2-12-30273/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise kuupäev ja koht 31.08.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-12-30273 Tsiviilasi A H hagi T N vastu vanema kande vaidlustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A H (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxxx xx-x), kostja T N (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxx xxxx) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Tunnistada ebaõigeks Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendis nr xxxxxx/xxx xx.xx.xxxx tehtud kanne osas, millega K N, isikukood xxxxxxxxxxx, isana on sünniakti kantud T N, isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx.xx.xxxx. Menetluskulud jätta A H kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud xx.xx.xxxx sündis hagejal poeg K N, Rapla Maavalitsuse sünni tõend xx.xx.xxxx nr xx-xxxxxxx. Poolte ühise avalduse alusel kanti lapse isana tõendile kostja. Hageja oli süniakti vormistaisel veendunud, et lapse isa on kostja. Viimasel ajal tekkisid kostjal kahtlused, et tema ei ole lapse isa. Seoses eeltooduga teostati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonnas isaduse tuvastamiseks ekspertiis. Ekspert andis arvamuse, et kostja ei saa olla K N bioloogiline isa. Seoses sellega soovib hageja vanema kannet vaidlustada. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub Perekonnaseaduse §-de 38 lg 1; 38 lg 3; 44 lg-te1, 2, 3 alusel tunnistada ebaõigeks Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendis nr xx-xxxx/xxx xx.xx.xxxx tehtud kanne osas, millega K N, isikukood xxxxxxxxxxx, isana on sünniakti kantud T N, isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx.xx.xxxx. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendist nr xx-xxxx/xxx xx.xx.xxxx nähtub, et K N sündis xx.xx.xxxx, tema isa on T N ning ema A H. Uuringuaktiga nr xxx-xxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et DNA analüüsi tulemusel T N bioloogiline isadus K N suhtes on välistatud ning seega ei saa T N olla K N bioloogiline isa. Seega leidis kohtuistungil tõendamist uuringuaktiga xx.xx.xx, et K N ei põlvne T N. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik: