3-12-1983 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1983 Haldusasi Politseija Piirivalveameti O. Ü.’i väljasaatmiskeskusesse loa saamiseks. taotlus C. paigutamise RESOLUTSIOON: Anda luba C.O.Ü.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
- novembrini
- Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
- septembril 2012 esitas Politsei- ja Piirivalveamet Tallinna Halduskohtule taotluse C.O.Ü.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotluse kohaselt peeti Türgi kodanik C.O.Ü.
- septembril 2012 kell 11.15 kinni Tallinnas, isikul on kehtiv Schengeni sissesõidukeeld kehtivusega
- juulist 2012 kuni
- jaanuarini
- Taotluses märgitakse, et isikul on kehtiv Türgi pass, ent tema kohene väljasaatmine ei ole võimalik, kuna sõidupileti broneerimine ja saatemeeskonna komplekteerimine võtab aega.
- Kohtuistungil selgitas C.O.Ü., et saab küll aru, et tal pole seaduslikku alust Eestis viibida, ent Eestisse saabudes läks ta ise kohe politseisse sooviga oma siinviibimine legaliseerida. Isik kinnitas, et pole kavatsenud Eestis ebaseaduslikult salaja viibida. Kohtuistungil tunnistajana seletuse andnud O. Ü., kes on C.O.Ü.'i vend ning kes elab Läti Vabariigis, kinnitas, et neil on vennaga kahe peale Eestis ja Lätis restoranid, mille käitamine ilma venna kohalolekuta on võimatu ning C.O.Ü. saabuski Eestisse selleks, et vormistada dokumendid, et O. Ü. saaks siin vajalikke äriasju ajada. Ka O. Ü. kinnitas, et võib koos vennaga koheselt lahkuda Eestist Läti Vabariiki, kuna vennal on kehtiv Läti viisa.
- Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.O.Ü.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks välismaalasel olema seaduslik alus ning välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 14 lõikes 1 sätestatakse, et välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. C.O.Ü.’ile on Politsei- ja Piirivalveamet teinud
- septembril 2012 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1022473506, mis on koheselt sundtäitmisele pööratav. Üldjuhul tuleks peaks politsei korraldama sellise isiku väljasaatmise 48 tunni jooksul. Isiku vabastamine sellises olukorras ette nähtud ei ole. Siiski VSS § 23 lõikes 1 sätestatakse, et kui selle isiku väljasaatmine ei ole võimalik 48 tunni jooksul, paigutatakse väljasaadetav halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
- C.O.Ü.’il ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust, tema suhtes kehtib hetkel Schengeni sissesõidukeeld. Isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Kohus peab põhjendatuks Politsei- ja Piirivalveameti selgitust, et isiku väljasaatmine ei ole võimalik 48 tunni jooksul, kuna selle aja jooksul ei ole arusaadavalt võimalik korraldada vajalike sõidupiletite saamist isiku saatmiseks tema kodakondsusriiki. Eestil ja Türgil ei ole omavahelist piiri, mistõttu on usutav, et 48 tunni jooksul ei ole isiku väljasaatmine võimalik. Samas on C.O.Ü.’il olemas kehtiv reisidokument ning tema väljasaatmise ei tohiks pikalt venima jääda.
- Kohus leiab, et isiku vabadusse laskmine ei ole võimalik, kuna ta võib hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma. Sellele viitab asjaolu, et isikut on varem väärteo korras karistatud Eestis ebaseadusliku viibimise eest ning vaatamata tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelule, saabus isik uuesti Eestisse. Politsei- ja Piirivalveameti taotlusest nähtuvalt on käesoleval ajal alustatud isiku suhtes ka kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 260 tunnustel. Asjaolu, et isik Eestisse saabudes kohe ise politseisse läks, näitab küll teatud määral tema kohusetundlikkust, ent ei muuda olematuks tõsiasja, et ta Eestisse ebaseaduslikult saabus. Isikul ei olnud mistahes põhjust arvata, et sissesõidukeelu kehtivuse ajal on tal võimalik saada Eestis elamisluba.
- Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näiks perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine Põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. C.O.Ü.’il pole õigust Eestis viibida, seega ei saa kuni väljasaatmiseni tema vabadusse jätmist õigustada sooviga Eestis mingisuguseid vajalikke asjatoimetusi teha. Väljasaatmiskeskusesse paigutamist tuleks sarnases olukorras erandina vältida eeskätt juhul kui näiteks isiku tervislik seisund oleks sedavõrd halb, et väljasaatmiskeskuses viibimine võiks seda oluliselt kahjustada või kui isikul on näiteks mingisugused perekondlikud kohustused (näiteks kohustus ülal pidada abivajavat perekonnaliiget, kes ilma hakkama ei saaks). Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei ole. Väljasaatmiskeskuses ei satu kuidagi ohtu isiku elu ega tervis. Liiatigi ei hoita isikut väljasaatmiskeskuses kauem kui esimese reaalse väljasaatmisvõimaluse tekkimiseni. Politsei- ja Piirivalveamet on oma taotluses selgitanud, et kohe kui sobivad lennukipiletid leitakse ja vajalik saatemeeskond komplekteeritakse, on isik võimalik Eestist välja saata. Kuna C.O.Ü.'i suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, siis ei ole tal õigust Eestis viibida ka äriasjade ajamise eesmärgil. Küll aga saab isik korraldada oma äriasjade ajamist väljaspool Eestit viibides, selleks on võimalik kasutada volitatud esindajaid, vahetada kirjalikke dokumente posti teel jne. Kahtlemata on see tülikas ja kulukas, ent see on sissesõidukeelu paratamatu tagajärg.
- Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada C.O.Ü.’i väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks, s.o mitte kauem kui
- novembrini
- Reaalse väljasaatmisvõimaluse tekkimisel tuleb isik väljasaatmiskeskusest vabastada ning Eestist välja saata. Kristjan Siigur kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.