Obsah (7)

§ 45§ 58§ 34§ 7§ 57§ 44§ 47

2-10-43930 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2012 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-43930 T

§ 45lg 4.

1. Hageja selgitab, et kostja hindas hageja avariilise sõiduki Dacia Logan, reg märk XXX turuväärtuseks 40 000 krooni. Kostja kandis hagejale kindlustushüvitisena üle 33 333 krooni, arvates maha tulumaksu. Hageja vaidlustas kostja otsuse Kindlustuse Vaidluskomisjonis. Hagejale kuuluv auto oli taksosõiduk, mis sattus avariisse ning sai sellest ulatuslikke kahjustusi, mistõttu selle taastamine ei olnud enam otstarbekas.
2. Hageja leiab, et kostja otsus ei ole kooskõlas VÕS § 127 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatusega, kuivõrd viidatud sätte kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Enne viimast avariid oli hagejale kuulunud Dacia Logan, reg märk XXX igati sõidukorras masin ja seda kasutati igapäevaselt taksosõiduks. Sõiduk oli ka enne sattunud väiksematesse avariidesse, kuid alati remonditi auto kindlustusandja poolt määratud remonditöökojas ära ning autol vahetati mõlgitud plekidetailid jms välja uute vastu, mistõttu auto väärtust need avariid ei saanud mõjutada. Seetõttu on ebaõige kostja otsuses sisalduv oletuslik väide, et viies registreeritud avariijuhtum viimase aasta jooksul saaks mõjuda sõiduki turuhinnale väga negatiivselt. Otsusest ei nähtu, milliste kindlate andmete alusel kostja sellise turuhinna määras. Üksnes auto läbisõit ja avariiregister ei ütle auto turuhinna kohta midagi. Autoeksperdi Grupi eksperthinnangu kohaselt on sõiduki turuhind minimaalselt 55 000 krooni, so 15 000 krooni suurem, kui seda leidis olevat kostja (Kindlustuse Vaidluskomisjoni toimik).
3. Hageja leiab, et kostja seisukoht on ebaõige, et kostja ei pea vastavalt KMS § 29 lg 1 tasuma kahjuhüvitise puhul käibemaksu ning kostja võib selle võrra väljamakstavat hüvitist vähendada, sest see säte midagi sellist ei ütle. Hageja leiab, et ühestki seadusest ei tulene expressis verbis, et kahjuhüvitise näol oleks tegemist maksustatava käibega, seega kostja teoreetiline käsitlus on ainetu. Samuti leiab hageja, et kostja vastusest tulenev väide: kahjuhüvitise hulgas olev käibemaks kujutab endast kasu VÕS § 127 lg 5 mõistes, mis tuleks väljamakstavast kahjuhüvitisest maha arvata, on 2 2-10-43930 sisult meelevaldne ning ebamõistlik tõlgendus. Teadaolevalt võib auto osta ka eraisikute käest, kelle poolt müüdavate sõidukite hinnad ei sisaldagi käibemaksu. Turu abstraktne ostja lähtub reeglina autot ostes selle põhimaksumusest, mis on auto müügihinnana välja pandud. Käibemaksust räägitakse vaid nende automüüjate puhul, kellel on see kohustus müügihinnale lisada. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja avariilise sõiduki jääkväärtus sisaldas või oleks pidanud sisaldama ka käibemaksu. Kahju hüvitamine jääb oma olemuselt ostu ja müügitehingu vahele, sest iseenesest autoavariis kahju kannatada saamine või siis kahju hüvitise suuruse kindlaks määramine ei kujuta endast mitte ühtegi käibemaksuseaduses määratletud tehingut mõistes, mille korral tuleks käibemaksust rääkida. Käibemaksu lisamine toimub siiski vaid käibemaksuseaduses sätestatud juhtudel, mis mitte igasugust käivet ei maksusta. Käibemaksuseaduse järgi esineb maksuvaba käivet igal käibemaksukohuslasel. Kooskõlas VÕS § 127 lg 1 eesmärgiga peab piisav kahjuhüvitis katma kõik hageja väljaminekud, mis tuleb kanda seoses avariis kahjustatud auto asendamisega, sest teisiti ei saaks hagejat kuidagi asetada sarnasesse olukorda, kus hageja oli vahetult enne avariid. Olenemata sellest, kas osta auto eraisikult või firmalt, tuleks hagejal seega autot ostes selle eest välja käia kogu müügihind, sh vajadusel ka käibemaks kui seda peaks olema vajalik tasuda lisaks põhimaksumusele „uue“ auto ostul. On loogiline, et kui hageja tasus autot ostes käibemaksu, siis hageja lisab selle autole ka müües. Avariiline auto jäi hageja omandisse ning selle jääkväärtuse võrra juba vähendati makstavat hüvitist. Internetis avaldatud sama marki autode müügipakkumiste pinnalt on ilmne, et 33 333 krooni eest ei saaks hageja osta endale teist samasugust Dacia Loganit nagu hagejal enne avariid oli, seega ei ole kostja poolt makstud hüvitis piisav kogu tekkinud kahju korvamiseks ning ka parima tahtmise korral ei saaks rääkida kahju õiglasest hüvitamisest. Kostjal on kohustus hüvitada kahju, seega kostja väited on eesmärgistatud vaid kohustuse kergendamisele.
4. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja väide nagu sisaldaks sõiduki turuväärtus ka käibemaksu, on ebaõige ja tõendamata. Sõiduki avariieelne turuväärtus ei sisaldanud käibemaksu, sest see sõiduk ei ole müügis olnud. Käibemaksuga maksustatakse käibemaksuseaduse kohaselt sõiduki müügihind ning mitte selle jääkväärtust avariile eelneval ajahetkel. Sõiduki hinnale lisatakse käibemaks alles sõiduki võõrandamisel, mida aga antud juhul ju ei toimunud. Käibemaksu lisajaks müügihinnale sai olla vaid võõrandamise korral hageja, mitte kostja. Kostja peab hüvitama kahju täpselt sellises ulatuses, milles see on hagejale avarii tõttu tekkinud. Kostjale tekkinud kahju seisneb tema varaks olnud sõiduki väärtuse vähenemises avariisündmuse tõttu, mille põhjustamises oli süüdi keegi kolmas isik. Kostjal on seaduse järgi kohustus sellisel juhul kahju hüvitada, mis võib siis seisneda sõiduki taastamisremondi kinnimaksmises või sõiduki väärtuse täieliku hüvitamise näol. Kostja vastuväited
5. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6. Kostja märgib, et ta on vaidlustanud Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsuse üksnes osas, mis puudutas väljamõistetud käibemaksu osa summas 6 666,67 krooni. Hagejal oli õigus vaidlustada Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsus tervikuna vastavalt

-le. Hageja ei ole vaidlustanud Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsust osaliselt ega ka tervikuna. Seega Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsus on vastavalt

§ 58

lg 5 jõustunud selles osas, mis puudutab sõiduki turuväärtust ning käesolev vaidlus hõlmab üksnes käibemaksuosa summas 6 666,67 krooni. Eelnevast tulenevalt on ebaõige hageja seisukoht, mille kohaselt hõlmab haginõue nii sõiduki turuväärtust kui ka käibemaksuosa. Seega palub kostja jätta rahuldamata hageja hagiavalduses esitatud taotlus mõista kostjalt välja kindlustushüvitise summas 21 667 krooni. Samuti on ka väär hageja viivisearvestus ning viiviseid saab arvestada üksnes vaidlusaluse käibemaksusumma osa pealt. 14. Kostja leiab, et on hagejale hüvitanud liikluskahju vastavalt

§ 34

lg 2 ning, et kostja ei ole kohustatud hüvitama täiendavalt käibemaksuosa summas 6 666,67 krooni.

§ 7

lg 1 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kostja leiab, et nimetatud sättest tulenevalt tuleb kindlustusandjal hüvitada kannatanule tema poolt tegelikult kantud kahju. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles kahjustatud isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks 3 2-10-43930 olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lähtudes VÕS § 127 lg 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kostja on seisukohal, et kannatanule tekkinud kahju hulka ei saa lugeda kahjustatud isiku poolt vara soetamiseks tasutud käibemaksu, sest vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 p 1 võib kahjustatud isik sisendkäibemaksuna maha arvata teistelt registreeritud maksukohuslastelt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Kui käibemaksukohuslasest kahjustatud isikul on õigus käibemaks maha arvata, siis ei ole käibemaksukohuslasest kahjustatud isikul tekkinud selles ulatuses kahju ja kindlustusandjal on õigus see VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvestada, kuivõrd kahjustatud isikul tekib selles ulatuses nõue Maksu- ja Tolliameti vastu. Juhul, kui kahjustatud isik ei ole mahaarvamist käibemaksudeklaratsioonis teinud, on kindlustusandjal õigus kahjuhüvitist käibemaksu võrra vähendada VÕS § 139 lg 2 alusel, mille kohaselt lasub kahjustatud isikul kohustus teha toiming, mis vähendab tekkinud kahju, millisena saab käsitleda ka käibedeklaratsioonis esitamist. Eeltoodud kostja seisukohtadega kattuvad ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi arvamus (tl 22-28) ning Rahandusministeeriumi seisukohad (tl 29-30) liikluskindlustuse seaduse tõlgendamise kohta. Juhul, kui kindlustusandja hüvitaks kannatanule suurema kulu, kui kahjustatud isikul kindlustusjuhtumi tõttu tekkis, siis tekiks olukord, kus kahjustatud isik saaks suurema hüvitise, kui on temale tegelikult tekkinud kahju, mis aga ei oleks kooskõlas kahjuhüvitise maksmise printsiipidega ning hiljem vastava käibemaksuosa Maksu- ja Tolliameti poolt tagasi kandes, on kahjustunud isik rikastunud temale hüvitatud käibemaksuosa võrra. 15. Kostja on käesoleva hetke seisuga kannatanu arveldusarvele üle kandnud 29 333,33 krooni (sõiduki liiklusõnnetuse eelse hariliku väärtuse 40 000 krooni ja liiklusõnnetuse järgse väärtuse 4 000 krooni vahe, millelt on maha arvatud käibemaks). Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et kostja ei ole kohustatud tasuma OÜ I väljamakstud hüvitisele summas 29 333,33 krooni täiendavalt käibemaksuosa summas 6 666,67 krooni. Kohtuotsuse põhjendus 16. Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. 17. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 18. Liikluskindlustuse seadus (

) § 57 lg 6 järgi, kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile.

§ 57

lg 7 alusel, kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Käesolevas asjas on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. 30.08.2010 otsusega rahuldas Kindlustuse Vaidluskomisjon IOÜ kaebuse nr 7-1/10/96 osaliselt. SKAS ei nõustunud Kindlustuse Vaidluskomisjoni 30.08.2010 otsusega osas, mis puudutas väljamõistetud käibemaksu osa summas 6 666,67 krooni ja esitas kohtule 09.09.2010 taotluse Kindlustuse Vaidluskomisjonile esitatud kaebuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. IOÜ otsust ei vaidlustanud. Seega leiab kohus, et hagimenetluses tuleb läbi vaadata üksnes osas, millega Kindlustuse Vaidluskomisjon mõistis SKAS-ilt välja käibemaksu osa 6 666,67 krooni.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et 22.05.2010 toimus Tallinnas, Sõpruse pst ja Linnu tee ristmikul liiklusõnnetus, mille käigus JP, juhtides sõidukit BMW, reg.märgiga XXX, sõitis külje pealt otsa IOÜ kuuluvale sõidukile Dacia Logan, reg.märgiga XXX, mida juhtis ML(Kindlustuse Vaidluskomisjoni toimik). Sõiduki BMW valdaja vastutus on kindlustatud kostja poolt (poliis nr XXX). SKAS tunnistas juhtumi liikluskindlustuse juhtumiks ning leidis, et liiklusõnnetuse põhjustas 4 2-10-43930 sõiduki BMW juht. SKOÜ hindas kahjustunud sõiduki Dacia Logan liiklusõnnetuse eelseks väärtuseks 40 000 krooni (sisaldab käibemaksu) ning sõiduki väärtuseks kahjujuhtumi järgses seisundis 4 000 krooni) (Kindlustuse Vaidluskomisjoni toimik). Kostja hüvitas hagejale 29 333,33 krooni, põhjusel, et sõiduki jäänuk jäi hagejale.
2. Pooltel on vaidlus, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale ka käibemaksu osa.
3. Liikluskindlustuse seadus (

) § 34 lg 2 kohaselt asja hävimisest tulenev kahju koosneb asja harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste utiliseerimise põhjendatud kuludest.

§ 44

lg 4 alusel sõiduki vigastuste või hävimise kahju suurust hinnatakse, lähtudes sõiduki põhilise kasutamise koha või registreerimise riigi hindadest ja tariifidest.

§ 47

lg 3 järgi varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 alusel asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Nimetatust tuleneb, et asja hävimise korral kaitstakse mitte kahjustatud vara väärtust, vaid selle koosseisu säilimist. Seetõttu ei lähtuta asja hävimisega seotud kahju ulatuse kindlaksmääramisel mitte isiku vara väärtuse vähenemisest, vaid endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurust. Asja hävimise korral tuleb kahjustatud isikule maksta hüvitis, mille eest oleks kahjustatud isikul võimalik soetada hävinud asjaga samaväärne uus asi. Seega, kui kindlustusandja vähendab kannatanule asja hävimise tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks makstavat summat käibemaksu võrra, ei taga kannatanule makstud hüvitis võimalust soetada hävinud asjaga samaväärset uut asja. Seda olukorda ei muuda ka kahjustatud isiku potentsiaalne õigus uue samaväärse asja soetamisel selle asja ostuhinna osaks olev käibemaks tagasi saada, kuna uue samaväärse asja müüja ei pruugi olla käibemaksukohustuslane, mistõttu ostuhind ei sisalda üldse käibemaksu ning juhul, kui müüja on käibemaksukohustuslane, ei pruugi kahjustatud isik täita ostuhinna hulka kuuluva käibemaksu tagasi saamiseks vajalikke seadusest tulenevaid tingimusi. Seega ei saa käibemaks olla ka kahjustatud isiku kasuks VÕS § 127 lg 5 sättes, kuna ei ole teada, kas isik saab käibemaksu tagasi. Kuna seadusega ei ole sõnaselgelt reguleeritud, kas kindlustusandjal on õigus maha arvata hüvitisest käibemaks, siis ei saa kindlustusandja olla selleks isikuks, kes otsustab eelnevalt, kuidas ja kellelt kahjustatud isik peab uue vara soetama kahjustatud vara asemele, et kahjustatud isik saaks riigilt käibemaksu tagasi. Eeltoodu põhimõte ei ole kooskõlas vaba turumajandusega. Samuti ei kinnita Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Rahandusministeeriumi oma arvamustes, et kindlustusandjal on õigus maha arvata väljamakstavast hüvitisest käibemaks (tl 22-30). Eeltoodud arvamustes on avaldatud seisukoht, et kindlustushüvitise saaja ei tohi rikastuda käibemaksu võrra. Eeltoodu seisukohaga nõustub ka kohus. Kohtu hinnangul, kui ilmneb hiljem, et kahjustatud isik on väljamakstud käibemaksu võrra rikastunud, siis on kindlustusandjal õigus nimetatud osa tagasi nõuda. Kohus leiab, et seni, kuni puudub seadustes konkreetsem käibemaksu regulatsioon väljamakstava kindlustushüvitise osas, ei ole kindlustusandja õigustatud väljamakstavast hüvitisest maha arvestama käibemaksu. Kostja tõlgenduse paikapidavuse korral peaks hagejal totaalreparatsiooni saavutamiseks säilima kindlustusandja poolt hüvitamata jäänud kahju osas nõudeõigus kahju tekitaja vastu. See aga oleks selges vastuolus liikluskindlustuse mõtte ja eesmärgiga, mille kohaselt võtab kindlustusandja enda kanda kindlustatud riski ja kohustuse kindlustusjuhtumi puhul hüvitada kannatanule kogu kindlustusvõtja poolt tekitatud kahju. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele täiendavalt 426,08 eurot (6 666,67 krooni). Menetluskulud 22. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. 5 2-10-43930 Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6