Obsah (4)

§ 278§ 280§ 266§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1950 Haldusasi AS G4S Eesti kaebus AS Eesti Raudtee poolt (AS Ees

§ 278lg 1).

Määruse p-le 2 võib esitada määruskaebuse 3 tööpäeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 280lg 4).

RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Asjaolud

1. AS Eesti Raudtee (kustutatud) korraldas AS-i Eesti Raudtee (endise ärinimega AS EVR Infra) ja AS-i EVR Cargo nimel lihtsustatud korras riigihanke "Turvateenuse hange". 04.04.2012 tunnistas AS Eesti Raudtee edukaks AS G4S Eesti pakkumuse. Hankelepingut AS Eesti Raudtee AS-ga G4S Eesti enam kui 4 kuu jooksul ei sõlminud. 1
2. 14.06.2012 tegi hankija AS-le G4S Eesti ettepaneku pikendada tema pakkumuse jõusoleku tähtaega kuni 28.09.
3. AS G4S Eesti andis nõusoleku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks 18.06.
5. 28.08.2012 esitas hankija äriregistrile oma jagunemislepingu, mille kohaselt toimus jagunemine jaotumise teel ja hankija õigusjärglasteks said tema tütarettevõtjad AS Eesti Raudtee (endise ärinimega AS EVR Infra) ja AS EVR Cargo. Samal päeval teavitas hankija pakkujaid oma juhatuse otsusest nr 379, millega lükati kõnealuses riigihankes kõik pakkumused tagasi ja lõpetati hankemenetlus põhjendusel, et olukord hankemenetluses on oluliselt muutunud.
6. Kaebaja esitas 03.09.2012 VAKO-le vaidlustuse hankija 28.08.2012 otsuse nr 379 peale. Vaidlustus on VAKO poolt menetlusse võetud.
7. 06.09.2012 esitas AS G4S Eesti Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata AS-l Eesti Raudtee (endise ärinimega AS EVR Infra) ja AS-l EVR Cargo vaidlustatud riigihanke esemeks olnud teenuste ostmiseks uue riigihanke korraldamine ja lepingu sõlmimine ning kohustada hankijaid tegema kaebajale tähtaegselt ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks vaidlustatud riigihankes, ning esialgse õiguskaitse taotluse.
8. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 10.09.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-1904 halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult. Kohus leidis, et sisuliselt on tegemist hankeasjaga

§ 266

lg 1 tähenduses ning vaidluse kohtueelne lahendamine on riigihangete seaduse (RHS) § 117 järgi VAKO pädevuses. Kohus märkis määruses, et kohustuslik kohtueelne kord tuleb läbida ka juhul, kui VAKO jätab esitatud vaidlustuse läbi vaatamata põhjendusel, et puudub vaidlustuse esitamise õigus.

1. 11.09.2012 esitas kaebaja vaidlustuse VAKO-le. VAKO jättis vaidlustuse läbi vaatamata 13.09.2012 otsusega nr 187-12/- RHS § 122 lg 2 p 6 alusel, kuna kaebajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.
2. 13.09.2012 saabus Tallinna Halduskohtule AS G4S Eesti kaebus AS Eesti Raudtee poolt (AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo nimel) korraldatud riigihanke „Turvateenuse hange“ esemeks olnud teenuste ostmiseks uue riigihanke korraldamise ja lepingute sõlmimise keelamise nõudes nii uue riigihanke tulemusel kui ka riigihanke väliselt kuni 03.09.2012 VAKO-le esitatud vaidlustuse menetlemise lõpuni ning hankija kohustamise nõudes teha nimetatud riigihankes ASile G4S Eesti ettepanek pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks või alternatiivselt tühistada VAKO 13.09.2012 otsus nr 187-12/- ning rahuldada eelnevad kohustamis- ja keelamisnõuded. 8.
3. Kaebaja eesmärgiks on hankija poolt korraldatud riigihanke tulemusel lepingu sõlmimine ning vastustajatel kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise keelamine toimingutega, mis muudaksid hankija poolt korraldatud riigihanke tulemuse sisutuks ja vastustajate kohustamine hankija poolt korraldatud riigihankemenetluses lepingu sõlmimist võimaldava olukorra säilitamiseks. 8.2.

§ 280

lg 1 ei võimalda esitada esialgse õiguskaitse taotlust enne menetluse läbimist VAKO-s. Seega ei ole kaebajal võimalik tagada oma õiguste kaitset üksnes käimasoleva vaidlustusmenetluse kaudu ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega. Järelikult on kaebajal oma õiguste kaitseks ja vaidlustusmenetluse teel kaitstavate õiguste kaitsmise võimaluse säilitamiseks ainuvõimalik menetluslik viis esitada käesolevas kaebuses esitatud taotlused eraldiseisva kaebusena. 2 8.

1. Uue riigihanke korraldamine ja seeläbi kaebaja õiguste rikkumine on tõenäoline. Iseenesest tõendab seda juba korraldatud riigihanke lõpetamine vaidlustatud otsuses esitatud põhjendustel. Vastustajate eelistust mitte sõlmida õiguspäraseid hankelepinguid kaebajaga ja selle asemel pikendada olemasolevaid lepinguid ning korraldada uus riigihange USS Security Eesti AS-ile soodsatel tingimustel tõendab lisaks hankija käitumine varasemas riigihankemenetluses, kus hankija selgelt hoidus kaebajaga lepingute sõlmimisest, esitades kaebajale korduvalt ebaseaduslikke nõudeid lepingutingimuste muutmiseks vastuolus hankedokumentide ja esitatud pakkumusega, ja selle asemel pikendas hankeväliselt korduvalt lepinguid USS Security Eesti ASiga. 8.
2. Juhul, kui vastustajad korraldavad uue riigihanke turvateenuse tellimiseks ja sõlmivad selle tulemusel või muul alusel sama eseme suhtes lepingu mõne muu isikuga, ei ole kaebajal sõltumata vaidlustatud otsuse vaidlustamisest ja vaidlustusmenetluse tulemusest sisuliselt võimalik enam oma õigusi kaitsta. Lõpetatud riigihankes lepingu sõlmimine oleks pärast uue riigihanke korraldamist ja lepingu sõlmimist sisuliselt välistatud. Sekundaarne õiguskaitsevahend kahju hüvitamise taotluse näol on aga RHS § 117 lg 3 kohaselt rakendatav üksnes juhul, kui hankeleping vaidlusaluses riigihankes on sõlmitud. Järelikult on kaebajal võimalik sisuliselt oma õigusi kaitsta ainult juhul, kui vastustajatel on keelatud sõlmida turvateenuste tellimiseks lepingut väljaspool vaidlustatud otsusega lõpetatud riigihanget. 8.
3. Käesoleval juhul on hankemenetlus vaidlustatud otsusega lõppenud ja kuni vaidlustatud otsust ei ole kehtetuks tunnistatud, saavad vastustajad formaalselt lähtuda vaidlustatud otsusest kui kehtivast. Seega puudub vastustajatel iseenesest otse seadusest tulenev kohustus pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Kaebaja pakkumus on vastavalt eelmisele, 18.06.2012 esitatud nõusolekule, jõus kuni 28.09.
4. Pärast nimetatud tähtpäeva kaotaks kaebaja pöördumatult võimaluse hankelepingu sõlmimiseks, kui hankija ei tee täiendavat ettepanekut tähtaja pikendamiseks. 8.
5. 03.09.2012 esitatud vaidlustuse lahendamine enne 28.09.2012 ei ole tõenäoline. VAKO-l puudub seadusest tulenev pädevus kohustada hankijat pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemiseks. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik esitada vastavat taotlust vaidlustusmenetluse käigus. Samuti ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine kohtule võimalik vaidlustusmenetluse ajal. Ilma vastava kohustuse seadmiseta vastustajatele muutuks aga käimasolev vaidlustusmenetlus sisutuks ja kaebaja õiguste kaitsmine sisuliselt võimatuks. 8.
6. Kaebuses esitatud taotlused saavad tagada kaebaja õigusi üksnes juhul, kui neid rakendatakse viivitamata. Turvateenuste riigihankeid on hankijatel õigus korraldada RHS § 19 alusel lihtsustatud korras. See tähendab, et vastustajatel on võimalik korraldada uus riigihange ja sõlmida lepingud RHS §-s 35 sätestatud tähtaegu järgimata. Sisuliselt on vastustajatel võimalik sõlmida vaidlustatud riigihanke väliselt hankelepingud juba enne vaidlustusmenetluse lõppemist VAKO-s, rääkimata võimalikust järgnevast kohtumenetlusest. 8.
7. Käesolevas asjas puuduvad kolmandad isikud, kelle huve võiks esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustada. Samuti puuduvad avalikud huvid, mis oleksid kaebaja huvidega vastuolus ja võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamist välistada, vaid esialgse õiguskaitse kohaldamine on lisaks kaebaja õiguste kaitsele vajalik ka avaliku huvi kaitseks. Hankija on alates aprillist 2012 korduvalt pikendanud riigihankeväliselt turvateenuste lepingut USS Security Eesti AS-iga. Avalik huvi nõuab, et hankijad sõlmiksid riigihankekohustusega hõlmatud lepingud seadusliku riigihanke tulemusel. Hankija on viinud läbi seadusliku riigihanke ja tunnistanud kaebaja pakkumuse edukaks. Käesolev kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on suunatud seadusliku hankelepingu sõlmimise võimaluse tagamisele. Seadusliku menetluse tagamine iseenesest on avalik huvi, mis väärib esialgse õiguskaitse teel kaitsmist. 3
8. Tallinna Halduskohtu 14.09.2012 kohtunõudega määras kohus vastustajatele tähtaja esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha esitamiseks – 17.09.2012 kell 12.
10. 17.09.2012 saabunud seisukohas paluvad vastustajad jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 10.
11. Vastustajad on seisukohal, et kuna kaebaja ei ole vaidlustanud ühtegi RHS § 117 lg-s 2 või lg-s 21 sätestatud otsust, dokumenti ega hankelepingut, samuti vaidlustanud eraldiseisvalt VAKO otsust, tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja tuleb tagastada, tuleb jätta rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. 10.

1. Riigihanke hankedokumentide p-s 6 on ettenähtud alus kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks, kui pakkujate tegevuse ja otsuste vaidlustamise tõttu ei olnud hankelepingut sõlmitud 27.04.
2. Kõik pakkujad (sh kaebaja) aktsepteerisid seda võimalust täiendavalt pakkumuste esitamisel, seega ei saa hankija diskretsiooniotsust pidada pakkujatele üllatuslikuks või nende õigusi ebamõistlikult kahjustavaks. Pakkuja sai ning pidi selle riskiga arvestama juba pakkumuste esitamisel ning tal ei saanud ainuüksi tema pakkumuse edukaks tunnistamise tõttu tekkida õiguspärast ootust, et temaga ilmtingimata sõlmitakse hankeleping, kui hankija otsused vaidlustatakse ja seetõttu ei saa hankelepinguid sõlmida enne 27.04.2012 või kui olukord muutub oluliselt. Seega on kaebus ilmselgelt põhjendamatu ning esialgne õiguskaitse tuleb jätta kohaldamata. 10.
3. Taotletava esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks seaduslik, kuna RHS sätestab juhud, millal riigihanke korraldamine ei ole nõutav, näiteks kui tellitava teenuse maksumus ei ületa RHS §-s 15 sätestatud piirmäärasid või kui esinevad RHS §-s 14 sätestatud erandid. AS-i Eesti Raudtee puhul sätestavad erandid veel RHS § 16 lg-d 4 ja
4. Lisaks eelmärgitule ei ole vaidlust selles, et AS Eesti Raudtee (kustutatud) korraldas riigihanke RHS § 19 lg 3 alusel, mistõttu lepingu sõlmimiseks tuli järgida üksnes RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid. Kaebaja ei ole tõendanud ega põhjendanud, miks AS EVR Cargo vastab RHS § 10 lg-tes 2 või 3 nimetatud tunnustele ehk on RHS mõttes hankija ja peaks ilmtingimata sõlmima kaebajaga hankelepingu. 10.
5. Kuna RHS kohaselt ei tule teatud juhtudel üldse korraldada lepingu sõlmimiseks hankemenetlust või on lubatud riigihanke korraldamine ka lihtsustatud menetlusi järgides, legaliseeriks vastustajate hinnangul kaebaja poolt taotletava esialgse õiguskaitse kohaldamine ilmselgelt õigusvastase olukorra, mistõttu see ei oleks lubatav. Sisuliselt välistaks kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral vastustajate poolt mistahes diskretsiooniotsuste tegemise seoses turvateenuse tellimisega. 10.
6. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks proportsionaalne. Arvestades kohtumenetluse reaalset kestvust riigihangete vaidlustes, on esialgse õiguskaitse rahuldamise ettenähtavaks tagajärjeks olukord, kus AS-il Eesti Raudtee ning AS-il EVR Cargo ei oleks võimalik peale 30.09.2012 (mis ajani kehtivad lepingud turvateenuse osutamiseks) tellida mistahes viisil (sh riigihankeväliselt, näiteks töölepinguid sõlmides) vajalikku turvateenust. Seega tooks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaasa olulise avaliku huvi rikkumise (AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuri jäämise valveta, mis võib arvestades levinud metallivargusi tuua raudteel kaasa suurõnnetuse, halvimal juhul rongiõnnetuse või ulatusliku keskkonnareostuse). 4 Kohtu seisukohad Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb selle esitajale tagastada

§ 121

lg 2 p 2 alusel, kuna kohtu hinnangul ei ole esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki – sõlmida võidetud hankemenetluses hankeleping. Kohtu arvates on kaebaja subjektiivsed õigused kaitstavad VAKO menetluses oleva hankija 28.08.2012 otsuse nr 379 vaidlustamise ja selle raames potentsiaalselt taotletava esialgse õiguskaitse raames. Käesolev kaebus kohtule on ennatlik. Seetõttu jääb rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus käesolevas haldusasjas. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

1. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse vastustajate kohustamiseks teha vaidlusaluses riigihankes AS-ile G4S Eesti ettepanek nende pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Kaebaja märgib, et vastustajatel puudub antud juhul iseenesest otse seadusest tulenev kohustus pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, kuivõrd VAKO-s vaidlustatud hankija 28.08.2012 otsus nr 379, millega hankija lükkas vaidlustatud hankes kõik pakkumused tagasi ning lõpetas hankemenetluse, on kehtiv haldusakt.
2. Kohus on seisukohal, et eeltoodud kaebaja taotlus on lahendatav VAKO menetluses, millega kaebaja on vaidlustanud hankija otsuse nr
3. Nimelt võib VAKO RHS § 123 lg 3 kohaselt teha vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse, ideekonkursi või ehitustööde kontsessiooni andmise peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Kohtu arvates ei tule lähtuda selle sätte tõlgendamisel normi grammatilisest väljendusest, vaid lähtuda tuleb normi eesmärgist, eriti arvestades, et

§ 280

lg 1 alusel ei saa (erinevalt nö tavalisest vaidemenetlusest) esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlust enne menetluse läbimist VAKO-s. RHS § 123 lg 3 eesmärki saab samastada

§-s 249 sätestatud esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiga. Ehk teisisõnu, selline säte teenib vaidlustaja õiguste kaitse huve ning VAKO peab seda rakendama, kui selle rakendamata jätmise tagajärjel oleks vaidlustaja õiguste kaitse vaidlustuskomisjoni menetluse kestel või pärast vaidlustaja jaoks positiivset otsust oluliselt raskendatud või võimatu. Seega, kui kaebaja esitab VAKO-le taotluse hankija otsuse nr 379 kehtivuse peatamiseks ning sellega seoses vaidlustatava hankemenetluse peatamiseks, lasub hankijal RHS § 123 lg-st 4 tulenevalt kohustus RHS § 45 lg-s 2 sätestatud ettepaneku tegemiseks. Kohus on seisukohal, et RHS § 123 lg 3 toodut tuleb selliselt tõlgendada eelkõige just seetõttu, et tagada vaidlustaja õiguste kaitse VAKO positiivse otsuse korral. Juhul, kui kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg saab läbi ning VAKO rahuldab kaebaja vaidlustuse, pole kaebaja aga enam RHS-s mõttes pakkuja ning tal puudub võimalus hankelepingu sõlmimiseks isegi talle soodsa lahendi korral. Samuti ei saa halduskohus ise peatada hankija otsuse nr 379 kehtivust ja hankemenetlust tulenevalt

§ 280lg-s 1 sätestatust, kuivõrd nimetatud otsuse osas toimub menetlus alles VAKO-s.

Kui kaebaja esitab eelnevalt nimetatud taotluse VAKO-le, VAKO rahuldab selle, kuid hankija ei täida RHS § 123 lg-st 4 tulenevat kohustust, saab kaebaja esitada sellekohase vaidlustuse VAKO-le, vaidlustades hankija otsust, millega ei esitatud kaebajale ettepanekut pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2011 otsust nr 3-09-1612). Seega on kohtule kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue lahendatav esialgse õiguskaitse taotluse esitamise raames VAKO menetluses ning ka kaebaja eesmärk hankelepingu sõlmimiseks on kaitstav samas menetluses. Vastasel juhul peaks kohus ja VAKO menetlema vaidlustatud otsuse õiguspärasust paralleelselt ning see ei ole ilmselgelt kooskõlas kehtiva

-i regulatsiooniga. Kohus ei saaks käesoleva asja raames esitatud nõudeid lahendada sisuliselt enne VAKO menetluses oleva nõude lõplikku lahendit, mis omakorda viitab sellele, et käesolev kaebus on kohtule esitatud ennatlikult ega aita kaebajal oma eesmärki hankelepingu sõlmimiseks saavutada. Et kaebaja taotlus on lahendatav käimasoleva VAKO menetluse raames, puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus esitatud kaebuses. 5

1. Teiseks on kaebaja esitanud kohtule taotluse AS Eesti Raudtee poolt (AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo nimel) korraldatud riigihanke „Turvateenuse hange“ esemeks olnud teenuste ostmiseks uue riigihanke korraldamise ja lepingute sõlmimise keelamise nõudes nii uue riigihanke tulemusel kui ka riigihanke väliselt kuni 03.09.2012 VAKO-le esitatud vaidlustuse menetlemise lõpuni.
2. Kohus selgitab, et kaebaja saab esitada keelamiskaebuse üksnes ulatuses, mis puudutab uue riigihanke korraldamist. Kohus ei saa keelata vastustajatel erinevate teenusepakkujatega lepingute sõlmimist, mis oma olemuselt on eraõiguslikud. Halduskohtule saab keelamiskaebust esitada siis, kui kaebajal on põhjendatud kartus tema õigusi rikkuva toimingu tegemiseks või haldusakti andmiseks. Vastustajate 17.09.2012 menetlusdokumendist nähtub, et vastustajad ei pea ennast RHS mõttes hankijateks ning neil ei ole kohustust riigihanke korraldamiseks turvateenuse ostmisel. Seega saab vastustajate seisukohast järeldada, et nad tegelikkuses ei plaanigi pärast turvateenuse osutamise lepingute lõppemist korraldada uut riigihanget, vaid nad plaanivad selle ära lahendada riigihanke väliselt. Kohus peab vastustajate sellist seisukohta usutavaks. Seega puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus, kuna uue riigihanke välja kuulutamine on vastustajate seisukohast ebatõenäoline ning tsiviilõiguslike lepingute üle vaidlemine ei toimu halduskohtus. Kohtumääruse p-s 12 analüüsis kohus VAKO-le potentsiaalselt esitatava esialgse õiguskaitse taotluse võimalikkust ning selle tulemit. Isegi juhul, kui vastustajad peaksid soovima uue riigihanke väljakuulutamist, ei ole see neil hankija 28.08.2012 otsuse kehtivuse peatamise ning sellega seoses hankemenetluse peatamise korral võimalik selle vaidlustusmenetluse lõppemiseni (kaasa arvatud võimalikud kohtumenetlused ja esialgse õiguskaitse taotlused neis menetlustes). Seetõttu on kohus seisukohal, et ka keelamisnõude osas on kaebaja õigused kaitstavad esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel VAKO-le ning kaebus kohtule on ennatlik. Ka siis, kui 03.09.2011 esitatud kaebaja vaidlustus jääb VAKO-s rahuldamata, kaebaja otsustab seda edasi vaidlustada kohtus, ning vastustajad otsustavad siiski uue hanke korraldada, on kaebajal võimalik kas taotleda esialgset õiguskaitset halduskohtus (edasises kohtumenetluses VAKO otsuse peale) või esitada uus kaebus VAKO-sse uue hanke korraldamise peale koos menetluse peatamise taotlusega.
3. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et esitatud kaebusest saab üheselt järeldada, et kaebuse eesmärgiks on võidetud riigihankes hankelepingu sõlmimine (vt ka kaebuse p-i 16). Kohus on seisukohal, et sellist eesmärki pole käesoleva asja raames esitatud nõuetega võimalik saavutada. Selline eesmärk on võimalik saavutada, kui VAKO kaebaja 03.09.2012 esitatud vaidlustuse rahuldab - selle menetluse kaudu ja raames. Kuivõrd esitatud kaebusega pole võimalik selle eesmärki saavutada, tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Maret Altnurme Kohtunik 6