← Eesti

2-12-5477/11

Obsah (13)§ 142§ 187§ 322§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 144§ 175

2-12-5477 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 04.septembril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetl

§ 142lg 2, § 415).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud

§ 322lg 1 31.juulil 2012.

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 21.09.2010 Placet Group OÜ-ga smsraha kiirlaenulepingu, 2000 krooni (127, 82 euro) saamiseks (laenuperiood 180 päeva). Laenutaotluse esitamine toimus Placet Group OÜ Internetikeskkonnas www.smsraha.ee ning enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel 2

(5)kehtinud Laenu üldtingimustega. 21.09.2010 rahuldas Placet Group OÜ laenutaotluse ning laenusumma 2000 krooni kanti kostja pangakontole üle. Laenutoote 2000 krooni saamisel laenuperioodiga 180 päeva tuleb laenulepingu üldtingimuste p 5 kohaselt laenusumma 2000 krooni tagasi maksta koos intressidega 1600 krooni. Kostja ei tagastanud 19.03.2011 võetud laenu koos intressidega nõuetekohaselt. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles OÜ Placet Group laenulepingu üles ja loovutas 26.01.2011 laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso. Kostja on teadlik, et hagejale on antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Uuele võlausaldajale tunnistas kostja võlgnevust summas 3 978, 62 krooni ehk 254, 28 eurot. 15.06.2011 sõlmisid pooled kompromissina võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva lepingu, mille kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksegraafiku alusel igakuiselt (10 kuud-15.07.2011-10.04.2012) 30 eurot 9 kuu jooksul, va viimane 10.osamakse 10.04.2012 summas 26, 28 eurot. Kokku kohustus kostja maksegraafiku alusel tasuma 294, 28 eurot, sh põhivõlg 254, 28 eurot, intressid 40 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud, et juhul kui kostja ei täida käesolevat lepingut maksegraafiku alusel, on hagejal õigus lugeda graafik katkenuks ilma täiendava teatamiseta ning kogu võlgnevuse summa sisse nõuda. Kostja on tasunud maksegraafiku alusel kokku 35 eurot. Seega on hagiavalduse esitamise ajaks sisse sissenõutavaks muutunud võlgnevus kokku 259, 28 eurot, sh põhivõlg 223, 28 eurot ja intressid 36 eurot. Hageja on arvestanud viivist tasumata põhisummalt 0,02% päevas ajavahemiku 16.07.2011-08.05.2012 eest summas 8, 93 eurot. Neil asjaoludel nõuab ITM Inkasso OÜ hagis K. U. vastu VÕS §-de 8 lg 1, 2; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1;76 lg 1; 82 lg 1; 396 lg 1, 2 alusel põhivõlgnevuse 223, 28 euro, intressid 36 euro ja seisuga 08.05.2012 sissenõutavaks muutunud viiviste 8, 93 eurot põhinõudelt (223, 28 euro) tasumist ning alates 09.05.2012 viiviste 0,02% päevas tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad SMS kiirlaenulepingu üldtingimustest, laenutaotlusest, teate laenulepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise kohta, ärakiri võla tasumise kokkuleppest, väljavõtte maksete kohta ning maksekorralduse laenu ülekande kohta (tl 21-32). VÕS § 164 lg 1, 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §-de 8 lg 1; 82 lg 7, 100; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §-le 397 lg 1 tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tulenevalt

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja 3

(5)taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 268, 21 eurot; millest põhinõue on 223, 28 eurot, intressid 36 eurot ja seisuga 08.mai 2012 sissenõutavaks muutunud viivised 8, 93 eurot ning arvestades

§ 367

sätestatud alates 09.maist 2012 kuni põhinõude 223, 28 euro täieliku tasumiseni viivis 0,02% tasumata põhinõudelt päevas, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 8, 93 eurot) ei või ületada põhinõuet ( 223, 28 eurot). Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja on kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 173 eurot (tl 5-6,26). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 63, 91 eurot. Vastavalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 63, 91 eurot ja hageja esindaja kulu summas 60 eurot, kokku seega menetluskulu 123,91 eurot. 4

(5)Heiki Kolk Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.