Obsah (5)

§ 105§ 95§ 109§ 88§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2010, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-10-7714 Tsiviil

§ 105

lg 1 kohaselt oleks hageja pidanud 30 kalendripäeva jooksul esitama töövaidlusorganisse avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hageja tegi seda alles 15.02.

1. Seega on hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks aegunud. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Hageja kirjutas kostjale saadetud e-kirjas, et „ilmnes, et minu tööleping on TJ EHITUS OÜ poolt lõpetatud 01.10.
2. Seega jääb mul saamata haigusraha ligikaudu 90 päeva eest (s.o. antud vigastuse paranemisaeg). Palun saamata jääv haigusraha mulle hüvitada.“ Lähtudes eeltoodust ei ole kostja arvates poolte vahel vaidlust töölepingu ülesütlemise tähtpäeva osas: pooled on kinnitanud, et see oli 01.10.
3. Töösuhte ülesütlemise otsuse tegi kostja juhatus. Kostja vastas hageja 17.12.2009 e-kirjale. Kostja 22.12.2009 saadetud e-kiri on käsitletav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud avaldusena

§ 95lg 1, 2 mõistes.

Eeltoodut arvestades on töölepingu ülesütlemine kehtiv ning leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval – oktoobris 2009, täpsemalt

1. oktoobril
2. Kohus ei saa lugeda töölepingu ülesütlemise kuupäevaks 01.11.2009 ega muud suvalist kuupäeva. Hageja ei esitanud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet

§-s 105 lg 1 sätestatud tähtajal. Hageja vastav nõue on aegunud ning sellest tulenevalt on aegunud ka

§ 109lg 1 alusel nõutava hüvitise hagi.

Hagejale on tasutud kasutamata puhkuse hüvitis täies ulatuses. Hageja töölepingulise suhte periood oli 01.12.2007-01.10.2009. Hagejal on õigus puhkusele 22 kalendrikuu eest, so 51,26 kalendripäeva (22x2,33). Kostja on tasunud hagejale puhkusetasu summas 9 116 krooni. Hageja poolt nõutava täiendava puhkusetasu arvestus on ebaõige. Hageja omavoliline töökohustuste täitmata jätmine ei kuulu

§-s 19 sätestatud tööst keeldumise juhtude alla. Kostja poolt tehtud arvestuse kohaselt oli hageja viimase kuue kuu (enne 01.10.2009) keskmine kalendripäeva töötasu 122.35 krooni. Kostja on hagejale maksnud kasutamata puhkuse hüvitise 74,5 kalendripäeva eest kokku 9 116 krooni, seega rohkem kui on seadusega ettenähtud hüvitis. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli 08.11.2009 sõlmitud suuline tööleping töö tegemiseks Soomes. Suulise töölepingu kestus oli kuni 13.11.

1. Hagejaga toimus 09.11.2009 tööõnnetus. Kostja rõhutab, et hagejaga toimunud intsidendis ei ole kostja ennast süüdi tunnistanud. Ka ei ole vastavat otsust teinud Tööinspektsioon. Seega ei saa hageja väita, et tema vigastuse põhjustas kostja. Kostja tunnistas oma viga, mis seisnes ebapiisavalt tähelepaneliku ja vastutusvõimetu töötaja objektile lubamises, mille tõttu juhtus intsident. Seda arvesse võttes maksis kostja hagejale hüvitist summas 14 503 krooni. Töösuhe kestis 08.11.-13.11.
2. Kostja oleks pidanud hagejale tasuma töövõimetushüvitist 4-8 haiguspäeva eest ehk 12.
3. ja 13.
4. eest summas 1 280 krooni. Hageja mittevaralise kahju nõue ei ole põhjendatud. Hageja vigastus ei olnud selline, mis oleks hageja tavapärast elutegevust ja elukvaliteeti pärssinud. Kostja astus hagejale töövõimetushüvitiseks 14 503 krooni. Kostja on seisukohal, et hageja nõue mittevaralise kahju osas tuleb jätta rahuldamata. 4 Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 1 kohaselt Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi
5. ja
6. lõikes ettenähtud juhul. Nimetatud paragrahvi lõige 2 sätestab töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaja 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Lõikes 3 on ette nähtud töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Kuni 01.07.2009 kehtinud Palgaseaduse (PaS) § 2 lg 1 kohaselt Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PaS § 18 lg 2 kohaselt Kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Hagejale ei ole väidetavalt alates jaanuarist
7. aasta jooksul mitmel kuul kostja poolt tagatud tööd. Sellega on rikutud hageja õigust saada kostjalt 02.12.2007 sõlmitud töölepingu alusel tööd. Hagejal oli õigus pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidlust lahendava organi poole 4 kuu jooksul, arvates ajast, mil temale tööd ei antud. Hageja ei ole seda teinud. Kostja süü hagejale töö andmata jätmisel ei ole tuvastatud. Lühendatud (4-kuulisel) aegumistähtajal on oma mõte. Pikema ajavahemiku möödumisel on äärmiselt raske, kui mitte võimatu tuvastada töölepingu rikkumise asjaolusid, ükskõik, kumb lepingu pooltest on lepingut rikkunud.
8. aastal on võimatu tuvastada, miks hageja ei töötanud
9. aasta mitmel kuul. Hageja ei ole kohtule mõistlikult põhjendanud, miks ta oli asjade sellise käiguga rahul. Kohtule ei ole esitatud ühtegi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis olevat hageja nõuet anda temale tööd. Telefonikõnede eristus tõendab kõnede pidamist, kuid mitte nende sisu, eriti töö andmise nõude esitamist. Asjaolude selge tuvastamise võimaluse tagamiseks, samuti õiguskindluse tagamiseks (vanemaid kui 4-kuu vanuseid sündmuseid tuleb aktsepteerida sellistena nagu need olid) ongi seadusandja sätestanud töösuhtest tulenevate õiguste rikkumise tuvastamiseks nõude esitamisele lühendatud aegumistähtaja. Hageja nõue
10. aasta eest arvestamata ja maksmata töötasu saamiseks 122 960 krooni ulatuses tuleb jätta rahuldamata, sest varasemalt on tuvastamata töö saamata jäämine töötajast olenemata asjaoludel, mis tooks kaasa kostja poolt hagejale juurdemakse tegemise kohustuse PaS § 18 lg 2 kohaselt. Töövaidluskomisjonile 30.12.2009 esitatud nõue on aegunud. Alates 01.07.2009 kehtima hakanud Töölepingu seaduse § 35 kohaselt Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Samas on muutmata ITLS §-s 6 lg 1 sätestatud tähtaeg. Seega pidi hageja jätkuvalt töö mittesaamisel pöörduma töövaidlust lahendava organi poole mitte hiljem kui 4 kuu jooksul. Hageja poolt kohtusse esitatud nõue lõpeb
11. septembriga 2009, millisel kuul ta ei töötanud ühtegi tundi. Seega pidi hageja septembris töö andmata jätmise nõudega pöörduma töövaidlust lahendava organi poole mitte hiljem kui
12. jaanuaril
13. Hagi on kohtusse esitatud 16.02.
14. Kohus on seisukohal, et kohtus ei ole võimalik tuvastada hagejale töö andmata jätmist kostja süül, sest vastav nõue on esitatud hilinenult ja kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kuid isegi aegumist kohaldamata ei ole hageja nõue tõendatud. Kostja on esitanud tööajatabelid 2009 jaanuar kuni oktoober kohta, mille kohaselt kostja ligi 50 töötajat töötasid igakuuliselt. Sellist olukorda ei nähtu, kus töötajatele ei ole terve(te) kuu(de) jooksul tööd antud (välja arvatud töölt puudumine haiguse või puhkuse tõttu). Hageja ei ole kohtule ühegi tõendiga tõendanud, et ta on kostjalt tööd nõudnud. Telefonikõnede eristused ei tõenda kohtule töö nõudmist. Ühtegi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tõendit (SMS5 sõnumit, e-kirja vms) ei ole. Kuivõrd töö andmata jätmise süü on tõendamata, ei ole kostjal kohustust maksta hagejale keskmist palka töötamata tööpäevade eest. Hageja nõue arvestamata ja maksmata keskmise töötasu saamiseks perioodi eest 01.01.2009 kuni 30.09.2009 kokku 90 400 krooni tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt asjaolust, et hageja tööle mitteilmumise põhjused on tuvastamata, on tekkinud olukord, kus tööleping on lõpetatud vormiliselt ebamääraselt, kuid sisuliselt mõlemale poolele selgelt. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet
15. a oktoobrikuu eest arvestamata ja saamata töötasu nõudes. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kumbki pool ei esitanud oktoobris 2009 vastaspoolele nõudmisi tööle asumiseks ja töö andmiseks, tulenevalt 02.12.2007 sõlmitud töölepingust. Hageja on tl-l 34 oleva e-kirja kohaselt saatnud kostjale 17.12.2009 järelepärimise pealkirjaga Haigushüvitis. Selle kohaselt on hagejale ilmnenud, et temaga sõlmitud tööleping on kostja poolt lõpetatud 01.10.
16. Hageja nendib olukorda, et temal jääb seega saamata haigusraha 90 päeva eest ning palub saamata jääv haigusraha hüvitada. Kostja on vastanud 22.12.2009 e-kirjaga, mille kohaselt hagejaga sõlmitud tööleping on lõpetatud oktoobris
17. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja sai nimetatud e-kirja kätte samuti 22.12.
18. ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Kohus on seisukohal, et 22.12.2009 e-kiri on töötajale kättetoimetatud töölepingu ülesütlemise avaldus. Selles on informatsioon, et tööleping on lõpetatud oktoobris 2009 ning põhjendus: TJ Ehitus OÜ juhtkond otsustas, et ei saa töötajate nimekirjas hoida inimesi, kes pidevalt tööl ei käi ja kelle eest TJ Ehitus OÜ peab sotsiaalmaksu igakuuliselt tasuma.

§ 105

lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja sai ülesütlemisavalduse 22.12.2009.

§ 105

lg 2 kohaselt Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Seega on 30-päevane hagi või avalduse esitamise tähtaeg õigust lõpetav tähtaeg. Hageja esindaja ei soovinud esitada tähtaja ennistamise avaldust (tl 100, kohtuistungi protokollis alt

1. ja
2. rida). Hageja on 17.12.2009 e-kirjas märkinud, et tööandja on lõpetanud hagejaga sõlmitud töölepingu
3. oktoobrist
4. Hageja on arvestamata ja saamata töötasu nõude kohtusse esitanud arvestusega kuni
5. september
6. Hagiavalduse lk 4 (tl 4) p 2.
7. märgitud
8. lause kohaselt „Kuigi Kostja ei ole esitanud töölepingu lõpetamiseks nõutud vormis ülesütlemisavaldust, on eespoolkirjeldatud faktilistest asjaoludest selge, et Hagejaga on tööleping 01.10.2009 lõpetatud.“ Esitatud väidete ja asjaolude pinnalt tuleb kohtul asuda seisukohale, et pooltevaheline töösuhe lõppes 01.10.
9. Hageja ei ole sellest kuupäevast alates esitanud töö andmata jätmise tõttu töölepingu rikkumise tuvastamise ning sellest tulenevat keskmise töötasu nõuet, kostja on lõpetanud hageja eest sotsiaalkindlustuse maksete tegemise. Kuigi töölepingu ülesütlemise teatis saadeti alles 22.12.2009, ei ole kumbki lepingupool teiselt poolelt nõudnud 02.12.2007 sõlmitud töölepingust tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist alates 01.10.2009.

§ 105

lg 2 kohaselt on hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine, mis tehti hagejale teatavaks 22.12.2009, kehtiv, ja tööleping on lõppenud tööandja poolt ülesöelduna 01.10.2009.

§ 88

lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.

§ 97

lg 3 kohaselt

§ 88

lg 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõpuni. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses on tegemist sellise olukorraga, kus kumbki lepingupool ei olnud huvitatud lepingu täitmise jätkamisest. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet alates 01.10.2009 töö andmata jätmise tõttu ja kostja ei ole heitnud hagejale ette tööle mõjuva põhjuseta ilmumata jäämist samast kuupäevast. Töösuhe on faktiliselt, ilma kummagi poole nõudmisteta lõppenud alates 01.10.

1. Tööandjal ei ole sellisel juhul seadusest tulenevat kohustust 6 töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteatamiseks ja etteteatamata jätmisel vähemalt 30 kalendripäeva ulatuses töötajale hüvitise maksmiseks. Kuivõrd hageja ei ole tähtaja jooksul vaidlustanud töölepingu ülesütlemist, mistõttu ülesütlemine on kehtiv, ei ole seadusest tulenevat alust hageja kasuks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvituse väljamõistmiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja nõuded hüvitiste väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu (tl 11-12) p 8.2.b) kohaselt töölähetuses viibimise ajal makstakse töötajale päevaraha välislähetuse korral 350-500 krooni päevas. Töölepingu p 8.
2. kohaselt lepiti kokku, et Soomes töölähetuses viibides kehtib töötajale Soome lähetatud töötajate seadus Laki lähetetyista työntekijöista 9.12.1999/1146 ja töötajale makstakse Soome Ehitusliidu poolt kehtestatud tunnipalka, millele lisandub isiklik tasu. Kohtule esitatud väljatrükkide kohaselt (tl 28-30, 121-122) oli Soomes 01.03.2008-01.03.2009 algaja ehitusala töötaja miinimumpalk 8,40 eurot (131.45 krooni), alates 01.03.2009 – 9,20 eurot (143.95 krooni). Nimetatud töötasule lisandub isiklik palgakomponent. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 96/71/EÜ, 16.12.1996 artikkel 3 p 7 kohaselt Lähetusega seotud toetused loetakse palga alammäära hulka, välja arvatud juhul, kui need makstakse välja hüvitisena lähetusest tulenevate kulude, näiteks reisi-, majutus- ja söögikulude katteks. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 4 lg 4 kohaselt Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. Kohus on seisukohal, et tulenevalt direktiivis sätestatust ning Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatust tuleb osa hagejale makstud päevarahast lugeda alampalga hulka. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja hüvitas hagejale tema välislähetuse ajal sõidu- ja majutuskulud ning maksis päevaraha 500 krooni. Makstud päevarahast 70 % tuleb lugeda hageja söögikulude katteks, 30 % saab, tuginedes direktiivile, lugeda alampalga hulka. 500 krooni suurust päevaraha maksti hagejale nii 2008 kui ka
4. aasta jooksul makstud 55 000 krooni suurusest päevarahast tuleb seega 16 500 krooni lugeda hagejale makstud palga hulka. Hageja kogu töötasu
5. aasta eest oli seega (40192+16500) 56 692 krooni. Jagatuna 487 töötunnile tuleb hageja keskmiseks tunnitasuks 116.41 krooni, mis on Soome Ehitusliidu poolt
6. aastaks kehtestatud alammäärast 15.02 krooni väiksem. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud alampalga katteks
7. aasta eest (487x15.02) 7 314.74 krooni.
8. aastal oli alampalk alates 01.03.2009 143.95 krooni tunnist. Veebruaris 2009 töötas hageja Soomes 40 tundi, mille eest kostja tasus 3 675 krooni ja maksis päevaraha 2 500 krooni. Päevarahast 30 % alampalga katteks arvestatuna on 750 krooni. Kokku tuleb hageja töötasuks lugeda 4 425 krooni, tunnitasu on seega (4425:40) 110.63 krooni. Alammäärast jääb puudu (131.45-110.60) 20.85 krooni, 40 töötunni eest on hagejal seega saamata 834 krooni. Alates märtsist kuni augusti lõpuni 2009 sai hageja päevarahasid kokku 22 500 krooni, millest 30 % on 6 750 krooni. Töötasu arvestati hagejale sel perioodil kokku 28 205 krooni (maha arvatud puhkusetasu 9116 krooni). Tunnitasu on seega (34955: 334) 104.
9. Tunnitasu alammäärast jääb puudu 39.29 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2009 aastal vähem arvestatud ja makstud töötasu katteks 13 122.86 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista Soomes töötatud aja eest alammäärast vähem makstud töötasu katteks 21 271.60 krooni, milliselt summalt tuleb kinni pidada kõik töötasult kinnipidamisele kuuluvad maksud. Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid (tööleping, läbirääkimist kajastav kirjavahetus vms), mistõttu kohus peab asuma seisukohale, et poolte vahel oli alates 08.11.2009 sõlmitud suuline tööleping, mis kostja esindaja väitel oli kestusega kuni 13.11.
10. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist perioodi eest, mil hageja oli töövõimetu, so 09.11.2009 kuni 01.02.
11. Lühiajalise suulise töölepingu alusel töötav tööline ei kuulu Haigekassas kindlustamisele, mistõttu hagejal ei tekkinud õigust haigushüvitisele. Kahjuna käsitles hageja saamata jäänud töötasu. Hageja nõue on 58 tööpäeva eest (58x8x80) 37 120 krooni suuruse hüvitise saamise õiguse tunnustamine. Hageja on saanud kostjalt 6 975 krooni detsembris 2009 ja 6 975 krooni jaanuaris 2010, kokku 7 13 950 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista veel 23 170 krooni. Kostja süüd tõendavaks ainsaks tõendiks on tööõnnetuse raport (tl 36-38), allkirjastatud 22.01.2010 tööandja esindaja Tõnu Jäädmaa ja lammutustöölise Kuldar Vidderi poolt. Raporti kohaselt juhtus õnnetus töötajaga (hagejaga), kes ei jälginud piisavalt enda ümber toimuvat tööprotsessi ning selle võimalikke ohtusid. Põhjusteks, mis viisid tööõnnetuseni, olid tööohutusnõuete rikkumised nii (kannatada saanud) töötaja enda kui ka teise töötaja poolt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd rohkem tõendeid kohtule ei esitatud, siis esitatud tõendist nähtuvalt on õnnetuses ja sellest tulenevalt hagejal tekkinud tervisekahjus süüdi 50 % ulatuses kostja ja 50 % ulatuses hageja ise. Hagejal on tekkinud kahju saamata jäänud võimaliku töötasu näol perioodil 09.11.2009 kuni 01.02.
12. Kostja on esitanud töövõimetuse tõendamiseks tl-l 33 oleva OÜ Tartu Linna Polikliiniku perearst Leena Lättemägi teatise. Kohus on seisukohal, et tegemist on piisava tõendiga hageja töövõimetuse kohta. Hageja ei olnud kostja poolt tööle lubamise ajal Haigekassas kindlustatud, mistõttu hagejal ei ole õigust nõuda endale töövõimetulehe väljastamist haigushüvitise saamise eesmärgil. VÕS § 1043 kohaselt tuleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või temale kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju. Kohus on seisukohal, et on olemas alused kahju hüvitise väljamõistmiseks: kostja poolt tööle lubatuna toimus hagejaga tööõnnetus, mis raporti kohaselt ei olnud ainult hageja süül; hagejal on tekkinud tervisekahjustus, mis tõi kaasa tema ajutise töövõimetuse ligi kolme kuu jooksul, seega on hagejal tekkinud sissetulekute saamise võimatuse tõttu varaline kahju; olemas on põhjuslik seos kostja tegevusetuse (töötajate töö peab olema korraldatud selliselt, et ühe töötaja tööalane tegevus ei tekitaks kahju teisele töötajale, Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1) ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kohus on seisukohal, et arvestades süü võrdset ulatust ei saa hagejale hüvitatav kahju olla suurem kui 50 % tema poolt teenitud keskmisest töötasust. Ühegi asjaoluga ei ole tõendatud hagejal tema töövõimetusest tekkinud kahju 01.10.2009 ülesöeldud töölepingus kokkulepitud tunnitasust arvutatuna. Küll on võimalik lähtuda ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju suuruse kindlaksmääramisel hageja poolt enne õnnetusjuhtumi toimumist kehtinud töölepingu alusel töötatud aja eest teenitud keskmisest töötasust, arvestatuna Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra järgi ning arvesse võttes kohtu poolt tunnustatud hageja õigust saada täiendavat töötasu Soomes töötatud ja alampalga ulatuses tasustamata jäetud aja eest. Viimase töölepingu järgne 6 kuu töötasu
13. aastal oli või pidi olema hagejal seega septembris 0 krooni, augustis (38 tundi x 143.95 krooni) 5470.10 krooni, juulis (94 tundi x 143.95 krooni) 13531.30 krooni, juunis (122x143.95) 17561.90 krooni, mais 0 krooni, aprillis 0 krooni. Keskmise päevatasu on (36563.30 krooni:176 päeva) 207.75 krooni päevas. Hageja oli töövõimetu 82 arvestuslikku kalendripäeva (maha arvatud 3 päeva riigipühi), mille eest hüvitis oleks (82x207.75) 17 035.50 krooni. Kostja on hagejale maksnud 13 950 krooni haigushüvitist, mille üle vaidlust ei ole. Kostja pidi hagejale hüvitama tulenevalt süü ulatusest 50 % hagejale tekkinud kahjust, so 8 517.75 krooni. Kostja on maksnud hagejale rohkem. Hageja nõue täiendava hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude jätab kohus rahuldamata, sest kostja on maksnud hagejale hüvitise. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta ka tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kohus võtab arvesse kannatanu/hageja süüd temal kehavigastuse tekkimisel. Kostja on maksnud hagejale ca 5 400 krooni hüvitist rohkem kui on kohtu poolt tunnustatud hageja õigus saada hüvitist ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju eest. Enammakstud summa loeb kohus mittevaralise kahju hüvituse katteks. Arvestades hageja 8 enda süüd õnnetuse toimumises ja temale tekkinud tervisekahjustuse ajutist iseloomu on 5 400 krooni suurune hüvitis mõistlikus suuruses. Tulenevalt kohtu poolt arvutatud hageja keskmisest päevatasust 207.75 krooni päevas ja hageja poolt kostja juures töötatud ajavahemikust 01.12.2007 kuni 30.09.2009, so 22 kalendrikuud, peaks hageja olema saanud hüvitist töölepingu lõpetamise ajaks kasutamata jäänud puhkuse eest (28/12x22), so 51,26 kalendripäeva eest 10649.30 krooni. Kostja on arvestanud ja maksnud hagejale puhkusetasu 9 116 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendavalt 1 533.30 krooni kasutamata jäänud puhkuse hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on hageja rahalise nõude rahuldanud ainult 6,8 % ulatuses, so tühises osas. Lisaks on rahuldamata jäetud hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Nendel asjaoludel tuleb jätta kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 9