nr 21212-12936 ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. summas 878.79 eurot (riigilõiv tasutud 28.03.2012 viitenumbriga 2900072136, selgituses selgituses: „hagi, Fotolabor, I T“). T“). Tagastatav riigilõiv AS--i arveldusarvele riigilõiv 878.79 eurot tuleb kanda Swedbank Liising AS nr 221012021568 Swedbank, Swedbank, märkides selgitusse „tsiviilasi nr 22-1212-12936, pooles ulatuses riigilõivu tagastamine hagis Fotolabor OÜ vastu“. vastu“. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu maakohtu kantselei kaudu 01.10.2012 01.10.2012 kell 15.00. Edasikaebe kord Pooled on teatanud, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisest, mistõttu ei või apellatsioonkaebust käesolevas asjas esitada (
kättetoimetamisest. Kohtuotsus kuulub jõustumisel viivitamatult täitmisele. täitmisele. Otsus saata pooltele ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. I. Asjaolud ja hageja nõue. 29.03.2012 esitas Swedbank Liising AS Viru Maakohtusse hagiavalduse Fotolabor OÜ ja I T` vastu võlgnevuse solidsaarses nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud 07.02.2007 sõlmisid Swedbank Liising AS ja Fotolabor OÜ (kostja 1) liisingulepingu nr 0152380L, mille esemeks oli digitaalfotoprinter KIS/PHOTO-ME DKS 1550, ehitusaasta
Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – liisinguleping, maksegraafik, lepingu üldtingimused, müügileping, liisingulepingu vastuvõtu lisa nr 1, arved, õiend nõude arvestuse kohta, viivisarved, teatis lepingu ülesütlemise kohta, memo vara tagastamata jätmise kohta, liisinguvõtjale saadetud nõue, käendusleping, kostjale 2 saadetud nõue, riigilõivu maksekorraldused ja hageja esindaja volitusi tõendav volikiri 3 II Kostjate Kostjate vastus hagile. Kostja 1 seaduslik esindaja – juhatuse liige I T (kostja 2) - on vastuseks hagiavalduses esitatud nõudele kirjaga teatanud 10.07.2012, et kostjad tunnistavad hageja AS Swedbank Liising ees oma kohustusi. Kostja Fotolabor OÜ on suutnud oma rahavood stabiliseerida ja pidevalt vähendab oma kohustusi. Kostjad leidsid, et Fotolabor OÜ on suuteline igakuiselt vähendama oma kohustusi 1100-1200 euro ulatuses. Samuti olid kostjad nõus leidma hagejaga kohtuvälise kokkuleppe asja lahendamiseks. 23.08.2012 saabus kohtule poolte allkirjastatud ühisavaldus, milles kostjad tunnistavad nende vastu suunatud nõudeid täies ulatuses ning on nõus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Samas avalduses hageja ja kostjad loobuvad enne esimese astme kohtuotsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonikaebuse esitamise õigusest. Kostjad on nõus kandma hageja menetluskulud pooles ulatuses ning kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja palub tagastada
10.09.2012 kohtumäärusega määras kohus hagi menetlemiseks kirjalikus menetluses, selgitas hagi õigeksvõtuga kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, määras pooltele täienduste taotluste esitamise tähtajaks 10 päeva ning teatas täienduste/taotluste puudumisel kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Pooled täiendusi ja taotlusi kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik kostja poolt hagi tunnistamisel teha hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ja hagi täielikult rahuldada.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse ning kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kostja 1 kohustused hageja ees tulenevad poolte vahel sõlmitud liisingulepingust ning kostja 2 kohustused kostja 1 ja hageja vahel sõlmitud liisingulepinguga võetud kohustuste tagamiseks sõlmitud käenduslepingust. Vastavad lepingud on hagiavaldusele lisatud, samuti on esitatud võlgnevuse arvestus ja selle aluseks olevad dokumendid. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda lepingu üles. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 4 VÕS § 455 lg 1 tulenevalt võib kindlustusvõtja asemele sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikutelt makse vastuvõtmisest keelduda. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle (VÕS § 455 lg 2). VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 tulenevalt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõud kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt kostjate poolt hagi omaksvõtule kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o kokku kuulub solidaarselt kostjatelt väljamõistmisele summas 16 791,74 eurot, millisest summast vara jääkmaksumus moodustab 16 363,09 eurot, debitoorne võlgnevus 937,09 eurot ja viivismaksete võlgnevus 428,65 eurot
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue alates 29.03.2012 kostjatelt solidaarselt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt – 16 363,09 eurolt – lepingus sätestatud määras 0,25% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse esitamisel on hageja Swedbank Liising AS tasunud 28.03.2012 riigilõivu summas 1757,57 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072123 ja selgituseks: „hagi, fotolabor, I T”.
lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsust tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hagejale tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 1757,57 : 2 = 878,79 eurot. 5 Käesolevas asjas on pooled kohtule esitatud ühises avalduses teatanud, et loobuvad kohtu poolt hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisest.
-1 lg 1 ja § 150 lg 2 p 3 alusel on hagi õigeksvõtust tulenevalt põhjendatud seega kostjatelt välja mõista hageja kantud menetluskulude katteks pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 878,79 eurot.
lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus juhindus
Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus 03. oktoobril 2012. a. Nooremreferent Lea Herne 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.