← Eesti

2-12-16324/20

Obsah (10)§ 442§ 416§ 187§ 407§ 395§ 173§ 1741§ 162§ 147§ 150

Ärakiri TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 03. september 2012.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Korteriühistu Haljala-Kungla esitas 24.04.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 2 086 euro saamiseks ning menetluskulu 62,58 euro hüvitamiseks. Kohus koostas 02.05.2012 makseettepaneku, mis on võlgnikele 04.05.2012 kätte toimetatud. Võlgnikud A K ja T K esitasid 16.05.2012 nõudele vastuväite. Seoses võlgnike vastuväidetega lõpetas Pärnu Maakohus 18.06.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Vastuseks kohtu 18.06.2012 nõudele esitas hageja Viru Maakohtule hagiavalduse A K ja T K vastu võlgnevuse nõudes. 05.07.2012 määrusega jättis kohus esitatud hagiavalduse teistkordselt käiguta ja andis täiendava tähtaja hagiavalduses esitatud puuduste kõrvaldamiseks. 19.07.2012 esitas hageja parandatud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt on kostjad eluruumina kasutanud Haljala alevikus xxxx asuvat eluruumi. Hageja on esitanud teenuste kasutamise ja maja haldamise eest arved. Alates aastast 2008 on hagejale arved tasumata, võlgnevus oli kokku 2 086 eurot. 01.01.2009 seisuga on hageja raamatupidamise andmetel korteri nr 13 võlgnevus 66,85 eurot (1 046 krooni). Aasta jooksul on tasutud 213,98 eurot (3 348 krooni). 31.12.2009 seisuga on võlgnevus kasvanud 719,45 euroni (11 257 kroonini), millest hooldustasu on 1 656 krooni, remondifond 1 572 krooni, kasutatud teenused (prügi, vesi, küte) on 10 071,95 krooni, hageja aastamaks 200 krooni ja veetarbimise arvestite näitude vahe 58,40 krooni. 31.12.2010 seisuga on võlgnevus kasvanud 1 177,89 euroni (18 430 kroonini), 2011 aasta

  1. detsembriks on kostjad hagejale tasunud 688,32 eurot ja võlgnevus on jäänud 1 448,66 eurot. Aastal 2012 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni hageja esitanud arveid kolme kuu (jaanuar-märts) eest kokku summas 439,17 eurot,
  2. aprilliks 2012 kuulus tasumisele 1 787,83 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjate võlgnevus 2 216,06 eurot, millest on tasutud 44,15 eurot. Võlgnevusele lisandub tasu juunikuu eest, mis on 28,32 eurot. Seega 01.07.2012 seisuga on kostjate võlgnevus 2 200,23 eurot. Hageja on kostjaid võlgnevuse olemasolust ja likvideerimise vajadusest korduvalt teavitanud. Kostja A K on peale hoiatuse saamist kirjutanud hagejale omakäelise avalduse võlgnevuse tasumiseks, millega lubas tasuda igakuiselt 100 eurot. Antud lubadust aga täidetud ei ole. 15.07.2012 toimunud hageja juhatuse koosolekul, kus kuulati ära ühistu uue raamatupidaja ettekanne, tuvastati raamatupidamises arvestuslikud vead. Kostjatele esitatud arvete ja tegelikult tarbitud teenuste osas ilmnes vahe kostjate kasuks summas 298,17 eurot. Hageja on nimetatud asjaolust kostjaid kirjalikult teavitanud ja vabandanud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata teenuste eest kokku 2 200,23 eurot ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostja vastuväited 04.08.2012 on kostjad edastatud hagimaterjalid kätte saanud. Kirjaliku vastuse esitamise viimaseks tähtajaks oli seega 24.08.
  3. Kostjad kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus hoiatas kostjaid, et kohtu antud tähtajaks hagiavaldusele vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses osaliselt tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostjad ei kustutanud võlgnevust hageja ees ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjatel ei ole vaidlust hagi üle.

§ 395

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. 25.07.2012 edastas kohus kostjatele kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest. Kostjad on kohtunõude 04.08.2012 kätte saanud.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 3 kohaselt, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähteajaks menetluskulude nimekirja.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 62,58 eurot.

§ 147

lg 8 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Kohus on ekslikult 05.07.2012 määruses kohustanud hagejat tasuma täiendavat riigilõivu summas 212,42 eurot, mille hageja on 11.07.2012 ka tasunud. Riigilõivuseaduse alates 01.07.2012 kehtiva redaktsiooni § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga kuni 2500 eurot riigilõivu 250 eurot. Seega oleks hageja pidanud tasuma hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu summas 187,42 eurot (250 – 62,58). Eeltoodust tulenevalt kuulub väljamõistmisele kostjate poolt hageja kasuks riigilõivu katteks 250 eurot.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 09.oktoobril 2012. a. Nooremreferent Marika Leimann Kai Rosar Kai Rosar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.