) § 170 lg 1 p 3 eesmärgipärane ja süstemaatiline tõlgendamine võimaldab järeldada, et täiendava otsuse tegemine menetluskulude osas on võimalik ka juhul, kui täiendavad menetluskulud on menetlusosalisele tekkinud pärast kohtuotsuse väljakuulutamist. Juhul kui kohus peab
lg 1 p 3 kohaldamist antud juhul võimatuks, palus AS SEBE kassatsioonikaebusele vastuse koostamisest tingitud menetluskulud välja mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 171 lg 1 alusel, kasutades seaduse analoogiat. Seaduse analoogia kasutamine on põhjendatud asjaoluga, et õigussuhte reguleerimata jätmisel tekiks vastuolu halduskohtumenetluse seadustiku menetluskulude jaotamise põhimõtetega ja PS §-ga 15. Et antud juhul tekkisid menetluskulud juba enne asja menetlemist, oleks õigustatud poolte võrdsuse tagamiseks nõuda AS SEBE menetluskulud välja ka
lg-te 1 ja 4 alusel.
lg-te 1 ja 4 kohaldamist ja tõlgendamist selliselt, et AS-l SEBE on õigus kassatsiooniastme menetluskulude kandmisele, toetab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu EIK) praktika. 4. AS Harjumaa Liinid vastuses palutakse AS SEBE taotlus menetlusse võtmata jätta. Menetlusse võtmise korral palub AS Harjumaa Liinid taotluse rahuldamata jätta. Kui kohus jätab AS Harjumaa Liinid taotlused rahuldamata, palub viimane vähendada AS SEBE taotluses nimetatud summat mõistliku suuruseni. Vastuse põhjendused: a) Taotluse rahuldamiseks puudub õiguslik alus ning seda alust ei ole võimalik tuletada analoogia korras ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust.
eesmärgiks ei ole võimaldada eelmise astme kohtul teha oma varasemasse otsusesse täiendusi lähtuvalt tulevikuasjaoludest ehk sellest, kas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust menetleb või mitte. Ringkonnakohtu pädevus piirdub menetlusega ringkonnakohtus ega laiene kassatsiooniastmes menetluskulude jaotuse ja suuruse hindamisele. Antud juhul ei esine ringkonnakohtu otsuses puudusi, mis annaksid aluse täiendava otsuse tegemiseks. Kohtuotsused selles asjas on jõustunud. Sellega on kohtumenetlus haldusajas nr 3-12-351 lõppenud juba enne käesoleva taotluse esitamist ning ringkonnakohtul puudub õiguslik alus sama menetlust taasavada ning võtta AS SEBE taotluse suhtes sisuline seisukoht menetlusväliselt. b) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete rakendamine ei ole antud juhul võimalik tulenevalt
MS § 171 lg 1 kohaldamine ei ole võimalik ka seetõttu, et sätte faktiline koosseis ei ole antud juhul täidetud.
lg 1 reguleerib olukorda ammendavalt, sest kolmanda isiku suhtes kohaldatakse samas paragrahvis poole kohta sätestatut ainult juhul, kui ta on esitanud apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse. Käesoleval juhul pole AS SEBE seda teinud ning tema suhtes
ei kohaldugi.
lg-st 8 järeldub muuhulgas ka see, et kolmandal isikul on õigus nõuda menetluskulude hüvitamist üksnes juhul, kui ka hankijal (Ida-Viru Maavalitsus) oleks vastav menetluskulude hüvitamise õigus. Kuna haldusorganile ei ole sellist menetluskulude hüvitamise õigust antud, ei ole sellist õigust ka kolmandal isikul. Kuna käesoleval juhul ei kohustanud Riigikohus kassatsioonkaebusele vastust esitama, oli kulutuste tegemine õigusabile AS SEBE enda vaba valik ning AS Harjumaa Liinid ei pea selle eest maksma. c) AS SEBE taotlus on esitatud hilinemisega. Vastavalt
lg-le 5 tuleks halduskohtumenetluses lugeda täiendava otsuse taotluse esitamise tähtajaks 10 päeva alates otsuse teatavakstegemisest või kättetoimetamisest. AS SEBE on esitanud täiendava otsuse taotluse kuu aega pärast Riigikohtu kassatsioonkaebuse mittemenetlemise määruse tegemist. 2 d) Antud asjas ei tulene alust täiendava menetluskulu väljamõistmise taotluse rahuldamiseks ka taotluses viidatud EIK lahenditest ega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-st
Selle sätte järgi võib kohus teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole jaotanud menetluskulu või ei ole märkinud väljamõistetud menetluskulu summat. Selles sättes peetakse silmas enne kohtuotsuse tegemist tekkinud menetluskulu jaotamata jätmist. AS Sebe taotluses ei soovita aga enne apellatsioonimenetlust ega apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude väljamõistmist, vaid pärast ringkonnakohtu otsust menetlusosalise poolt kassatsioonikaebusele vastamisega seoses tekkinud menetluskulude väljamõistmist.
8. Selle taotluse lahendamine pole ringkonnakohtul võimalik ka analoogia korras TsMS § 171 lg 1 alusel või siis
Menetluskulu väljamõistmise menetluslik pool on reguleeritud
§-s 109. Sellest regulatsioonist tuleb üheselt, et kohus saab otsustada üksnes selliste menetluskulude üle, mis on kantud vastavas kohtuastmes või siis kantud enne asja jõudmist sellesse kohtuastmesse (vt eeskätt
Nii saab ringkonnakohus lahendada üksnes selliste menetluskulude väljamõistmise taotluse, mis olid kantud enne ringkonnakohtu poolt asjas menetlust lõpetava lahendi tegemist (
Käesolevas asjas tegi ringkonnakohus otsuse
lg-test 1, 2 ja 4 tulenevalt ei saa ringkonnakohus otsustada menetluskulude väljamõistmise üle, mis on kantud pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist.
Madis Ernits Maili Lokk 3 Einar Vene
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.