← Eesti

2-12-9106/8

Obsah (8)§ 442§ 416§ 187§ 407§ 395§ 173§ 1741§ 162

Ärakiri TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 03. september 2012.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 02.03.2012 esitas hageja esindaja Viru Maakohtule hagiavalduse S Z vastu võlgnevuse 1 891,36 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.07.2009 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse VISA püsimaksega krediitkaardi nr 4797246001435252 krediidilimiidiga 1 597,79 eurot (25 000,00 Eesti krooni), mis oli seotud arvelduskontoga nr

  1. Lepingu punkti 6.
  2. kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu järgi 18%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval (lepingu punkt 6.2). Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole (lepingu punkt 6.7). Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu punktis 6.
  3. toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine (lepingu punkt 6.9). Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 1 773,95 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 6.
  4. ja 6.
  5. Seoses võlgnevusega hagejale saatis hageja 15.06.2011 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingutest tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu üles öelduks 20.06.
  6. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 1 773,95 eurot. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat 1 773,95 eurot hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustusega viivitamise eest viivist (VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel). 28.02.2012 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1 891,36 eurot, millest põhiosa 1 773,95 eurot, intress 8,01 eurot, viivis 106.20 eurot, menetlustasu 3,20 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingute järgseid kohustusi hoolimata hageja meeldetuletustest, esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. 30.01.2012 tegi kohus määruse, millega jättis hageja avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja sai nimetatud määruse kätte 02.02.
  7. Maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja kulusid seoses riigilõivu tasumisega summas 53,22 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 1 891,36 eurot, viivis põhinõudelt (1 773,95 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, menetluskulud 436,68 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub asja lahendada tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks. Kostja vastuväited Viru Maakohus saatis kostjale korraldava määruse väljatrüki koos hagiavalduse ja selle lisadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kohtu poolt saadetud hagimaterjalid ja kirjaliku vastamise nõude 07.08.2012 isiklikult kätte saanud. Seega oli vastuse esitamise viimaseks tähtajaks 21.08.
  8. Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks hagile kirjalikku vastust esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud hagejaga sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

§ 395

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest. Kostja on kohtunõude 07.08.2012 isiklikult kätte saanud.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 3 kohaselt, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähteajaks menetluskulude nimekirja.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on 02.03.2012 hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu 383,46 eurot (maksekorraldus nr 09493 toimikus lk 11). Samuti on hageja 22.09.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 53,22 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsiooni § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel (makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada), välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. 30.01.2012 kohtumääruse maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise kohta põhjusel, et makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule kätte toimetada, on avaldaja esindaja kätte saanud 02.02.2012. Hagiavaldus Viru Maakohtule on esitatud 02.03.2012, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv. Kostjalt kuuluvad väljamõistmisele hageja kasuks kokku menetluskulud summas 436,68 eurot. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 06. oktoobril 2012. a. Nooremreferent Marika Leimann Lea Herne Lea Herne

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.