Obsah (4)

§ 174§ 235§ 356§ 374

Tsiviilasi nr 2-11-39376 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Kohtuotsuse tegemise aeg 28. november 2011 kirjalikus menetlus

§ 174lg 1, 2, 3).

Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE Tartu Maakohus kuulutas Reprohver OÜ pankroti välja

1. Veebruari 2011 kohtumäärusega. Hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse pankrotihaldurile
2. Augustil
3. Reprohver OÜ võlausaldajate
4. Augusti 2011 üldkoosolekul jätsid võlausaldajad hageja nõude tähtaja ennistamata. Hageja esitas
5. Augustil 2011 hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ning nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Nõude esitamise tähtaja möödalaskmist põhjendab hageja sellega, et väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud pankrotiteates ei olnud PankrS §-i 33 lg 3 järgides märgitud nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgi. Hageja sai nõude õigeaegse esitamata jätmise tagajärgedest teada siis, kui ta sõlmis
6. Juulil 2011 õigusteenuse osutamise lepingu advokaadibürooga. Seega tingis pankrotiteates nõude tähtaegselt esitamata jätmise õiguslike tagajärgede esiletoomata jätmine hageja õiguste teostamiseks vajaliku teabe puudumise ja tähtaja möödalaskmise, mistõttu on hageja lasknud nõude esitamise tähtaja mööda mõjuval põhjusel. Hageja palub tunnistada Reprohver OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsus hageja taotluse rahuldamata jätmise ja hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmise osas kehtetuks ning ennistada hageja nõude summas 36447.81 eurot esitamise tähtaeg. KOSTJA SEISUKOHT Kostja pankrotihaldur vaidleb hagile vastu. Nõude esitamise tähtaja ennistamise avaldusest ei nähtunud mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks. Kuna pankrotiteade avaldati
7. Veebruaril 2011, siis tuli nõudeavaldused esitada hiljemalt
8. Aprilliks
9. Nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede märkimisel pankrotiteates on eelkõige informatiivne tähendus ja selle puudumine ei ole nõude tähtaja ennistamise aluseks. Pankrotiteates oli avaldatud nõude esitamise tähtaeg ja sellega tutvuval mõistlikul isikul on alust arvata, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel ei pruugi nõude hilisem esitamine üldse võimalik olla. Valitsusasutusena on Keskkonnaministeerium teadlik tähtaegade järgimise olulisusest. Keskkonnaministeerium esindab oma ülesannete täitmisel riiki ja ei saa riigi esindajana oma tegemata jätmisi õigustada riigis kehtivate õigusaktide, sh pankrotiseaduse mittetundmisega. Seejuures ei oma tähtsust, kas konkreetse õigusakti reguleerimisala omab puutumust ministeeriumi valitsemisalaga või mitte. On väheusutav, et keskkonnaministeeriumil ei ole üldse puutumust pankrotimenetlustega, ministeeriumi struktuuri kuulub ka õigusosakond, kus töötab kokku 12 juristi. Seega ei saa tähtaja möödalaskmist õigustada ministeeriumi ametnike ebapiisavate teadmistega pankrotiõigusest. Kostja esindaja, võlausaldajate üldkoosolekul pankrotivõlgnikku selles kohtuasjas esindama volitatud isik vandeadvokaat M. Saar vaidleb samuti hagile vastu ja ühineb pankrotihalduri poolt kohtule esitatud vastuväidetega. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 2 PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Reprohver OÜ pankrotimenetluses ilmus pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes
10. Veebruaril 2011 ja seega oli nõuete esitamise viimane päev
11. Aprill
12. Pankrotiteates oli avaldatud PankrS § 93 lg 1 tekst koos viitega vastavale pankrotiseaduse sättele, aga ei olnud avaldatud PankrS § 33 lg-t 2 järgides nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Hageja esitas oma nõude pankrotihaldurile PankrS § 93 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes alles
13. Augustil
14. Nõudeavalduses põhjendas hageja hilinemisega esitatud nõudeavaldust asjaoluga, et pankrotiteates ei olnud nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed märgitud, mistõttu hageja ei olnud nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgedest teadlik. Võlausaldajate üldkoosolek ei ennistanud hagejale nõude esitamise tähtaega. PankrS § 102 lg 1ja 3 kohaselt kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast PankrS § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. PankrS § 102 lg 3 kohaselt võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata, võib võlausaldaja kohtus vaidlustada. Kui kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud nõude tähtaja ennistamata, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja. Kohus leiab, et võlausaldajate üldkoosolek ei jätnud põhjendamatult nõude esitamise tähtaega ennistamata. Võlausaldajal puudub mõjuv põhjus nõude hilisemaks esitamiseks. Riigikohus on menetlustähtaja (nõude esitamise tähtaeg pankrotimenetluses on menetlustähtaeg) ennistamise küsimust käsitlenud tsiviilasjades nr 3-2-1-40-11 ja 3-2-1-148-
15. Riigikohus on viidates

§-le 67, mis on üldnorm seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise küsimuses, leidnud, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab kohus hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud, st usutavaks teinud (vt

§ 235) mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida.

Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu diskretsiooniotsuse tegemist, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik (ja ka pankrotiseadus) ei näe ette mõjuvate põhjuste (ammendavat) loetelu. Mõjuv põhjus eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Seejuures on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda näiteks kaebuse edastamise unustamist ning teadmatust Riigikohtu lahendist. Kohus leiab, et nimetatud Riigikohtu seisukohad on asjakohased ka nõuete tähtaja ennistamise taotluste läbivaatamisel PankrS § 102 alusel pankrotimenetluses. Kohus leiab, et avaldaja ei ole põhistanud ja seega usutavaks teinud oma seisukohta, et nõude esitamise tähtaja rikkumise põhjustas pankrotiteate puudulikkus nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede kohta. Pankrotiteates oli kirjas koos viitega vastavale pankrotiseaduse sättele nõuete esitamise tähtaeg. Kuna hageja seisukohtade kohaselt hageja pankrotiteatega tutvus, siis pidi see tähtaeg ainuüksi seetõttu olema talle teada. Käesoleval juhul on hagejaks ja võlausaldajaks Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu. Kohus nõustub kostja pankrotihalduriga selles, et hageja kui riigi ja Keskkonnaministeeriumi kui riigi esindaja põhjendused tähtaja möödalaskmisele ei ole usutavad. Kui pankrotiteates oli avaldatud nõude esitamise tähtaeg, siis sellega tutvuval mõistlikul isikul oli alust arvata, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel ei pruugi nõude hilisem esitamine üldse võimalik olla. Valitsusasutusena peab Keskkonnaministeerium olema teadlik tähtaegade järgimise olulisusest. Keskkonnaministeerium 3 esindab oma ülesannete täitmisel riiki ja ei saa riigi esindajana oma tegemata jätmisi õigustada riigis kehtivate õigusaktide, sh pankrotiseaduse mittetundmisega. Seejuures ei oma tähtsust, kas konkreetse õigusakti reguleerimisala omab puutumust ministeeriumi valitsemisalaga või mitte. On väheusutav, et keskkonnaministeeriumil ei ole üldse puutumust pankrotimenetlustega. Ka töötavad ministeeriumis juristi haridusega ametnikud. Seega ei saa tähtaja möödalaskmist õigustada ministeeriumi ametnike ebapiisavate teadmistega pankrotiõigusest. PankrS § 33 lg 2 viimase lause kohaselt tuleb pankrotiteates märkida küll nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed, kuid sellise informatsiooni teates puudumine ei saa automaatselt kõikidele võlausaldajatele, sh riigile endale tuua kaasa õigust möödalastud tähtaja ennistamiseks. Nimetatud sätte eesmärk on kindlasti võlausaldajate informeerimine ja kaasaaitamine nende nõudeõiguste teostamisele pankrotivõlgniku vastu, kuid samas on seda informatsiooni võimalik saada ka pankrotiseadusest. Hageja poolt esitatud põhjendusi ei saa kohus lugeda mõjuvateks, kuna tegemist ei ole objektiivse põhjusega tähtaja möödalaskmiseks, kuna hageja oleks ka pankrotiteate puudulikkuse korral saanud ise võtta tarvitusele abinõud saamaks vajadusel informatsiooni mis juhtub tema nõudega siis, kui ta pankrotiteates sätestatud nõuete esitamise tähtaega ei järgi. Seega ei ole antud juhul tähtaja möödalaskmist põhjustanud sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb kõik poolte menetluskulud jätta hageja kanda. 12. augusti 2011 üldkoosolekul jäi hageja nõue ka tunnustamata ning hageja on esitanud nõude tunnustamise hagi pankrotihalduri ja OÜ Utileek vastu (tsiviilasi nr 2-11-39378). Hageja on taotlenud käesoleva asja liitmist nimetatud hagiga. Kostja ja kostja pankrotihaldur on palunud käesolevas asjas menetlus peatada kuni menetluse lõppemiseni või vaheotsuse tegemise taotluse lahendamiseni tsiviilasjas nr 2-11-39378. Kohus jätab nimetatud poolte taotlused rahuldamata. Kohus vaatab käesolevat asja läbi PankrS § 83 sätestatud korras. Nimetatud sätte lõige 4 kohaselt vaatab kohus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi 10 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Seega on seadusandja ettenäinud seda liiki hagide läbivaatamiseks kohtule väga lühikesed tähtajad, mida kohus ei saaks järgida nii tsiviilasjade liitmise kui ka peatamise korral.

§ 356sätestab menetluse peatamise alused teise menetluse tõttu.

Nimetatud peatamise aluseid antud juhul ei esine.

§ 374sätestab hagide liitmise alused.

Sättest tulenevalt ei esine alust võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi ja nõude tunnustamise hagi ühiseks läbivaatamiseks. Ei peatamine ega liitmine ei aitaks kaasa käesoleva asja kiiremale ja lihtsamale menetlemisele. Kohus vaatas asja läbi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohtunik 4