KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number Tsiviilasi 2-11-26521 Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2012, Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Margo Klaar, Ülle Jänes, Ele Liiv Kohtuasi G I hagi J I vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.07.2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J I apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja G I (isikukood xxxxxxxxx, surnud 16.08.2012), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Helen Tomberg Kostja J I (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Yulia Klyukach Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Keelduda J I apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.
- Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgitused:
- Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise 2 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.
- Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 07.06.2011 esitas G I Harju Maakohtusse hagi J I vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Poolte kooselu lõppes
- aastal. Poolte ühisvarasse kuulub korteriomand xxxxxxx, xxxxxxxxx. 06.01.2005 kanti korteriomand kinnistusraamatusse kostja nimele. Hageja leidis, et korteriomandi väärtus on 43 000 eurot. Hageja soovis jagada ühisvara selliselt, et müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada poolte vahel võrdselt või alternatiivselt jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt välja hüvitis hagejale omandi kaotamise eest 21 500 eurot. Kostja nõustus ühisvara jagama viisil, et korteriomand jääb tema ainuomandisse ja mõista temalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, soovis kostja hüvitada väljamõistetava hüvitise maksegraafiku alusel 1 000 eurot aastas. Kostja esitatud maksegraafikuga, s.o tasumise tähtajaga kuni
- aastani, hageja ei nõustunud. 16.11.2011 osaotsusega lahutas maakohus poolte abielu. 03.07.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ühisvara jagamiseks ja leidis, et arvestades mõlema poole huve, on põhjendatud jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis omandi kaotamise eest 21 500 eurot. Kohus leidis, et kostja poolt esitatud taotlus kohtuotsuse täitmise korra ning tähtaja kindlaks määramiseks väljamõistetava hüvitise osas on ebamõistlik hageja suhtes. Kuna kostja ei soovinud teistel tingimustel kohtuotsuse täitmise korda kindlaks määrata, siis jättis kohus kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramata. 30.07.2012 esitas J I Tallinna Ringkonnakohtusse maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja nõustus sellega, et kohus jättis korteriomandi tema ainuomandisse ja jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja ei nõustunud maakohtu otsusega osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 21 500 eurot ühe maksena ja jättis määramata otsuse täitmise korra kostja poolt soovitud viisil. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, oleks kostjal võimalik tasuda maksegraafiku alusel hagejale kompensatsiooni 1 000 eurot aastas. Maakohus ei põhjendanud otsuses maksegraafiku kohaldamata jätmist ega andnud hinnangut kostja seisukohale. 28.08.2012 esitas kostja ringkonnakohtule Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõendi, mille kohaselt suri hageja G I 16.08.
- TsMS § 353 lõike 2 kohaselt ei peatu füüsilisest isikust poole surma korral menetlus, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Taotlust menetluse peatamiseks kohtule esitatud ei ole. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. tsiviilasja materjalidega, leiab, et 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kostja kaebuse aluseks on asjaolu, et maakohus ei määranud otsuses kindlaks otsuse täitmise korda sellisel viisil nagu kostja oli kohtule maksegraafikuna esitanud. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Seega on nimetatud sätte kohaselt kohtul võimalus, kuid mitte kohustus, otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. Viis, kuidas kostja soovis kohtuotsust täitma asuda, ei olnud hagejale vastuvõetav ja hageja ei soovinud kinnitada maksegraafikut, mille täitmine oleks kestnud kuni
- aastani. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kostja ei soovinud teistel tingimustel täitmise viisi kindlaks määrata ning maakohus leidis, et esitatud maksegraafik oleks hageja suhtes ebamõistlik, jättis kohus õigesti kohtuotsuses täitmise viisi ja korra kindlaks määramata. Apellatsioonkaebuses ei ole eile toodud asjaolusid, mis annaks alust määrata kindlaks otsuse täitmise kord apellandi soovitud viisil. Eespooltoodud põhjendusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ülle Jänes Ele Liiv Margo Klaar