3-11-2847/11

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

1. september 2012, Tartu Haldusasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla tegevuse (alates
2. detsembrist 2011 kaebaja töölemineku mittevõimaldamises) õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu
3. detsembri
4. a määrus Vjatšeslav Julini määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine 3-11-2847 RESOLUTSIOON
5. Rahuldada määruskaebus.
6. Tühistada Tartu Halduskohtu
7. detsembri
8. a määrus ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Vjatšeslav Julin esitas Tartu Halduskohtule
10. detsembril 2011 kaebuse, millega taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt määrati V. Julin tööle
11. oktoobri 2011 käskkirja nr 1-4/2608 alusel kolmeks kuuks, ent
12. detsembrist teda tööle ei saadetud. Puudub ka tööle määramist lõpetav haldusakt. Kaebuse esitamise põhjendatud huvi on preventiivne, vältimaks taoliste toimingute kordumist. Maksejõuetuse tõttu palus kaebaja vabastada end riigilõivu tasumisest.
13. Tartu Halduskohus jättis
14. detsembri
15. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Kohus sedastas, et kaebuse kohaselt seisneb vangla väidetav õigusvastane toiming selles, et kaebajal ei võimaldatud
16. detsembril 2011 tööle minna, ehkki töölt teda eemaldatud ei ole. Tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks on preventiivne huvi, et taolised toimingud vanglas kaebaja suhtes ei korduks. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole kõnealuse probleemi näol tegemist niivõrd olulise kaebaja õiguste riivega, et oleks õigustatud tema vabastamine riigilõivu tasumisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
17. V. Julin esitas
18. jaanuaril
19. a määruskaebuse halduskohtu
20. detsembri
21. a määruse peale, milles palub rahuldada tema riigilõivust vabastamise taotlus ja kaebus menetlusse võtta. Kaebaja märgib, et
22. oktoobri 2011 aktiga nr 1-4/2608 võeti teda kolmeks kuuks tööle. Need kolm kuud oli kaebaja kohustatud ja õigustatud iga päev tööülesandeid täitma. Alates
23. detsembrist kuni umbes
24. detsembrini 2011 kaebajat tööle enam ei lastud: Kaebaja väitel tehti seda ilma otsust motiveerimata ja kirjaliku korralduseta. Aktis märgitud teisi kinnipeetavaid lubati tööle. Sellega rikuti põhiseaduse §-st 12 tulenevat võrdsuse printsiipi. Kaebaja leiab, et vanglaametnikud mõjutasid tööle mittelubamisega tema töötasu ja sissetulekut, ning ei võimaldanud tal VangS §-s 37 sätestatud kohustust täita. Kaebaja leiab, et kui kinnipeetavatele on ette nähtud karistus tööst keeldumise korral, peaks sama kohaldama ka ametnike suhtes, kes soodustavad kinnipeetava tööst kõrvalejäämist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Määruskaebus tuleb rahuldada.
26. Ringkonnakohus ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et töölemineku mittevõimaldamine on ebaoluline kaebaja õiguste riive, mis ei tingi riigilõivust vabastamist. Halduskohus ei ole vähimalgi määral põhjendanud, miks ta luges kaebaja õiguste riive mitteoluliseks. Töölemineku võimaldamine on seotud selliste oluliste põhiõigustega nagu põhiseaduse (PS) §-s 19 sätestatud õigusega vabale eneseteostusele ja §-s 32 sätestatud õigusega omandi puutumatusele, kuna töötamisest sõltub isiku sissetulek ja seega võib õigus töötada olla puutumuses teistegi õigustega ning töölemineku mittevõimaldamine võib takistada kaebajal põhiõigusi realiseerimast. Seetõttu ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu
27. detsembri
28. a määruse ning saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtusse. Kui halduskohus leiab jätkuvalt, et tegemist on ebaolulise õiguse riivega, peab ta seda põhjendama. Madis Ernits Agu Timmi 2 Einar Vene