) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva 3 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK HP(edaspidi hageja) esitas 17.03.2011.a Harju Maakohtule hagi AS BA(endise ärinimega Aktsiaselts KGH; edaspidi kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2011/527. Ühes hagiavaldusega esitas hageja avalduse hagi tagamiseks, milles palus peatada täitemenetluse täiteasjas nr 025/2011/527 kuni käesoleva tsiviilasja lahendamiseni. Lisaks palus hageja kohtul tühistada hagi esitamise hetkeks tehtud täitetoimingud. Kohus rahuldas 25.03.2011.a määrusega hageja avalduse hagi tagamiseks osaliselt ning peatas kohtutäituri poolt läbiviidava täitemenetluse täiteasjas nr 025/2011/527 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 31.08.2012.a esitasid pooled kohtule kompromissi. Kohus palus 03.09.2012.a elektronkirjaga pooltel kompromissi täiendada ning pooled esitasid kohtu korraldusi arvesse võttes 04.09.2012.a täiendatud kompromissikokkuleppe, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas nr 211-12042 menetlus lõpetada kirjalikus menetluses istungit pidamata. Pooled on käesoleva tsiviilasja menetluskulude osas kokku leppinud, et hageja ja kostja kannavad oma menetluskulud ise. Pooled on lisaks kokku leppinud, et käesoleva kompromissi allkirjastamisega loevad pooled tühistatuks esialgse, Harju Maakohtule 31.08.2012.a. esitatud kompromisskokkuleppe. Hageja esindaja esitas 05.09.2012.a kohtule taotluse, milles palub seoses käesolevas menetluses kompromissi kinnitamisega vastavalt
lg 2 p-le 1 tagastada pool hageja poolt menetluse algatamisel tasutud riigilõivust. Taotluse kohaselt tasus hageja riigilõivu 1118,45 eurot ning seega kuulub tagastamisele 559,22 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 1.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kuivõrd kompromissis sisalduvad 4 2-11-12042 kokkulepped puudutavad muu hulgas kohtutäituri nõudeid täitemenetluse kulude osas, peab kohus vajalikuks märkida, et kompromisskokkulepetel on võlaõiguslik iseloom, st kokkulepped omavad õiguslikku siduvust üksnes kompromissi poolte suhtes. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 2. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 16.03.2012.a (maksekorraldus nr 854) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 319,55 eurot ning 23.03.2011.a täiendavalt 798,90 eurot (maksekorraldus nr 855). Kokku on hageja käesolevas menetluses hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1118,45 eurot. Seega kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust summas 559,22 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda HP arvelduskontole Swedbank AS-is. 3. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled leppinud kokku, et hageja ja kostja kannavad oma menetluskulud ise. 4.
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Vastavalt
lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg-st 2 tuleneb, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna pooled on kohtule kinnitamiseks esitanud kompromissi, siis ei ole kohtu hinnangul 25.03.2011.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine kohtulahendi täitmist tagava abinõuna vajalik. Eeltoodust lähtuvalt kuulub Harju Maakohtu 25.03.2011.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas 5 nr 025/2011/527 tühistamisele. kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, Indrek Parrest kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.