← Eesti

2-12-14806/2

Obsah (5)§ 138§ 172§ 174§ 625§ 623

2-12-14806 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2012.a, Tallinn kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-12-14806 Tsiviilasi

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Taotlus 13.04.2012 edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Justiitsministeerium) maakohtule Soome Sotsiaalkindlustusametist (Kansaneläkelaitos) edastatud taotluse Rauma I astme kohtu 30.11.2005 otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Maakohtu põhjendused Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, 18.12.2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi ülalpidamiskohustuste määrus). Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see tuleb menetlusse võtta ja rahuldada. Ülalpidamiskohustuste määruse art 56 lg 4 kohaselt menetletakse taotlusi taotluse saanud liikmesriigi õiguse alusel ja nende suhtes kohaldatakse selle riigi kohtualluvuseeskirju, kui määruses ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevat taotlust tuleb käsitleda hagita asjana tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 14 kohaselt. Õigustatud isik ülalpidamiskohususte määruse art 64 lg 1 kohaselt hõlmab avalik-õiguslikku asutust, kes tegutseb ülalpidamist saama õigustatud isiku asemel või asutust, kellele tuleb tagasi maksta elatise asemel makstud toetused. Käesolevas asjas on taotlejaks avalik-õiguslik asutus, kes on esitanud vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et tal on õigus art 64 lg 2 alusel tegutseda ja et õigustatud isikule on makstud toetusi. Taotleja on esitanud 30.12.2005 elatustoetuse otsuse nr 205053, mille kohaselt on alaealise lapse ema KA elatusetoetuse saajaks. Võlaarvestuse kohaselt on taotleja tasunud elatustoetusena perioodil 01.01.200731.03.2011 välja 6 505.36 eurot. Ülalpidamiskohustuste määruse art 46 lg 1 kohaselt annab taotluse saanud liikmesriik tasuta õigusabi seoses art 56 alusel esitatud õigustatud isiku taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21 aastase isiku suhtes. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37¹ lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 2 2-12-14806 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes alusel toimuvas menetluses kohaldatakse riigi õigusabi seadust üksnes ulatuses, milles nimetatud määruses ei ole ette nähtud teisiti. Ülalpidamiskohustuste määruse art 45 b), c) ja f) kohaselt hõlmab õigusabi asutuses või kohtus menetluse algatamiseks ja kohtus esindamiseks; menetluskuludest ja menetluse ajal toiminguid sooritama määratud isikute tasudest vabastamist või abistamist nende kulude katmisel; ning õigusabi saaja esitatavate asja lahendamiseks vajalike dokumentide tõlkimist. Lähtudes eeltoodust annab kohus avaldajale menetlusabi ja vabastab avaldaja menetluskulude tasumisest.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud) ja kohtuvälised kulud. Tagasi võib nõuda kulud vaidluse kaotanud poolelt, kes sai tasuta õigusabi vastavalt art 46, kui vastava poole finantsolukord seda võimaldab (art 67). Ülalpidamiskohustuste määruse art 30 kohaselt kohtuotsus tunnistatakse ilma art 24 kohase läbivaatamiseta täidetavaks pärast art 28 ettenähtud nõuete täitmist ja hiljemalt 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui see on võimatu erakorraliste asjaolude tõttu. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Tunnustamise ja täidevaks tunnistamise taotlus vastab ülalpidamiskohustuste määruse art 28 ja 57 sätestatud nõuetele ja see kuulub tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamiseks.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda ning tulenevalt ülalpidamiskohustuste määruse art 67 vabastab avaldaja nende riigituludesse tasumise kohustusest. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (

§ 174lg 3).

Käesolev määrus kuulub ülalpidamiskohustuste määruse art 31 lg 1 ja 2 kohaselt taotlejale ja võlgnikule kättetoimetamisele. Kumbki pool võib täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud määruse edasi kaevata (art 32 lg 1). Edasikaebamise tähtaja jooksul ei tohi teha muid täitetoiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse (art 36 lg 3).

§ 625

lg 3 tulenevalt kuulub käesolev kohtumäärus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Vastavalt

§ 623

lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Meeli Kaur kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.