) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK Avaldaja esitas 26.11.2009.a Harju Maakohtule avalduse, milles hilisemaid täpsustusi arvestades palus tema ja puudutatud isiku kaasomandis olevale elumajale, asukohaga XXX, XXX alevik, kasutuskorra seadmist ja kaasomandi suhtes kaasomaniku õiguste rikkumise lõpetamist. 10.05.2010 määrusega jättis kohus rahuldamata avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks ning kohustas avaldajat tasuma riigilõivu 127,82 eurot (s.o 2 000 krooni) 14 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Avaldaja tasus nõutud summas riigilõivu 17.05.2010. 12.03.2010 määrusega rahuldas kohus avaldaja riigi õigusabi taotluse ning määras anda avaldajale riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. 16.08.2010 määrusega rahuldas kohus ka puudutatud isiku taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määras anda puudutatud isikule riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Harju Maakohtu 12.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-47637 seati puudutatud isiku üle tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrati eestkostjaks KAR tähtajaga 5 aastat. 05.09.2012 toimunud kohtuistungil sõlmisid menetlusosalised kompromissi ning esitasid selle kohtule kinnitamiseks. Kompromissis palusid menetlusosalised lühendada kompromissi 3 kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani määruse kättetoimetamisest alates. Lisaks palusid menetlusosalised kohtul jätta riigi õigusabiga seotud kulud riigi kanda ning neid mitte menetlusosalistelt välja mõista. Avaldaja palus tagastada poole menetluses tasutud riigilõivust seoses tsiviilasjas kompromissi sõlmimisega. Lähtuvalt hea usu põhimõttest palus avaldaja lisaks tagastada ka teise poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus võttis protokollilise määrusega eeltoodud kompromissi vastu ja seoses sellega otsustas lõpetada tsiviilasjas menetluse. Kohus teavitas menetlusosalisi, et vastava kirjaliku määruse teeb kohus 14.09.2012 kell 15:00 ning toimetab selle menetlusosaliste esindajatele elektrooniliselt kätte. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 1.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi kuuenda lõike teise lause järgi võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. 2.
lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
lg 2 järgi vormistatakse kokkulepe kaasomandi asjades selle saavutamisel kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 4 2-09-63049 3. Seoses avaldaja taotlusega riigilõivu tagastamiseks märgib kohus järgmist. Avaldaja palub tagastada poole menetluses tasutud riigilõivust seoses käesolevas tsiviilasjas kompromissi sõlmimisega. Lisaks palub avaldaja lähtuvalt hea usu põhimõttest kohtul tagastada ka teise poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Eelnimetatud avaldaja taotlused tähendavad sisuliselt kogu menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, mida tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastav säte (
lg 1) käesoleva menetlustoimingu, s.o kompromissi kinnitamise puhul, ette ei näe. Lisaks tulenevad
Seadusandja poolt ei ole eelneva sätte kohta erisusi ette nähtud ning seega puudub kohtul õiguslik alus avaldaja poolt taotletud riigilõivu tagastamiseks täies ulatuses. Võttes arvesse eeltoodut, kuulub avaldajale tagastamisele pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja on tasunud 17.05.2010 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, avalduse esitamisel riigilõivu 127,82 eurot (s.o 2 000 krooni). Seega kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust s.o 63,91 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda avaldaja ER arvelduskontole Swedbank AS-is. 4. Kooskõlas
lg-ga 1 juhindub kohus menetluskulude osas
lg-st 3, mille kohaselt kannavad kompromissi sõlminud pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Avaldajale on käesolevas tsiviilasjas kohtu 12.03.2010 määruse alusel määratud riigi õigusabi. 17.05.2011 määrusega on kohus määranud Advokaadibüroo T.M.Hiob OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks avaldajale ER osutatud riigi õigusabi eest 460,27 eurot. Avaldaja esindaja on 05.09.2012 kohtuistungil esitanud täiendava taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palub esindaja avaldajale esitatud õigusabi eest täiendavalt tasuda 203,40 eurot.
lg 7 võimaldab kohtul sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning ka asjaolu, et avaldaja majanduslik seisund on hetkel eeldatavalt selline, mis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda. Puudutatud isikule on kohus juba algselt andnud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Puudutatud isiku menetluskulude avaldajalt riigituludesse väljamõistmiseks puuduvad
lg-s 1 sätestatud alused (
5.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab menetlusosaliste soovil määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega. 5 Indrek Parrest kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.