← Eesti

2-09-5850/18

Obsah (5)§ 163§ 162§ 130§ 65§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-5850 Tsiviilasi EPosaühingu pankr

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on esitanud kohtule EPOÜ (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuande

§ 162alusel.

Lõpparuande kohaselt on kogu pankrotivara realiseeritud, teistelt isikutelt vara saada ei ole, jaotiste alusel selleks eraldatud summa piires raha võlausaldajatele välja makstud, haldur on läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Teade lõpparuande kohta on avaldatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.03.2012. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. 1. Lõpparuande andmed 2

(7)2-09-5850 1.
  1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta, s.h andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Lõpparuande kohaselt on EPOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laekunud panditud vara müügist 25 564.66 eurot (koos käibemaksuga 30 677.59 eurot), debitoorse võlgnevuse katteks 5 823.70 eurot, kauba müügist 727.48 eurot, pangaintressina 28.97 eurot, kokku 32 144.81 eurot. Enne pankroti väljakuulutamist oli pangakontol 5 162.31 eurot. 1.
  2. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta EPOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. 1.
  3. Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta EPOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on ajutise halduri tasu ja kulud ning nendega seotud maksud välja makstud Harju Maakohtu 13.04.2009 määruse alusel. Koos jaotusettepanekuga on kohtu poolt 19.01.2012 määrusega kinnitatud perioodil 13.04.2009 – 21.09.2011 tehtud kulutused summas 3 148.94 eurot. Perioodil 21.09.2011 kuni 20.03.2012 on tehtud väljamakseid summas 254.40 eurot, s.h raamatupidamisteenus vastavalt UM osaühingu 15.09.2011 arvele nr XXX summas 134.40 eurot ja 17.02.2012 arvele nr XXX 120 eurot. Haldur märgib, et lõpparuande esitamise seisuga on broneeritud ja välja maksmata pankrotihalduri tasu. Lõpparuande kohaselt moodustavad EPOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses massikohustused ja pankrotimenetluse kulud kokku 10 865.69 eurot. kõik 1.
  4. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotihaldur on pankotivarasse laekunud rahaliste vahendite arvelt teostanud väljamaksed võlausaldajatele järgmiselt: 1.4.
  5. pandieseme müügist saadud raha ulatusest tuleneva rahuldamisjärgu võlausaldajale osaühingule ÜC 25 564.66 eurot; 1.4.
  6. teise rahuldamisjärgu võlausaldajatele kokku 4 401.40 eurot. Haldur märgib, et kolmanda rahuldamisjärgu võlausaldajatele väljamakseid jaotise alusel ei ole tehtud. 1.
  7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud EPOÜ (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: 1.5.
  8. XXX 1.
  9. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on EPOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud: 3
(7)2-09-5850 1.6.
  1. võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine, suhtlemine võlausaldajate ja võlgnikuga; 1.6.
  2. aruanded kohtule ja võlausaldajatele; 1.6.
  3. võlgniku maksejõuetuse põhjuste, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste väljaselgitamine; 1.6.
  4. töötajate saamata jäänud töötasude ja hüvitiste taotluse esitamine; 1.6.
  5. jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine; 1.6.
  6. lõpparuande koostamine ja võlausaldajatele ning kohtule esitamine. 1.
  7. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta EPOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud. 1.
  8. Pankrotihalduri arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuse kohta Halduri hinnangul põhjustas EPOÜ (pankrotis) maksejõuetuse üldisest majanduslangusest tingitud oluliselt vähenenud käive, mille tagajärjel tekkinud käibevahendite defitsiidi tõttu ei suutnud võlgnik enam suuri finantskohustusi teenindada. Haldur märgib, et ta ei ole kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjusena tuvastanud. Kohus leiab, et pankrotihalduri viidatud asjaolu, et maksejõuetuse põhjuseks on üldisest majanduslangusest tingitud oluliselt vähenenud käive, mis tõi kaasa käibevahendite defitsiidi, mille tõttu võlgnik ei suutnud oma kohustusi täita, viitab sellele, et võlgniku juhatuse liige ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Võlgniku juhatuse liige pidi finantskohustusi võttes täitma hoolsuskohustust, s.t olema hoolas, koguma vajalikku informatsiooni ja hindama kohustuse võtmisega kaasnevaid riske, s.h võimalusi võetud kohustuste täitmiseks. Kohustuste täitmise võime hindamisel pidanuks võlgniku juhatuse liige arvestama üldteada asjaoluga, et majandus on tsükliline, s.t majandustõusule järgneb langus ja vastupidi. Seega oleks pidanud võlgniku juhatuse liige ette nägema võimalusi, kuidas tagada võetavate kohustuste täitmise ja muu hulgas pidi ta ette nägema, kuidas võlgnik saab majanduslanguse tingimustes oma kohustusi täita. Kuna võlgnik ei suutnud majanduslanguse tingimustes oma kohustusi täita, siis viitab nimetatu asjaolule, et võlgniku juhatuse liige ei ole finantskohustuste võtmisel täitnud hoolsuskohustust nõuetekohaselt. Kuna võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea, mis on EPosaühingu maksejõuetuse põhjuseks. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab pankrotiseaduse (edaspidi

) § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et EPOÜ (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. 2. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 130

lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist 4

(7)2-09-5850 alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.

165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Peeter Sepper tuleb vabastada tema kohustustest EPOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pärast EPOÜ (pankrotis) kustutamist registrist. EPOÜ (pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Peeter Sepper’il. 3. Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 3 sätestab, et halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga.

§ 65

lg 5 järgi määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus arvestab halduri tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskusi: haldur on müünud võlgniku vara, nõudnud sisse debitoorse võlgnevuse, korraldanud võlausaldajate koosolekuid, koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku ja lõpparuande, tema töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 32 144.81 eurot. Arvestades pankrotivara suurust 32 144.81 eurot, on

§ 65¹ lg 1 järgi halduri tasu alammäär 4 679.38 eurot.

Peeter Sepper on taotlenud halduri tasu määramist summas 4 665 eurot. Kohus leiab, et kuna taotletav halduri tasu ei ületa PanrS § 651 lg 1 ettenähtud alammäära, on põhjendatud pankrotihalduri tasuks määrata 4 665 eurot. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga 5

(7)2-09-5850 maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 4 665 eurolt (maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 1 539.45 eurot. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. 4. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihalduri esitatud lõpparuande kohaselt moodustavad EPosaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses massikohustused ja pankrotimenetluse kulud kokku 10 865.69 eurot. EPosaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses on ajutise halduri tasu ja kulud ning nendega seotud maksud välja makstud Harju Maakohtu 13.04.2009 määruse alusel. Käesoleva määruse punktis 3 on määratud pankrotihalduri tasu. Nimetatud tasudele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud. Koos jaotusettepanekuga on kohtu poolt 19.01.2012 määrusega kinnitatud perioodil 13.04.2009 – 21.09.2011 tehtud kulutused summas 3 148.94 eurot. Perioodil 21.09.2011 kuni 20.03.2012 on tehtud väljamakseid summas 254.40 eurot, s.o raamatupidamisteenus vastavalt UM osaühingu arvetele. Kulutustega on pankrotitoimkond nõustunud 26.03.2012 koosolekul. Haldur märgib, et lõpparuande esitamise seisuga on broneeritud ja välja maksmata pankrotihalduri tasu. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid ning kulutuste kohta esitatud tõendeid, leiab kohus, et EPOÜ (pankrotis) lõpparuandes näidatud, seni kinnitamata kulutused summas 254.40 eurot tuleb kinnitada. 5. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 130

lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Pankrotihaldur on taotlenud määrata EPOÜ (pankrotis) dokumentide hoidjaks osaühing Archival Group. 6

(7)2-09-5850 Kohus leiab, et EPOÜ (pankrotis) säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks tuleb määrata osaühing Archival Group . Merike Varusk Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.