Obsah (12)

§ 367§ 113§ 394§ 142§ 442§ 467§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-12-

§ 367

alusel alusel alates 04.06.2012 viivis seadusjärgse viivise määras kuni põhinõude tasumiseni (

§ 113lg 1 ja § 94).

94). Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista kostjalt I U hageja ASAS-i SEB Pank kasuks välja menetluskulude katteks kokku summas 798.89 eurot. Kostja kulud asjas jätta kostja enda kanda. Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamise taastamiseks tamiseks, ks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t.

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 04.06.2012 laekus Viru Maakohtule AS-ilt SEB Pank hagiavaldus I U’i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Vastavalt hageja ja kostja poolt 08.06.2010 sõlmitud laenulepingule nr 2010013711 sai kostja laenu summas 7930 eurot, muutuva intressiga 6 kuu EURIBOR + 2% aastas laenu tagastamata põhiosalt. Laen väljastati tagasimakse tähtajaga 07.06.

1. Kostja kohustus tagastama hagejale laenu ja intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 15.07.2010 kuni 07.06.2015 iga kalendrikuu 15-ndal kuupäeval. Annuiteedi alusel arvestatud makse oli hageja poolt arvutatud makse, mille järgi laenu osadena tagastamine ja intressi tasumine laenu tagastamata osalt oli jaotatud igakuisteks võrdseteks makseteks arvestusega, et laenu tagastamise tähtaeg on 15 aastat lepingu sõlmimisest. Laenutähtpäeval oleks seega tulnud kostjal tasuda laenutähtpäevaks tagastamata laen kogu ulatuses ning laenutähtpäevani arvestatud tasumata intress. Vastavalt laenulepingule kohustus kostja tagama tasuvate maksete tähtpäevadel lepingus märgitud kontol maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu. Kostja enam seda kohustust ei täitnud ning tal tekkis hageja ees võlgnevus märtsis
2. Vaatamata hageja poolt korduvatele kirjalikele meeldetuletustele võlgnevuse tasumise kohta ei täitnud kostja endale võetud kohustusi. Sellest tulenevalt saatis hageja kostjale 01.08.2011 lepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles teatas, et ütleb lepingu erakorraliselt üles 31.08.2011 kui kostja ei tasu tekkinud võlgnevust hiljemalt 30.08.
3. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 31.08.
4. Hagi esitamise kuupäevaga on kostjal tagastamatu laenu 7539,61 eurot. Lepingust tulenevalt arvutas hageja perioodil hageja perioodil 08.06.2010 kuni 14.12.2010 intressi 2,997% aastas, perioodil 15.12.2010 kuni 14.06.2011.a. intressi 3,254% aastas ja 15.06.2011 kuni 31.08.2011.a. intressi 3,748% aastas laenu tagastamata osalt, lähtudes 360 päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja intressimäärast. Hagi esitamise kuupäeva seisuga on kostjal tasumata intress summas 132 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud Võlaõigusseaduse §-st 113, mille kohaselt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär kui see on kõrgem VÕS § 94 sätestatud intressimäärast. Antud juhul oli intressimäär madalam kui VÕS § 94 sätestatud intressimäär ja hageja lähtus viivise arvutamisel VÕS § 94 sätestatud intressimäärast. Kostja viivise võlgnevus on hagi esitamise seisuga summas 476,32 eurot. Seega on Kostja võlgnevus Lepinguga nr. 2010013711 võetud kohustuste täitmisel seisuga 04.06.2012 kokku 8147,93 eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõigusseaduse võlaõigusseaduse §-dele dele 8, 76, 94, 100, 113, 397, 398, 401 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §§-dele dele 162, 162, 367, 367, 407 ning
6. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumendid: laenulepingu, kirjad kostjale, ülesütlemisteate, laenu viivise arvestuse, riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse ja volikirja. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus on väljastanud 06.06.2012 hagimaterjalid kostjale hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx), kuid materjalid on kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kohus saatis 03.07.2012 materjalid uuesti kostja elukoha aadressil, kostja on materjalid isiklikult vastu võtnud 18.07.2012. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 06.08.2012.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning hagimaterjalide välismaal kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva materjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagile vastust esitanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on hagiavalduses õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingute tingimusi, jättes tasumata talle osutatud teenuste eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi laekumisest kohtule – 04.06.2012 – seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 ja § 94) viivise määras kuni põhinõude 7539.61 eurot tasumiseni. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduses on toodud menetluskuluna riigilõiv summas 798.89 eurot (maksekorraldus nr 14605, 12.09.2011).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 06.oktoobril 2012.a Nooremreferent Irma Külavee Kai Rosar Kai Rosar