt, kuid erinevalt haldusorgani poolt üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusaktidest (korraldus, otsus jne.) on üldkorraldus selline haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Kuna HMS § 72 lg 1 võimaldab vaidemenetluse korras taotleda haldusakti, s. h ka üldkorralduse osalist või tervikuna kehtetuks tunnistamist (tühistamist) ning VangS § 11 lg 5 ei kehtesta eriregulatsiooni vangla üldkorralduse vaidlustamiseks, siis on ka enne vangla üldkorralduse tühistamise nõudes halduskohtusse kaebuse esitamist vajalik läbida VangS §-s 11 lg 5 ettenähtud kohustuslik kohtueelne kord. VangS § 11 lg 41 järgi vaatab justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Seega on nii kohustamis- kui ka tühistamiskaebuse lubatavuse eelduseks vangistusseaduse § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine ning kaebuse tähtaegne esitamine. Üldkorralduse tähtaja arvestamist on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud
9. veebruari
10. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-95-07, p-des 13-
11. Halduskohus märgib, et S. Ji poolt vaidlustatud kohustused tulenevad ülalmärgitud haldusaktist, mille vaidlustamine on tähtaja möödumise tõttu või muudel põhjustel lubamatu, siis ei aita S. Ji eesmärkidele kaasa ka selle haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine. Haldusakt on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ka selle õigusvastasusest hoolimata (haldusmenetluse seaduse § 61, vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
12. märtsi
13. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, p 13). Kirjeldatu alusel S. Jil puudub ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus põhjendatud huvi puudumise tõttu ning kaebus kuulub HKMS § 11 lg 3’ p 5 alusel tagastamisele. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ kohtunik 3