) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja viitab asjaolule, et viljaostulepingu lisas nr 2 sätestasid pooled miinimumhinna ning pidid sõlmima veel täiendava kokkuleppe lõpliku müügihinna fikseerimiseks, millest hageja kostja sõnul keeldus. Esiteks ei ole kostja esitatud kohtule selliseid tõendeid, millest nähtuks, et hageja ja kostja oleks pidanud täiendavaid läbirääkimisi lõpliku müügihinna osas ning et hageja oleks keeldunud täiendava kokkuleppe sõlmimisest. Teiseks on viljaostulepingu lisas nr 2 sätestatud, et nimetatud lisas on vilja konkreetsed kogused, hinnad ja tarneperiood. Lisas nr 2 ei ole viidet ühelegi müügihinna hinnakujundusmehhanismile viljaostulepingu punktidest 4.1.1-4.1.3, vaid on juba sätestatud müügihind ise. Kui pooled oleks soovinud kasutada kindlat hinnakujundusmehhanismi, oleksid nad sellele viidanud. Lisa nr 2 sätestab aga konkreetse müügihinna, mis viitab asjaolule, et tegemist ei ole miinimumhinnaga, mis muutub vastavalt turuhinnale. Seega on kohus seisukohal, et pooled ei valinud viljaostulepingu lisas nr 2 ühtegi hinnakujundusmehhanismi, vaid sätestasid konkreetse müügihinna, mis oli määratud lõplikuks müügihinnaks. Kolmandaks on viljaostulepingu lisa nr 2 allkirjastatud mõlema poole poolt ning kumbki pool ei ole esitanud vastuväidet, nagu ei oleks sellist lepingu lisa sõlmitud. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et vilja müügihinnaks pidi olema 1845 EEK/tonn, mis oli lõplik müügihind, mitte aga miinimumhind. Lepingu p 1.1 kohaselt kohustus S. Murašov Agrochema Eesti OÜ-le üle andma vilja ning tegema võimalikuks selle omandi ülemineku Agrochema Eesti OÜ-le. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei andnud vilja hagejale üle leides, et müügihind on suurem kui 1845 EEK/tonn. Lepingu lisa nr 2 punkti 8.3 järgi on müüja poolt lepingust tuleneva mistahes mitterahalise kohustuse rikkumisel ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 25 % täitmata lepingu mahust. Viljaostulepingu nr AL-22-/2010 lisa nr 2 järgi oli nisu müügihinnaks 1845 EEK/tonn, ning müüdava kauba koguseks 75 tonni. Kuna leping on täitmata täies mahus, sest kostja keeldus vilja üleandmisest, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvina 34 593,75 EEK, mis moodustab 25 % täitmata lepingu mahust ehk 138 375 EEK. Võlaõigusseadus (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 6 VÕS § 114 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. 18.10.2010. a nõudekirjaga (tl 20-21) palus hageja tasuda kostjal leppetrahv summas 34 593.75 EEK Agrochema Eesti OÜ-le hiljemalt 10 päeva jooksul nõudekirja kättesaamisest. Kostja ei täitnud hageja nõuet. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Antud juhul oli tarnetingimusena märgitud tarnimise ajaks periood 01.08.2010 – 30.11.2010. a. Agrochema Eesti OÜ esitas 08.10.2010. a S. Murašovile nõudekirja teravilja laadimiseks Agrochema Eesti OÜ transpordivahendile (tl 22). S. Murašov keeldus ning esitas samal päeval Agrochema Eesti OÜ-le ultimaatumi (tl 24). 18.10.2010. a esitas Agrochema Eesti OÜ S. Murašovile nõudekirja leppetrahvi tasumiseks. Kohus leiab, et Agrochema Eesti OÜ on leppetrahvi nõudmisest teatanud S. Murašovile mõistliku aja jooksul, seega on Agrochema Eesti OÜ-l jätkuvalt õigus nõuda leppetrahvi. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et S. Murašov on põhjendamatult jätnud Agrochema Eesti OÜ-le tarnimata teravilja ning Agrochema Eesti OÜ-l on õigus nõuda leppetrahvi summas 34 593,75 EEK, s.o 2 210.94 eurot. Kostja ei ole taotlenud leppetrahvi vähendamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise nõudmise eeldused on antud juhul täidetud. S. Murašovilt tuleb välja mõista viivis perioodi 08.10.2010-17.11.2010 eest 315.19 EEK, s.o 20.14 eurot.
järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivis tuleb välja mõista ka alates hagiavalduse esitamisest. S. Murašovi vastuhagi aluseks on asjaolu, et Agrochema Eesti OÜ on keeldunud lõpliku müügihinna fikseerimisest ning S. Murašov pidi otsima viljale uue ostja. Kuna kohus leidis, et lõplik müügihind oli fikseeritud viljaostulepingu lisas nr 2 ja S. Murašov on põhjendamatult jätnud Agrochema Eesti OÜ-le tarnimata teravilja, siis tuleb S. Murašovi vastuhagi kahju 543.25 euro nõudes jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt
lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.