§-dest 396 lg 1; 76 lg 1, 3; 82 lg 1,7; 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1; 113 lg 1; 94 lg 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 360 000 krooni, millest põhivõlg moodustab 180 000 krooni ja viivis moodustab 180 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et tegemist on rahatu laenulepinguga, kuivõrd tegelikkuses ei ole hageja talle laenulepingus nimetatud rahasummat 300 000 krooni üle andnud ning kostja ei ole laenulepingus nimetatud raha kätte saanud. Hagiavaldusele lisatud konto väljavõtte kohaselt on kostja kontolt kantud hageja kontole kokku 120 000 krooni ning tegemist on Timmo Puutöökoda OÜ võlgnevuse tasumisega Albo Invest OÜ-le. Võlaõiguslikud suhted on olnud nimetatud äriühingute vahel, mitte aga füüsiliste isikute vahel (tl 28-29). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. 2
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
Vastavalt Võlaõigusseaduse § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, ning võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja selgitab, et raha oli kostjale kätte antud sularahas enne lepingu sõlmimist, mida kostja kinnitas allkirjaga lepingul. Kostja väidab, et ta ei ole laenulepingu p 2.1 märgitud raha 300 000 krooni kostjalt laenuks saanud, vaid nii vormistati ümber äriühingu Timmo Puutöökoda OÜ, mille juhatuse liige oli kostja, võlgnevus Albo Invest OÜ, mille juhatuse liige oli hageja. Laenulepingu koopiaga (tl 9-10) on tõendatud, et lepingu p 2.1 kohaselt laenuandja (B. M. ) annab laenusaajale (I. T. ) laenu 300 000 krooni ja lepingu p 2.2 kohaselt on laenusumma laenuandja poolt täielikult üle antud enne lepingule alla kirjutamist ja laenusaaja tõendab oma allkirjaga lepingul nimetatud summa kättesaamist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled on isiklikult allkirjastanud laenulepingu. Kostja I. T. seletab vande all (tl 60), et see eraisiku laen oli tegelikult firma laen, firma kohustus; OÜ Timmo Puutöökoda ostis saematerjali, Timmo Puutöökojal tekkisid rahalised raskused ja nad jäid võlgu OÜ Albo Invest kaks arvet; B. M. tuli tema juurde, et neil on probleemid maksuametiga ning tuli idee peale, et teeme eraisiku laenu peale, et kogu võlgnev summa saaks kantud eraisikute vahel, muidu võtab maksuamet kogu raha ära, sest osaühingu kontod on arestitud; B. M. ei ole talle reaalselt ühtegi krooni laenu andnud; kostja on kandnud 120 000 krooni oma kontolt hageja konto peale, see on Timmo Puutöökoja võlgnevuse kustutamine Albo Investi ees; Timmo Puutöökoja raamatupidamises on see võlgnevus tänase päevani üleval. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on kinnitanud laenulepingule alla kirjutades oma allkirjaga, et ta on raha enne lepingule alla kirjutamist hagejalt kätte saanud. Hageja kinnitab, et ta andis kostjale raha sularahas ja on kohtule esitanud koopia allkirjast koos tõlkega (tl 38-39), mille kohaselt on hageja enne lepingu sõlmimist kostjaga 1.märtsil 2009 laenanud kolmandalt isikult 9 000 USD ning oma pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on hageja oma pangakontolt perioodil 01.01.2008-05.03.2009 välja võtnud sularaha kokku 429 475 krooni (tl 35-37). Kohus nõustub hagejaga, et lepingu punkti 2.3 kohaselt oli kohustuse täitmiseks määratud tähtaeg 01.09.2009.a., mistõttu kohustus on muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist kostja poolt. Hageja pangakonto väljavõttest (tl 11) nähtuvalt on kostja oma pangakontolt üle kandnud hageja isiklikule pangakontole 15.aprillil 2009 50 000 krooni, 3
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p 2.4 kohaselt kohustub laenusaaja tasuma laenuandjale laenu tagasimaksmisega viivitamise korral viivist 0,25% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest (tl 10). Seega on pooled kokku leppinud
Kuna viivise suurus on oluliselt suurem kui põhivõla summa ning ka kuna kostja on osaliselt tagastanud hagejale laenu summas kokku 120 000 krooni, on hageja nõus vähendama viivise summat kuni 180 000 kroonini, s.o. põhivõla summani, mille hageja palub kohtul mõista kostjalt välja. Viivise arvestuse kohaselt, mida ei ole kostja vaidlustanud, moodustasid viivised 03.10.2010.a. seisuga 258 200 krooni (tl 16). Eeltoodud tõendite alusel kohus leiab, et viiviste 4
lg 1 kohaselt võib kohus tasumisele kuuluvat leppetrahvi, kui see on ebamõistlikult suur, kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole taotlenud viiviste vähendamist, hageja on ka ise seda juba nõude esitamisel teinud. Neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingujärgne võlgnevus 180 000 krooni ja viivised 180 000 krooni, kokku 360 000 krooni, s.o. 23 008,19 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi täielikult, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.