KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 222

sätteid, mille kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

§ 222

lg 2 kohaselt võib lg-s 1 nimetatud hagi kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu.

§ 222

lg 4 kohaselt vabastab kohtutäitur hagi rahuldamise korral vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.

§ 222

lg 5 kohaselt, kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et OÜ Rannu Rukkilill E.S.T. hagi OÜ Rannu Oil (likvideerimisel) ja AS Saurix Petroleum vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks

§ 222lg 1 sätetega, et OÜ- Rannu Rukkilill E.S.T.

oli kolmanda isikuna õigus esitada hagi vara arestist vabastamiseks, kuna OÜ-l Rannu Rukkilill E.S.T. oli sundtäitmise eseme suhtes, selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus. Hagi võis OÜ Rannu Rukkilill E.S.T. esitada kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimus. Kohus luges tõendatuks, et OÜ Rannu Rukkilill E.S.T. oli tõendanud oma omandiõigust kütusemahutitele 07.05.

1. a sõlmitud notariaalses vormis ostu-müügilepinguga. Ostumüügilepingu p 6 kohaselt läks omandiõigus OÜ-le Rannu Rukkilill E.S.T. üle alates lepingu notariaalse tõestamise hetkest. Notariaalse kinnistu müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga 29.12.
2. a luges kohus tõendatuks, et OÜ Rannu Rukkilill E.S.T. müüs OÜ-le Rannu Oil (likvideerimisel) ainult bensiinijaama kinnistu koos seal asunud hoonete, tankimisseadmete ja mahutitega, mis olid õigesti kohtutäituri poolt arestitud. Kohus luges tõendatuks, et arestist tuli vabastada Rakvere kohtutäituri R.P. poolt 14.01.
3. a koostatud vallasvara arestimise aktis p-des 3-5 nimetatud kaheksa kütusemahutit, kuna nende omanik ei olnud võlgnik (OÜ Rannu Oil (likvideerimisel)). Kõik menetluskulud käesolevas tsiviilasjas pidas kohus vajalikuks jätta OÜ Rannu Rukkilill E. S. T., OÜ Rannu Oil (likvideerimisel), AS Saurix Petroleum ning Rakvere kohtutäituri R.P. enda kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. AS Saurix Petroleum esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega hagi rahuldati, tühistati rakendatud hagi tagamise abinõud ja jäeti menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata, hagi tagamise abinõud tühistamata ja mõista menetluskulud välja OÜ-lt Rannu Rukkilill E.S.T. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) rikkus kohus TsMS § 442 lg 7, sest ei tutvunud enne asja otsustamist toimikuga vajaliku hoolsusega ja jättis tähelepanuta, et kostja I esitab toimiku lehekülgedel 53-86 hagile vastuse koos omapoolsete vastuväidete ja tõenditega; 4 2) rikkus kohus ilmselgelt ja oluliselt TsMS § 442 lg 8, sest jättis analüüsimata ja hinnangu andmata kostja vastuväidetele (tl 53-86); 3) ei ole hageja tõendanud omandiõigust vaidlusalusele kaheksale kütusemahutile. Hageja väidab hagiavalduses: „Vaidlusalused kütusemahutid kuulusid kunagi Erra sovhoosile, kellelt omandas osa sovhoosi vara OÜ Rannu Rukkilill. OÜ Rannu Rukkilill müüs bensiinijaama arestimise akti p-des 1-2 märgitud mahutitega OÜ-le Rannu Rukkilill E.S.T., kes omakorda müüs selle vara OÜ-le Rannu Oil. Ülejäänud kaheksa mahutit anti OÜ-le Rannu Rukkilill E.S.T. üle 31.03.
5. a põhivara üleandmise aktiga.“ Hageja poolt esitatud väite pinnalt jääb kostjale I arusaamatuks, millistele mahutitele täpselt hageja viitab ning millega on tõendatud nende mahutite olemasolu või puudumine juba n.ö „sovhoosi ajal“. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kütusemahutid 29.12.
6. a müügilepingu sõlmimise ajal seal üldse asusid; 4) 29.12.
7. a OÜ Rannu Rukkilill E.S.T. ja OÜ Rannu Oil vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi: Leping) punkti 1.
8. kohaselt on lepingu esemeks OÜ-le Rannu Rukkilill E.S.T. kuuluv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu punkti 2.1.4 kohaselt paikneb lepingu esemeks oleval kinnistul kinnistu oluliseks olev ehitis. Lepingu punktis 2.1.
9. kinnitab müüja, et lepingu esemel ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega –rajatisi. Seega on 29.12.
10. a lepinguga tõendatud, et lepingu sõlmimise päeval paiknes kinnistul üksnes üks ehitis. Arvestada tuleb ka sellega, et alates maa kinnistusraamatusse kandmisest (24.12.2003) oli tegemist kinnisasja olulise osaga (TsÜS § 54 lg 1). Kõnesoleval juhul olid kinnisasjaga püsivalt ühendatud nii kütusemahutid kui ka bensiinijaama hoone ja tankurid. Asjaolu, et osad mahutid on hiljem kinnisasjalt eemaldatud ei tähenda seda, et need ei ole kinnisasja olulised osad. Kuivõrd kõnesoleval juhul olid kinnisasjaga püsivalt ühendatud nii kütusemahutid kui ka bensiinijaama hoone ja tankurid, siis on need lepinguga üle läinud OÜ-le Rannu Oil. Siinkohal on oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et kuivõrd kinnistu ja selle olulised osad ei saa olla erinevate isikute omandis, siis ei saa vaidlusalused 8 kütusemahutit olla hageja omandis, sest hageja ei ole kinnistu omanik. Maa-Ameti ortofotolt nähtub, et bensiinijaama kinnistul asuvad kõik vaidlusalused kütusemahutid. Ortofoto tehti 23.05.
11. a (tl 72-74). Samuti nähtub OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa poolt 30.01.
12. a koostatud ekspertarvamusest nr 0077/019 VK, et kinnistul asunud mahutid on teisaldatud (tl 65-71); 5) kui kohus peaks asuma seisukohale, et kütusemahutid ei ole kinnisasja olulised osad, on tegemist kinnisasja päraldistega. TsÜS § 57 lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Sama sätte lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi; 6) on A.A. muutnud oma väiteid. 10.11.
13. a hagiavalduse pealdises on OÜ Rannu Rukkilill juhatuse liikme ehk seadusliku esindajana märgitud A.A. . A.A. ei olnud OÜ Rannu Rukkilill juhatuse liikmeks. Kostja I juhib tähelepanu, et nii aktist kui ka 10.11.
14. a hagiavaldusest nähtuvad vastuolud hagiavalduses väidetuga. Aktis on A.A. väitnud, et kütusemahutite omanikuks on Rannu Rukkilill E.S.T. OÜ. 10.11.
15. a hagiavalduses väidab A.A. vandeadvokaadi Kaido Kooga vahendusel hoopis midagi muud – vaidlusalused kütusemahutid kuuluvad hoopiski OÜ-le Rannu Rukklill. Hagiavalduses on A.A. väitnud, et vaidlusalused kütusemahutid kuuluvad hoopis OÜ-le Rannu Rukklill E.S.T. A.A. seisukohad ei ole järjepidevad ja annavad tunnistust sellest, et A.A. ei tea ning ei ole kindel, kellele kuuluvad vaidlusalused kütusemahutid; 5 7) osundab kostja I, et hageja märkis hagiavalduses, et 14.01.
16. a koostatud arestimisakt toimetati võlgnikule ehk OÜ-le Rannu Oil kätte 13.02.
17. a. See väide on õige. Hageja on jätnud aga lisamata, et OÜ Rannu Oil seaduslik esindaja, kellele akt kätte toimetati, oli A.A. . Samaaegselt oli ja on A.A. ka OÜ Rannu Rukkilill E.S.T. seaduslik esindaja ehk Rannu Rukkilill E.S.T. sai arestimisest teada juba 13.02.
18. a.
19. Rakvere kohtutäitur R.P. seisukoha kohaselt ei ole tal apellatsioonkaebusele täiendavalt midagi lisada.
20. OÜ Rannu Oil (likvideerimisel) juhatuse liige A.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Apellant ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks.
21. OÜ Rannu Rukkilill E.S.T. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kuulus notariaalse ostu-müügilepingu p 2.1.
22. kohaselt lepinguobjekti juurde bensiinijaam, mille hulka kuulusid ka neli mahutit, mis asusid maatükil suurusega 8050 m
23. Hiljem moodustati nimetatud objektist kinnistu Bensiinijaam suurusega 7349 m2, mis oli väiksem kui eelnev objekt. Seega ei saanud lisanduda kinnistule muid ehitisi; 2) ei ole OÜ Rannu Oil esindaja A.A. seletuste kohaselt vaidlusalused mahutud kunagi kuulunud OÜ-le Rannu Oil ega ole asunud ka Bensiinijaama kinnistul; 3) ei ole AS Saurix Oil esitanud ühtegi tõendit vaidlusaluste mahutite kuulumisest OÜ-le Rannu Oil. Seega ei saanud mahutid kuuluda ka arestivara hulka ja hagi vara arestist vabastamiseks oli põhjendatud; 4) on asjakohatud apellandi viited hageja eksimusele 10.11.
24. a hagiavalduse esitamisel. Advokaat Kaido Kooga esitas hagi esialgu OÜ Rannu Rukilill nimel, hagi jäeti läbivaatamata ja K. Koogalt mõisteti välja ka menetluskulud.
25. AS Saurix Petroleum esitas 06.08.
26. a seisukoha, mille kohaselt esitas apellant menetluse käigus tõendeid, mis lükkavad ümber vastustaja väited, et vaidlusalused mahutid ei ole kunagi kuulunud OÜ-le Rannu Oil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 12.

§ 222

lg 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Hageja esitas nõude vabastada arestist OÜ Rannu Oil vara arestimise aktis järjekorranumbrites 3, 4 ja 5 märgitud 8 mahutit (mahuti 5 m3 (1

1. tk); mahuti 3 m3 (2 tk); mahuti 25 m3 (5 tk). Hageja tugines nõudes asjaolule, et mahutite omandiõigus kuulub talle. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et tegemist on vallasasjadega. 6 AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Hageja esitas omandiõiguse tõendamiseks 07.05.2001 sõlmitud notariaalse müügilepingu. Nimetatud lepingu p 2.1.2 järgi omandas OÜ Rannu Rukkilill E.S.T Aseri vallas Rannu külas asuva 1 korruselise bensiinijaama pindalaga 24,5 m2, mahuti 2 10,5 m3, mahuti 25,5 m3, mahuti 25,5 m3, ja tankurid (3
2. tk)(I kd lk 6-9). Samuti tugines hageja OÜ Rannu Rukkilill poolt komisjonilise otsusega 31.03.2001 vormistatud põhivara üleandmise aktile, millega anti OÜ-le Rannu Rukkilill E.S.T üle järgmised põhivarad: p. 10. Rannu tanklahoone + 2 kütusemahutit a´25 ja kaks kütusemahutit a´10 m3; p 11. viis kütuse mahutit a´25 m3; p 12. kaks kütuse mahutit a´3 m3; p 13. üks küttemahuti 5 m3 ( I kd lk 17). Nimetatud tõendite alusel saab lugeda tõendatuks, et OÜ-le Rannu Rukkilill E.S.T omandisse kuulusid järgmiste suurustega mahutid: mahuti 10,5 m3, mahuti 25,5 m3, mahuti 25,5 m3, 2 kütusemahutit a´ 25 m3, 2 kütusemahutit a´10 m3; ja viis kütusemahutit a´ 25 m3, kaks kütusemahutit a´3 m3, üks küttemahuti 5 m3. 13. Apellant ei ole oma kahtlust, kas põhivara üleandmise akt oli üldse sõlmitud, millegagi põhjendanud. Asjaolu, et mahutite ostjat ja müüjat esindas sama isik ning mahutid on sarnase ärinimega juriidiliste isikute vaheliste tehingute objektideks olnud, ei ole piisav, et lükata ümber asjas esitatud dokumentaalsed tõendid. 14. Apellandi väide, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluses arestimise aktis märgitud mahutid on samad, mis hageja on eelnevalt omandanud, on asjakohatu. Hageja on tõendanud, et talle kuuluvad mahutid. Arestimisaktis ei ole märgitud mahutite seisundit ega täpsemat kirjeldust, märgitud on vaid suurus. Seetõttu saab lugeda piisavaks, kui hageja kinnitab, et temale kuulus sellise suurusega mahutite omandiõigus. Kostjad ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, millisel alusel oleks tekkinud võlgniku omandiõigus vaidlusalustele mahutitele. 15. Apellandi väide, et tegemist on kinnisasja olulise osaga, ei ole õige. TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Mahutid on vallasasjad, need on teisaldatavad ja arestimise akti kohaselt ei asunud need arestimise hetkel võlgniku kinnisasjal. 16. Apellandi väide, et kui tegemist ei ole asja olulise osaga, siis on mahutid päraldisteks, ei ole õige. Iseenesest saab kütusemahuteid pidada tankla päraldisteks TsÜS 57 lg 1 mõttes, kuid asjaolu, et tegemist on asjaga, mis oma otstarbest tulenevalt võib olla päraldis ei ole piisav, et lugeda vaidlusaluseid mahuteid päraldisteks. Võlgnik on kinnitanud, et vaidlusalused mahutid ei ole olnud kunagi tema omandis. Vastustajad ei ole esitanud tõendeid, et võlgnik oleks olnud vaidlusaluste mahutite omanik. Kostja vastusele lisatud Uus Maa kinnisvarabüroo hindamisakt ja fotod ei tõenda võlgniku omandiõigust. Asjaolu, et varem esitas sama sisuga hagi OÜ Rannu Rukkilill ja see jäeti kohtumäärusega läbivaatamata, ei oma asjas tõendamisele kuuluvate asjaolude hindamisel tähtsust. Maakohus luges tõendatuks ja ringkonnakohus nõustub sellega, et hageja on tõendanud oma omandiõigust vaidlusalustele mahutitele. Vaidlust ei ole ka selle üle, et mahutid ei asunud kinnisasjal, mis saaks olla peaasjaks, s.o võlgnikule kuuluva tankla territooriumil. 17. Õige on apellandi väide, et maakohus on jätnud kohtuotsuses ekslikult tähelepanuta apellandi poolt maakohtule esitatud kostja II vastuse hagile. Kostja II on esitanud maakohtule 22.06.2010 menetlusdokumendi pealkirjaga määruskaebus Viru Maakohtu 02.06.2010 7 kohtumäärusele ja vastus OÜ Rannu Rukkilill EE.S.T 10.02.2010 hagiavaldusele vara arestist vabastamiseks (I kd lk 53-62). Ringkonnakohus märgib, et samas menetlusdokumendis esitas kostja II ka taotluse määrata hagejale tagatis kostja II menetluskulude katteks TsMS § 196 alusel. Nimetatud taotluse oleks maakohus pidanud lahendama kohtumäärusega, kuid määrust toimikust ei nähtu. Kuna kostja II ei ole hilisemas menetluses oma taotlust korranud ja taotleda saab üksnes eeldatavate, mitte aga juba kantud, menetluskulude kandmiseks tagatise määramist, siis jätab ringkonnakohus nimetatud taotluse tähelepanuta. Kuigi maakohus otsuses kostja II vastust ei käsitlenud, edastas ta 25.06.2010 hagejale määruskaebuse ja kostja II vastuse (I kd lk 87). Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus TsMS § 442 lg 7 ja 8, kui jättis kohtuotsuses kostja I seisukohad käsitlemata. Ringkonnakohus käsitles käesolevas otsuses kostja vastuse vastuväiteid ning kostja II esitatud tõendeid, mistõttu maakohtu poolt kostja II vastuse käsitlemata jätmine ei ole aluseks kohtuotsus tühistada. 18. Ringkonnakohus muudab sõltumata apellatsioonkaebuse nõudest maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohus on märkinud, et kulud kannavad AS Saurix Petroleum, OÜ Rannu Oil ja Rakvere kohtutäitur R.P. . Maakohtu menetluses osales kohtutäitur iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Menetlusseadustikust tulenevalt kannavad kulud pooled. Sellest reeglist erisused sätestab TsMS § 167. Käesolevas asjas puuduvad alused, mis lubaksid kulude kandmiseks kohustada iseseisva nõudeta kolmandat isikut. Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu menetluskulude jaotuse osas, milles pandi kulude kandmise kohustus solidaarselt kostjate ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 8 poolt Andra Pärsimägi 9