Obsah (8)

§ 442§ 416§ 187§ 407§ 395§ 173§ 1741§ 162

Ärakiri TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 03. september 2012.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 05.07.2012 esitas hageja esindaja Viru Maakohtule hagiavalduse E G’i vastu võlgnevuse nõudes. 06.07.2012 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 09.07.2012 esitas hageja esindaja parandatud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt on hageja tarbimislaenude pakkumisele orienteeritud äriühing ning lepingu sõlmimiseks peab laenu sooviv isik ennast registreerima hageja koduleheküljel ja esitama seejärel taotluse interneti või SMS-i teel. Enne esmakordset laenutaotlemist peab laenu sooviv isik ennast identifitseerima AS Eesti Posti kontorites või hageja esinduses. Ka kostja on ennast märgitud viisil identifitseerinud ja kinnitanud, et on tutvunud www.minicredit.ee esitatud laenu tingimustega ja nendest täielikult aru saanud. Samuti on kostja kinnitanud, et tingimused vastavad tema tahtele ja ta nõustub nende täitmisega. Kostja on lisaks kinnitanud, et ta soovib laenu väljastamist laenutaotluses toodud pangakontole ning tal puuduvad kehtivad maksehäired ja kõik eelnevalt laenuandja poolt võetud laenud on õigeaegselt tagastatud. Märgitud lepingu alusel on kostjale 14.07.2009 üle kantud tema poolt taotletud laenusumma 191,73 eurot (3000 Eesti krooni) kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Märgitust tulenevalt oli laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks 13.08.

1. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Samuti pole kostja teatanud hagejale kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele. Kostja ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ega ole hagejale tagastanud saadud laenu summas 191,73 eurot (3000 Eesti krooni). VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on täiendavalt sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Antud juhul on ilmne, et kostja rikub raha maksmise kohustust, kuna on jätnud tagastamata laenu. Käesoleval juhul on kostja laenu võtnud 191,73 eurot (3000 Eesti krooni) 30 päevaks. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 4.1.2.3 sätestab, et laenu puhul 191,73 eurot (3000 Eesti krooni) on intressi summa 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 229,44 eurot (3590 Eesti krooni) ja intressi ning muude kulude kogusumma kolmekümne päevaseks perioodiks on 37,71 eurot (590 Eesti Krooni). Kostja ei ole täitnud ka märgitud kohustust ega tasunud nõutavat intressi, millest tulenevalt palub hageja selle kostjalt välja mõista. Samuti on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-ga, e-postiga või tavapostiga) tasu 12,78 eurot (200 Eesti krooni). Käesoleval juhul on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletust 26.08.2009 ja 14.09.2009, kuid sellest hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud. Märgitust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele ka vastav summa 25,56 eurot (400 Eesti krooni). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Antud juhul on üheselt selge, et kostja on oma kohustusi rikkunud, mistõttu tal on kohustus tasuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul olid pooled lepingu p 9.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 1.5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Kostjal oli kohustus saadud rahasumma tagastada 13.08.
2. Kuna kostja seda ei teinud, siis tema viivisevõlgnevus seisuga 05.07.2012 oli 3 034,21 eurot (47 475 Eesti krooni). Maksetähtaeg 14.08.2009 Arvestuse Summa kuupäev 04.07.2012 3000 EEK Viivise % päevas 1,5 Viivitatud Viivis päevi päevas 1055 45 Viivise summa 47 475 EEK Samas lähtuvalt kohtupraktikast ei nõua hageja kostjalt viivist suuremas summas kui on tema põhinõue, so summas 191,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnetav laenusumma 191,73 eurot, intress 37,71 eurot, viivised summas 191,73 eurot ja meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot ning hageja menetluskulud (riigilõiv 100 eurot) jätta kostja kanda. Hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldamist hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud Kostja vastuväited Viru Maakohus saatis kostjale korraldava määruse väljatrüki koos hagiavalduse ja selle lisadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kohtu poolt saadetud hagimaterjalid ja kirjaliku vastamise nõude 18.07.2012 isiklikult kätte saanud. Kirjaliku vastuse esitamise viimaseks tähtajaks oli seega 01.08.
3. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks hagiavaldusele vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud hagejaga sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

§ 395

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest. Kostja on kohtunõude 18.07.2012 isiklikult kätte saanud.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 3 kohaselt, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähteajaks menetluskulude nimekirja.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on 04.07.2012 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 63,91 eurot ning 05.07.2012 tasunud täiendavalt riigilõivu summas 36,09 eurot. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulude (riigilõiv) katteks 100 eurot. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 05.oktoobril 2012.a. Nooremreferent Marika Leimann Kai Rosar Kai Rosar