lõikes 1 antud võimalust enne esmase õiguskaitse kohaldamist ära kuulata vastustaja seisukoht. Samuti ei ole kohus kontrollinud kaebaja poolt esitatud õiguskaitse vahendi kohaldamise aluseks oleva asjaolu õigsust. Kohtla-Järve Linnavalitsus osutab sellele, et kaebuse lisade (tl 42–43 pöördel) kohaselt soovitas Tele 2 Eesti AS kaebajal seoses ATL punktides 5.1.5.1 ning 5.1.5.6 nõutud tingimuste täitmisega kontakteeruda ettevõttega Ühendatud Piletid AS ning AS EMT on oma vastustes öelnud, et pakub nimetatud lahendusi koostöös mainitud ettevõttega. Vaid Elisa Eesti AS on oma vastuses öelnud, et „Elisa Eesti AS ei paku sellist teenust“. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks küsinud ettevõtetelt lisaselgitusi nende poolt viidatud teenusepakkuja kohta või temaga ise ühendust võtnud. ATL punkt 5.1.5.1 alapunkt 3 sätestab Pakkuja piletimüügikohustuse mobiiltelefoni kaudu (minimaalselt 3 operaatorit). Hankija ei ole selle sõnastusega ega mujal HD-s sätestanud piirangut või kohustust, et mobiiltelefoni kaudu peavad piletimüügiteenust pakkuma üksnes Eestis tegutsevad mobiilioperaatorid. Lisaks on Eestis töötav ja vedajate poolt kasutatav piletimüügilahendus mobiiltelefoni kaudu olemas ja seda pakuvad kõik kolm eelpoolmainitud 3 mobiilioperaatorit koostöös ettevõttega Ühendatud Piletid AS. See oli Vastustajale HD koostamise ajal teada, kuid sellele ettevõttele ei olnud võimalik otseselt viidata, kuna see oleks olnud vastuolus RHS § 33 lg-ga 7 ja see oleks põhjendamatult piiranud pakutavate tehniliste lahenduste hulka ja seega ka konkurentsi. Lisainformatsioon piletimüügilahenduse kohta mobiiltelefoni kaudu on kõigile avalikult kättesaadav veebilehel: https://www.pilet.ee/cgi-bin/splususer/splususer.cgi?op=info&file=kuidasosta_mobiiliga.html ja see informatsioon on ka kõikidele Eestis tegutsevatele vedajatele üldteada. Lisaks osutab Kohtla-Järve Linnavalitsus ka mobiilioperaatorite veebilehtedele: https://www.emt.ee/mugavusteenused/id-pilet; https://www.elisa.ee/et/Eraklient/tugiinfo/artikkel/Lisateenused/M-pilet/162; http://www.tele2.ee/klienditeenindus/id_pilet.html. ATL punkt 5.1.5.6 sätestab Pakkuja kohustuse võimaldada sõitjatel jälgida busside liikumist reaalajas, s.h. busside kinnipidamist graafikust ja järgmise bussi tegelikku saabumisaega, pakkudes mobiilile kohandatud veebilehte ja vastavat mobiilirakendust vähemalt kahele mobiili operaatorile. Samuti nagu eelpool selgitatud ei ole vastustaja ka siin piiranud võimalikku teenusepakkujate ringi üksnes Eestis tegutsevate mobiilioperaatoritega. Sellise lahenduse pakkumisel on Pakkujatele jäetud täiesti vabad käed. ATL punktis 4.5.2.4 on sätestatud, et bussid peavad olema varustatud GPS seadmetega, mis tagavad ühildumise Reaalaja infosüsteemiga (RIS). See tagab näiteks ühe võimaliku tehnilise lahendusena ATL punktis 5.1.5.6 tuleneva kohustuse täimise riigi poolt hallatava süsteemi ÜTRIS kaudu, täpsemini üle veebilehe www.peatus.ee mida on kõikide mobiilioperaatorite võrgus üle nutitelefoni võimalik vaadata. Lähtudes ülaltoodust on tehnilised lahendused kõnealuste teenuste osutamiseks Eestis juba olemas. Kohtla-Järve Linnavalitsus asub kokkuvõtlikult seisukohale, et HD-s kehtestatud tingimused on kooskõlas RHS-s ja ÜTS-s sätestatuga, tulenevad tema reaalsetest vajadustest on põhjendatud ning reaalselt täidetavad. 6. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse 21.09.2012. a määrusega menetlusse. Kaebaja omapoolset seisukohta määruskaebuse menetluses ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. 8.
lg 1 ls 1 järgi võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaalukausile tuleb niisiis asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning teiselt poolt kaebajate õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosus ja raskus. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtub, et vaidlust ei ole poolte vahel selles, et AS EMT on kaebajale kinnitanud, et ta pakub ATL punktides 5.1.5.1 ning 5.1.5.6 nimetatud teenust (tl 43 ja pöördel). Halduskohtule esitatud Elisa Eesti AS ning Tele 2 Eesti AS vastustest (tl 42 ja pöördel) ilmneb seevastu, et nemad ise sellist teenust ei paku. Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt viidatud kodulehekülgedel on kirjeldatud M-piletit (Elisa Eesti AS) ja 4 mobiiliga ostetavat ID-piletit (Tele 2 Eesti AS). Kas sellised lahendused vastavad ATL punktis 5.1.5.1 nõutule, ei ole esialgse õiguskaitse menetluse raames võimalik lõplikult hinnata, nagu ka seda, kas selle alla mahub ka vastustaja poolt lahendusena ette pandud koostöö ettevõttega Ühendatud Piletid AS. Nimetatud võimalik vastuolu Elisa Eesti AS ning Tele 2 Eesti AS seisukohtades ning erinevate, sh kolmandaid osapooli kaasavate võimalike lahenduste kooskõla HD-ga tuleb välja selgitada peaasja menetluses. Kuid isegi kui ringkonnakohus antud küsimuses vastustajaga nõustuks, ei oleks see määrav. Kohtla-Järve Linnavalitsus ei ole selgitanud määruskaebuses piisavalt, kuidas on ATL punktis 5.1.5.6 nõutud teenuse (sõitjatel busside reaalajas jälgimise võimaldamine) pakkumiseks Eestis võimalik turult leida vähemalt kahte mobiilioperaatorit. Kas ja kuidas on busside jälgimise võimaldamise kohustust võimalik täita riigi poolt hallatava süsteemi ÜTRIS kaudu, ei ole samuti võimalik välja selgitada esialgse õiguskaitse menetluses. Samuti ei pea ringkonnakohus võimalikuks hakata esialgse õiguskaitse menetluse raames hindama vastustaja väidet, et mobiiltelefoni kaudu ei pea piletimüügiteenust pakkuma üksnes Eestis tegutsevad mobiilioperaatorid. Kõik kirjeldatud punktid eeldaks täiendavate tõendite kogumist, mis ei pruugi olla võimalik arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata (
Ringkonnakohus võtab kaalumisel arvesse seda, et hanke periood on 2013–2021, s.t kaheksa aastat. Tegemist on pika ajaga, mistõttu alguses tehtud vale otsus võib kahjustada kaebaja õigusi hankemenetluses osaleda ülemäära, neid rikkuda ning tuua endaga kaebaja jaoks kaasa pöördumatud tagajärjed.
seletuskirja kohaselt on seadusandja tahtnud
lg 1 lausega 1 öelda, tuginedes seejuures Riigikohtu seisukohtadele, et „kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine asutuse poolt või haldustoimingust tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik“ (
seletuskiri seisuga 06.05.2010, 758 SE). Just selline olukord võib saabuda esialgse õiguskaitse lõpetamisel, kuid hilisemal kaebuse rahuldamisel. Teisalt on hankeperioodi alguseni jäänud ligi pool aastat. Kui hanketingimuste täitmine osutub vastustaja antud soovitusi järgides ja esitatavaid tõendeid arvesse võttes siiski lihtsaks, siis võib peaasja menetlus peagi lõppeda ning tulenevalt
lg 3 lausest 1 tühistab halduskohus kaebuse rahuldamata jätmise korral esialgse õiguskaitse kohtuotsusega.
28. ptk mõttes, mis on – nagu esialgse õiguskaitse menetluski – oma olemuselt kiirmenetlus. Vastavalt
lg-le 1 on hankeasjas kaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
lg 2 5 kohaselt vaatab halduskohus hankeasja läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates. Asudes hankeasjas antud esialgse õiguskaitse lõpetamise või jätkamise otsustamiseks tõendeid koguma, tekiks kaks paralleelset kiirmenetlust. See ei oleks menetlusökonoomia seisukohalt mõistlik ning võiks lõppastmes kiirmenetlust hoopis pidurdada, kuna menetlusosalised peaksid tegutsema nö mitmel rindel. 11. Kokkuvõttes märgib ringkonnakohus, et vastustaja ei suutnud kummutada halduskohtu määruse aluseks olnud kahtlusi, et alusdokumentides ettenähtud tingimused võivad rikkuda kaebaja õigusi ja avalikke huve ning teiste isikute õigusi. Seetõttu tuleb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata jätta. Maili Lokk Agu Timmi 6 Madis Ernits
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.