Obsah (5)

§ 71§ 47§ 46§ 152§ 104

3-12-1523 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1523 Haldusasi OÜ Irhys kaebus Maksu- ja Tolli

§ 71lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1 ja lg 2).

ASJAOLUD

2. juulil 2012 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Irhys kaebus, milles taotletakse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
3. märtsi 2012 korralduse nr 12.2-3/5458-5 tühistamist. Vaidlustatud korraldusega kohustatakse kaebajat andma kolmanda isikuna kirjalikku teavet ja vastama küsimustele OÜ MTI Business ja OÜ Irhys vaheliste tehingute majandusliku sisu ja toimumise kontrollimiseks.
4. augusti 2012 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse ning nõudis vastustajalt kirjaliku seisukoha esitamist kaebuse tähtaegsuse ja alternatiivselt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta. KAEBAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA OSAS
5. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, põhjendades seda asjaoluga, et tal puudus eelnevalt info maksuhalduri
6. märtsi 2012 korralduse nr 12.2-3/5458-5 vaidemenetluse tulemuse kohta. Kaebaja märgib, et sai vaideotsusest teada alles peale Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
7. juuli 2012 korraldusega nr 12.2-3/5458-7 tutvumist. VASTUSTAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA OSAS
8. Vastustaja leiab, et OÜ Irhys kaebus on halduskohtule esitatud tähtaega rikkudes ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja viitab MKS § 54 lõikele 6 ning märgib, et tähtkirjaga saadetud
9. aprilli 2012 vaideotsus nr 6-1/770-2 tuleb seega lugeda kaebajale teatavaks tehtuks, kui postiteenuse osutaja selle äriregistrisse märgitud aadressil üle andis või jättis teate tähtkirja saabumise kohta. Vastustaja lisab, et AS-i Eesti Post postisaadetise jälgimise süsteemist tehtud väljavõttest nähtub, et
10. aprillil 2012 jäeti kaebaja registrisse kantud aadressile teade tähtkirja saabumise kohta ning järgmisest päevast hakkas kulgema seega kaebuse esitamise 30-päevane vaidlustamise tähtaeg, mis lõppes
11. mail
12. Vastustaja viitab sellele, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sealhulgas maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Vastustaja juhib tähelepanu ka sellele, et kinnitust on leidnud asjaolu, et kaebaja sai hiljemalt
13. aprillil 2012 teada vaidemenetluse tulemustest. Vastustaja arvates tuleb ka taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Maksuhaldur viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-59-00; 3-2-1-148-06, 3-2-2-3-07, 3-2-1-94-06 ning lisab, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja leiab, et kaebetähtaja möödalaskmine oli tingitud üksnes kaebaja enda tegevusetusest, sest lisaks teate postkasti jätmisele tähtkirja saabumise kohta, teavitas maksuhaldur kaebajat ka e-posti teel sellest, et OÜ Irhys vaie on jäetud rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Irhys kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub tuvastatud asjaoludel alus. Seetõttu tuleb OÜ Irhys kaebuse menetlus lõpetada. 5.

§ 47

lg 2 sätestatakse, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Käesoleval juhul on kaebaja läbinud kohtueelse menetluse ning Maksu- ja Tolliamet on teinud vaideotsuse

1. aprillil
2. Toimikus olevalt AS-i Eesti Post postisaadetise jälgimise süsteemist tehtud väljavõttest nähtuvalt on
3. aprillil 2012 jäetud kaebajale postkasti teade tähtkirja saabumise kohta.
4. MKS § 54 lõike 6 teises lauses sätestatakse, et juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Käesoleval juhul ei ole postiteenuse osutaja saadetud dokumenti kaebuse esitaja registrijärgsel aadressil üle andnud, küll on aga jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Haldusasjades nr 3-3-1-10-04, 3-3-1-65-09 ja 3-31-100-10 on Riigikohus on selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Käesoleval juhul ei saa kohtu hinnangul väita, et kaebaja oleks posti vastuvõtmise korraldanud selliselt, et olulised teated jõuaksid temani, arvestades asjaolu, et kaebaja väidete kohaselt sai ta vaideotsusest teada alles maksuhalduri
5. juuli 2012 korraldusest. Kuivõrd MKS § 54 lõikest 6 tuleneb üheselt, et tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on jäetud teate tähtkirja saabumise kohta, siis tuleb Maksu- ja Tolliameti
6. aprillil 2012 vaideotsus lugeda kättetoimetatuks
7. aprillil
8. 2 Seega oli kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks
9. mai
10. Kaebus kohtule on esitatud
11. juulil 2012 ehk seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes.
12. Lisaks eetoodule nähtub toimiku materjalist (tl 28), et vastustaja on kaebajat teavitanud e-posti teel sellest, et OÜ Irhys vaie on jäänud rahuldamata. Sellisele e-kirjale on kaebaja ka vastanud. Seega saades teada vaideotsuse olemasolust, oleks kaebaja pidanud astuma samme selle kättesaamiseks. Seda isegi juhul kui ta mingil põhjusel tema postkasti jäetud teadet tähtkirja saabumise kohta kätte ei saanud. Nimelt sätestab

§ 46

lg 7, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis-või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Seega olles

1. aprillil 2012 saanud teada, et maksuhaldur on teinud vaideotsuse, oleks kaebaja pidanud ilma põhjendamatult viivitamata sell emaksuhaldurilt välja nõudma ning vaideotsuse kättesaamisest arvates 30 päeva jooksul halduskohtula kaebuse esitama. Sedagi kaebaja ei teinud. Seega tuleks kaebetähtaeg möödunuks lugeda ka sel põhjusel. Mõistlikuks ajaks, mille jooksul oleks kaebaja pidanud maksuhalduri poole vaideotsuse saamiseks pöörduma, võib pidada paari nädalat, mitte pikemat aega.
2. Kohus ei pea põhjendatuks kaebuse esitaja taotlust kaebetähtaja ennistamiseks.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks saavad üldjuhul olla mingisugused kaebuse esitaja tegevusest sõltumatud asjaolud, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist või ka asjaolu, et kaebuse esitaja oli asunud oma õigusi kaitsma muul mõistlikul moel, mistõttu ei saanud temalt kaebusega kohtu poole pöördumist eeldada. Kohus leiab, et käesoleval juhul selliseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks ei esinenud. Õige ei ole kaebaja väide, nagu oleks ta vaideotsusest teada saanud alles maksuhalduri

1. juuli korraldusest nr 12.2-3/5458-
2. Käesoleva määruse eelmises punktis välja toodud põhustel on ilmne, et vaideotsuse olemasolust ning sellest, et vaie rahuldamat ajäeti, oli kaebaja teadlik hiljemalt
3. aprillil
4. Ühtki muud objektiivset takistatust, mis oleks piiranud tähtaegselt halduskohtule kaebuse esitamist, ei ole kaebaja välja toonud.
5. Neil asjaoludel loeb kohus kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt seadustiku § 124 lõikele 2, mille kohaselt lõpetab kohus asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seetõttu tuleb OÜ Irhys kaebuse menetlus lõpetada. 10.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitajale riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Tulenevalt asjaolust, et kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebajal esitada kohtule taotlus, näidates eelkõige ära, millisele arveldusarvele ta soovib, et tagastatav riigilõivusumma kantaks. Kristjan Siigur kohtunik 3