3-10-2396/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2396 Otsuse kuupäev 07.03.2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Jevgeni Nurtdinovi kaebus Tartu Vangla

1. juuli
2. a toimingu (solvamine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 03.02.
3. a, edasi kirjalikus menetluses Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Jevgeni Nurtdinov; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Edasikaebamise kord
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
6. aprillini
7. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
8. J. Nurtdinov esitas 07.07.2010 Tartu Vangla direktorile kaebuse, milles ta palus vanglaametnik J. Suurt karistada. Tartu Vangla 21.07.2010 kirjaga nr V1/7713-1 vastati J. Nurtdinovile, et asjaomaste ametnikega on vesteldud, kuid kontrollimisel ei leidnud kinnitust väljendi „koer“ või muul viisil alandavate korralduste andmine kinnitust. 29.07.2010 esitas J. Nurtdinov kaebuse Justiitsministeeriumile, millele Justiitsministeerium vastas 03.09.2010 kirjas nr 11-7/12333, et on kontrollinud kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud asjaolusid ja viiteid valvur J. Suure tegevuse osas, kuid kaebuse esitaja väited ei leidnud kontrollimisel kinnitust.
9. 15.09.2010 saabus Tartu Halduskohtule Jevgeni Nurtdinovi kaebus Tartu Vangla ametniku 07.07.2010 toimingu peale, mis seisnes selles, et vanglaametnik nimetas kaebuse esitajat koeraks. Kaebuse põhjendused ja taotlused
10. Kaebuse esitaja leiab, et vangivalvuritel ei ole õigust solvata kinnipeetavaid. See, et Tartu Vangla ei ole kaebuse esitaja taotluse alusel vangivalvur J. Suurt karistanud, näitab kaebuse esitaja arvates seda, et vangivalvuril on õigus solvata inimesi ning tema jaoks seadused ei kehti. Kaebuse esitajat selliselt solvates ja alandades alandati tema inimväärikust. Kaebaja väidete kohaselt tekkisid tal nimetatud intsidendi tagajärjel tervisehäired – vererõhu tõus ja südame rütmihäired -, mis registreeriti ka arsti poolt juhtumi järgselt. Kaebaja palub kohtul tunnistada Tartu Vangla toiming õigusvastaseks, et esitada tulevikus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kaebuse esitaja palub kohtul jõuda selgusele, mis õigusega valvur J. Suur teda solvas. Kaebuse esitaja toob põhjendatud huvina soovi tulevikus esitada Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Vastustaja vastuväited
11. Vastustaja on seisukohal, et valvuri poolt kinnipeetavatele korralduste andmine ei saa olla kaebaja jaoks solvav ega tema inimväärikust alandada, kuna korraldustele allumise kohustus tuleneb kinnipeetavale vangistusseaduse (VangS) § 67 p-st 1, mis sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vangla lähtub oma tegevuses seadusest ning kaebaja õigusi piiratakse ainult seaduslikul alusel. Kinnipeetav on vanglas allutatud kehtestatud režiimile ning distsipliinile, ta peab täitma temale pandud kohustusi ning alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.
12. Kaebaja väide, et vanglateenistuja J. Suur nimetas teda 07.07.2010 saatmise käigus „koeraks“, ei vasta tõele. Kaebaja pöördus kaebusega vanglateenistuja J. Suure väidetava ebaväärika käitumise peale nii Tartu Vangla kui Justiitsministeeriumi poole. Tartu Vangla poolt ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolli talituse poolt kaebaja väidete kontrollimisel J. Nurtdinovi väited kinnitust ei leidnud.
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellele on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja on märkinud põhjendatud huviks tulevikus vanglale füüsiliste ja moraalsete kannatuste tekitamise eest kahju hüvitamise nõude esitamine. Riigivastutuse seaduse (RVastS) §-de 7 lg 1 ja 9 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda avaliku võimu õigusvastase ja süülise tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna Tartu Vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, siis puudub kaebajal ka õiguslik alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, mistõttu on tema kahjunõue ning seega ka põhjendatud huvi perspektiivitu. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
14. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et tõendatud ei ole vastustaja poolt kaebaja solvamine ja inimväärikuse alandamine. 2 Kaebuse põhistamiseks on kaebaja esitanud kinnipeetavate August Rootsi, Jevgeni Laugali ja Vjatšeslav Golõševi (tlk 27, 28, 29) kirjalikud tunnistused, mille kohaselt kinnipeetavad tõendavad kaebaja väidet, et valvur Jaanus Suur nimetas kaebajat koeraks, kui ta andis kinnipeetavatele korraldusi rivis käimise ajal. Kaebaja on esitanud ka vastused enda ja kinnipeetav V. Golõševi selgitustaotlustele - märgukirjadele (tlk 7, 30), mille kohaselt vangla ei ole tuvastanud, et valvur oleks kaebajat koeraks nimetanud. Vastustaja on vastuväidete põhistamiseks esitanud järgmised kirjalikud tõendid. Valvur Jaanus Suur kinnitab 04.08.
15. a antud selgituses (tlk 23), et ta andis spordisaalist kinnipeetavaid rivis saates kinnipeetavatele korraldusi rivi hoidmiseks, kuid ta ei nimetanud kaebajat koeraks. Hoopis kaebaja ise algatas valvuriga vaidluse korralduste täitmise suhtes ja ütles, et ega ta koer ei ole, et valvuri korraldusi täita. Selgitustaotluse vastuse kohaselt (tlk 7) on seda kinnitanud ka valvur A. Skutšas, kelle selgituse (tlk 23 pöördel) ei kasutanud J. Suur kinnipeetavate suhtes solvavaid või ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja väiteid on kontrollinud ka Justiitsministeerium. Kaebaja poolt esitatud Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna sisekontrolli talituse juhataja vastuse kohaselt (tlk 10), ei ole ministeeriumi kontrolli käigus kaebaja väited kinnitust leidnud. Kaebaja taotles, et kohus nõuaks kaebuse tõendamiseks vastustajalt välja meditsiinilised andmed kaebaja tervisliku seisundi kohta. Meditsiinilise õiendiga J. Nurtdinovi tervisliku seisundi kohta (tlk 49) on tõendatud, et 09.07.
16. a on psühhiaater diagnoosinud kaebajal kohanemishäire segatüüpi reaktsiooniga, alkoholi kuritarvitamine. Võttes arvesse, et kaebajal tuvastati juulis
17. a kohanemishäire, mille tõttu ta vajas rahustit, siis loeb kohus usaldusväärsemateks vastustaja poolt esitatud tõendid, mille kohaselt ei ole valvur kaebaja suhtes solvavaid väljendeid kasutanud, vaid kaebaja enda tervislik seisund tingis selle, et valvuri seaduslikud korraldused tundusid talle ülekohtustena. Kui sõna koer kaebaja ja vastustaja ametniku vahelises diskussioonis üldse kasutati, siis peab kohus tõenäolisemaks vastustaja poolt tõendatut, et kaebaja ütles ise valvurile, et ega ta koer ei ole, et valvuri korraldusi täita. Kohtu arvates ei ole tõenäoline, et valvur oleks sellist väljendit kaebaja suhtes omaalgatuslikult kasutanud 40-50 kinnipeetava kuuldes, sest valvurile pidi olema selge, et kinnipeetavad tunnetavad ennast sellise väljendi kasutamisest solvatuna ja vaidlustavad valvuri sõnakasutuse. Kohtu arvates ei olnud ka vanglate sisekontrolli talitusel mingit huvitatust valvuri kaitsmiseks, mille tõttu tõendab ka see tõend (tlk 10) kaebuse alusetust. Neil asjaoludel ja HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel, jätab kohus kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Roby Koik kohtunik 3