← Eesti

3-12-1923/2

Obsah (5)§ 96§ 40§ 136§ 120§ 1361

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2012, Tallinn Haldusasja numbrid 3-12-1923 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja to

) § 1361 lõike 1 alusel 11.09.2012 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemiseks M.K. nimel registrisse kantud kinnisvarale: 1) elamumaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx, Harjumaa, suurusega 1531 m2, summas 10 000 eurot ja 2) maatulundusmaale, registriosa numbriga xxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxx, Harjumaa, Eesti Vabariigi kasuks PMTK kaudu.

  1. Maksuhaldur selgitas, et menetluses on OÜ MarKo Terrassiehitus (registrikood 11126690) maksuvõlgade sissenõudmine. OÜ MarKo Terrassiehitus on jätnud osaliselt tasumata perioodil detsember 2008.a kuni oktoober 2010.a maksudeklaratsioonides deklareeritud maksukohustused. OÜ MarKo Terrassiehitus maksuvõlg seisuga 05.09.2012 on 64 764,67 eurot (s.h intress 33 551,32 eurot, millest arvestuslik intress 27 434,02 eurot). OÜ MarKo Terrassiehitus juhatuse liige alates 27.04.2005 on M.K.. OÜ MarKo Terrassiehitus on esitanud
  2. aasta majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanded 2008-2011.a kohta on esitamata. OÜ MarKo Terrassiehitus juhatuse liige M.K. selgitas 30.07.2012 maksuhaldurile antud suuliste seletuse protokolli kohaselt, et 2008-2010.a majandusaasta aruandeid ei esitatud, kuna jäädi raamatupidajale võlgu ning raamatupidaja ei teinud seetõttu enam tööd.
  3. 26.10.2009 tegi maksuhaldur Swedbank AS-le korralduse nr 13-2.7/43634 OÜ MarKo Terrassiehitus arvelduskonto arestimiseks, summas 36 293,44 eurot. Krediidiasutus teatas, et arvelduskonto jääk on 0 krooni. 27.10.2009 esitas PMTK OÜ MarKo Terrassiehitus maksuvõla sundtäitmiseks avalduse nr 13-5/1627 kohtutäitur Hille Kudule täitemenetluse algatamiseks, summas 36293,44 eurot. Kohtutäitur müüs 23.01.2012 enampakkumisel OÜ-le MarKo Terrassiehitus kuulunud sõiduki Volkswagen Transporter, reg nr 282MKT, hinnaga 1300 eurot ning 20.02.2012 enampakkumisel sõiduki Seat Inca, 587AOS, hinnaga 878,55 eurot. 01.10.2010 tegi maksuhaldur teinud Swedbank AS-le korralduse nr 13-2.7/215738 OÜ MarKo Terrassiehitus arvelduskonto arestimiseks, summas 5516,98 eurot. Krediidiasutus teatas 14.10.2010, et arvelduskonto jääk on -15,0 krooni. Maksuhaldur tegi Danske Bank A/S Eesti filiaalile korraldused OÜ MarKo Terrassiehitus arvelduskonto arestimiseks ja rahaliste vahendite ülekandmiseks. 15.08.2012 tegi maksuhaldur Swedbank AS-le OÜ MarKo Terrassiehitus arvelduskonto arestimiseks korraldused.
  4. 06.08.2012 määrusega võttis Harju Maakohus menetlusse OÜ MarKo Terrassiehitus pankrotiavalduse ning peatades võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksuhaldur tuvastas E-kinnistusameti elektroonilisest andmebaasi ja Ehitisregistri andmete alusel, et OÜ MarKo Terrassiehitus ei oma registervara. Maanteeameti poolt hallatava liiklusregistri kohaselt on OÜ MarKo Terrassiehitus omanduses sõiduauto BMW 330 XD, 2004.a väljalase. Kohtutäitur Hille Kudu teabe kohaselt on sõiduauto ärandatud Leedus. Maksukohustuste mittetäitmine ja OÜ MarKo Terrassiehitus suutmatus tasuda deklareeritud maksukohustusi, samuti rahaliste vahendite puudumine äriühingu arvelduskontodel viitab OÜ MarKo Terrassiehitus püsivale maksejõuetusele.
  5. OÜ MarKo Terrassiehitus juhatuse liige M.K. kinnitas 30.07.2012 maksuhaldurile antud seletustes, et OÜ MarKo Terrassiehitus ei ole tegutsev alates 2009.a ning äriühing ei ole alates 2009.a maksejõuline- kohustused ületavad vara. Lisaks selgitas M.K., et ei osanud esitada pankrotiavaldust ning selleks puudusid rahalisi vahendeid. Pankrotiseaduses on sätestatud isiku maksejõuetuse väljaselgitamise üld- ja erialused. Võlgniku pankrotti taotlev võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetust vähemalt ühega alustest. OÜ MarKo Terrassiehitus maksejõuetust põhistab asjaolu, et 26.10.2009 maksuhalduri poolt algatatud täitemenetluse raames ei ole suudetud vara puudumisel maksuvõlga siiani sisse nõuda. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ MarKo Terrassiehitus oli maksejõuetu juba septembris 2009.a, kui lõppes OÜ MarKo Terrassiehitus majandustegevus. Majandustegevuse lõppemisele viitab asjaolu, et OÜ MarKo Terrassiehitus ei deklareerinud maksustatavat käivet ning äriühingu arvelduskontol puudusid liikumised. Püsiv maksejõuetus saabus 26.01.2010, kui oli möödunud kolm kuud täitemenetluse algusest. OÜ MarKo Terrassiehitus juhatuse liige M.K. ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus, põhjustades OÜ MarKo Terrassiehitus täiendava maksuvõla (intressi).
  6. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Riigikohus on 31.10.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-05, p 12 seadnud juhatuse liikmele äriühingu maksuvõla eest vastutuse tekkimise tingimusteks, et juhatuse liige on tahtlikult või 2 raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi, rikutud on kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ MarKo Terrassiehitus juhatuse liige M.K. on jätnud täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustuse, olukorras, kus äriühing on juba 2010.a jaanuarist püsivalt maksejõuetu. Püsiva maksejõuetuse ilmnemisel oli OÜ MarKo Terrassiehitus juhatuse liige M.K. kohustatud esitama 20 päeva jooksul kohtule pankrotiavalduse. Kohustuse täitmata jätmine on põhjustanud maksuvõla kasvu, täitmata maksukohustustelt arvestatud intressi näol summas 20 598,35 eurot. Kuna OÜ MarKo Terrassiehitus püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 26.01.2010, siis on juhatuse liige M.K. vastutav perioodil 27.01.2010 kuni 05.09.2012 tekkinud maksuvõla tasumise eest. M.K. ei ole näidanud üles juhatuse liikmelt nõutavat hoolsust juhtida äriühingut parimal võimalikul viisil, jättes täitmata juhatuse liikmele seadusega asetatud kohustused, mis väljendus M.K.i tegevusetuses OÜ MarKo Terrassiehitus juhtimisel ning viis olukorrani, kus ÄS § 180 lg 51 ja TsÜS § 36 sätestatud kohustuste eiramine viis selleni, et M.K. tegevusetus põhjustas OÜ-l MarKo Terrassiehitus täiendava maksuvõla tekkimise summas 20 598,35 eurot. 7. Maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks OÜ MarKo Terrassiehitus vara või õiguste müügi või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Tuginedes eeltoodule on maksuhalduril

§ 96

lg 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks

§ 40alusel.

Maksuhaldur on käesoleva taotluse esitamisega algatanud M.K. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on M.K., kui OÜ MarKo Terrassiehitus juhatuse liikme vastutuse tuvastamine OÜ MarKo Terrassiehitus kohustuste täitmise eest.

§ 96

lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.

§ 96

lg 5 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Taotleja on seisukohal, et OÜ MarKo Terrassiehitus maksuvõlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda, kuna äriühing ei oma piisavalt rahalisi vahendeid ega registervara ning vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikmete vastu on põhjendatud.

  1. M.K. on OÜ MarKo Terrassiehitus juhatuse liikme kohustuse süülise rikkumisega (ei ole täidetud pankrotiavalduse esitamise kohustust) põhjustanud OÜ MarKo Terrassiehitus maksuvõlgade suurenemise. M.K. on maksuhaldurile selgitanud, et OÜ MarKo Terrassiehitus oli maksejõuetu juba 2009.a, kuid sellele vaatamata ei ole esitatud pankrotiavaldust, põhjustades sellega maksuvõlgade suurenemise ning nende tasumata jätmise. Arvestades isiku varasemat käitumist, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.
  2. Eeltoodust tulenevalt on taotleja seisukohal, et põhjendatud on hüpoteegi 26 777,85 eurot (20 598,35 + 30% täitmiskulude katteks) seadmine M.K.i kinnistutele. Taotleja selgitab, et isiku varale seatavad hüpoteegid peaksid katma tagatava nõude koos võimalike sundtäitmise kuludega. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui M.K. on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 26 777,85 eurot ja valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule.

§ 136

¹ lg 3 alusel lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 3 10. HKMS § 264 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lõike 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 11.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule, taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile ning pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele maksukorralduse seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. 12.

§ 1361

lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 13. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. OÜ MarKo Terassiehitus maksuvõlg seisuga 05.09.2012 on 64 764,67 eurot, sh intress 33 551,32 eurot, millest arvestuslik intress 27 434,02 eurot. OÜ MarKo Terassiehitus ei suuda tasuda deklareeritud maksukohustusi, samuti puuduvad äriühingul vahendid tegutsemiseks ja kohustuste täitmiseks ning esitatud on pankrotiavaldus. Äriühingul puudub vara ning maksuvõla sissenõudmine on seetõttu jäänud tulemuseta. Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud OÜ MarKo Terassiehitus juhatuse liikme M.K. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastusotsuse kaudu maksuvõla sissenõudmine kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Maksuhaldur on tuvastanud, et M.K. on raske hooletuse tulemusel tekitanud OÜ-le MarKo Terassiehitus täiendava maksuvõla summas 20 598,35 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Äriühing ei ole käesoleva määruse tegemise ajal äriregistrist kustutatud, seega kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega asjas 3-3-1-75-09 on vastutusotsuse tegemine põhimõtteliselt võimalik. Taotluses on põhjendatud, miks maksuhalduri arvates on juhatuse liige oma

§-s 8 ja muudes õigusaktides sätestatud kohustusi tahtlikult rikkunud. Kohus jagab maksuhalduri kahtlust, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib isik asuda isiklikku vara 4 võimaliku sundtäitmise vältimiseks võõrandama ja see võib vastutusotsuse täitmist oluliselt raskendada. Maksuhaldur on näinud taotluses ette võimaluse täitetoimingu lõpetamiseks tagatise esitamisel. Võttes arvesse maksuhalduri selgitusi, leiab kohus, et taotlus on piisavalt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 14.

§ 1361

lg 4 kohaselt võib määruse peale nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane esitada määruskaebuse. HKMS § 204 lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse, ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. Kadriann Ikkonen kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.