3-11-1434/55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

1. september 2012, Tartu 3-11-1434 Investland OÜ kaebus Misso Vallavalitsuse 07.03.
2. a korralduse nr 2.1-3/35 ning selle alusel antud ehitusloa nr 2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Misso Vallavalitsuse 15.03.
3. a korralduse nr 2.1-3/43 ning selle alusel antud kasutusloa nr 1 tühisuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 30.11.
4. a otsus Investland OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - Investland OÜ, esindajad advokaat Merli Paddar ja advokaat Pille Pettai Vastustaja - Misso Vallavalitsus, esindaja advokaat Kati Raudsepp Kolmas isik - OÜ Collade, esindaja Tuulikki Laesson RESOLUTSIOON
5. Rahuldada apellatsioonkaebus.
6. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.
7. a otsus osas, millega mõisteti OÜ-lt Investland Misso Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulud summas 2118,01 eurot ja OÜ Collade kasuks summas 2176 eurot.
8. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Misso Vallavalitsuse poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud tema enda kanda ja mõista OÜ-lt Investland OÜ Collade kasuks välja viimase poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulude katteks 1696 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud OÜ Collade enda kanda.
9. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tervikuna OÜ Investland enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Investland OÜ esitas 27.08.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse Misso Vallavalitsuse 07.03.
11. a korralduse nr 2.1-3/35 ning selle alusel antud ehitusloa nr 2 ja Misso Vallavalitsuse 15.03.
12. a korralduse nr 2.1-3/43 ning selle alusel antud kasutusloa nr 1 peale.
13. Tartu Halduskohtu 30.11.
14. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning mõisteti Investland OÜ-lt välja menetluskulud Misso Vallavalitsuse kasuks 2118,01 euro ulatuses ja kolmanda isiku Collade OÜ kasuks 2176 euro ulatuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15. Investland OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osaliselt, so menetluskulusid puudutavas osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta vallavalitsuse menetluskulud tervikuna tema enda kanda ja vähendada kolmandale isikule väljamõistetavate menetluskulude suurust. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus menetluskulude väljamõistmisel rikkunud menetlusnorme, jätnud otsuse olulises osas põhjendamata ning jaotanud menetluskulud vastuolus kehtivas kohtupraktikas toodud seisukohtadega. Kohtupraktika kohaselt peab haldusorgan välise õigusabi kasutamisel arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse rahuldamata jätmise korral. Menetluskulude väljamõistmine peab Riigikohtu selgituste kohaselt olema eelkõige sisuliselt põhjendatud. Halduskohus on jätnud analüüsimata, kas haldusorgani kasuks advokaadikulude väljamõistmine selles asjas on põhjendatud, st kas käesolev vaidlus väljub Misso Vallavalitsuse igapäevase põhitegevuse raamidest ning kas haldusasi oli materiaal- või menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et teised kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikud peale koosseisulise juristi ei oleks ilmselgelt olnud suutelised halduskohtus vaidlustatud haldusaktide andmise aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi põhjendama. Ehitus- ja kasutuslubade väljastamine on üheks kohaliku omavalitsuse ülesandeks ning käesolev vaidlus ei välju kohaliku omavalitsuse põhitegevuse raamidest. Vallasekretäri suur töökoormus või juristi ametikoha puudumine ei ole aluseks haldusorgani menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt. Põhjendatud ei ole kaebajale ette heita kaebeõiguse teostamist, mistõttu jääb menetluskulude väljamõistmise alusena arusaamatuks halduskohtu väide, et kaebaja on põhjustanud nii vastustajale kui ka kolmandale isikule põhjendamatut kohtuskäimist. Kohus on menetluskulude kaebajalt väljamõistmist põhjendanud asjaoluga, et viimane on alustanud mitmeid kohtumenetlusi Misso Vallavalitsuse vastu. Õigusaktidest ei tulene õiguslikku alust, mis võimaldaks menetluskulude väljamõistmise põhjendatust siduda menetlusosaliste vahel toimuvate teiste vaidlustega. Seega on kohus lähtunud asjassepuutumatutest kaalutlustest ning rikkunud oluliselt menetlusnorme. Kolmas isik on 14.11.
16. a kohtukulude nimekirja kohaselt käsitlenud õigusabiteenuse osutamisena ka sõitu Tartusse istungile ja tagasi 5 tunni ulatuses. Tegemist ei ole menetluskuluga, mis kuuluks kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS (edaspidi HKMS vr) § 83 lg 4 p-i 1 alusel hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolmanda isiku menetluskulude kogu ulatuses kaebajalt väljamõistmine põhjendatud ja viidatud 5 tunni osas tuleb väljamõistetavate menetluskulude suurust vähendada. 2
17. Collade OÜ vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on 14.11.
18. a esitatud kohtukulude nimekirja spetsifikatsioonis (kd I, tl 198) tõepoolest näidatud ekslikult kogu õigusabi töö kirjelduses õigusabi hinnaga ka 5 tundi kestnud sõit Tartusse ja tagasi. Esitatud arve nr 629 (kd I, tl 197) alusel tasutud 1464 euro näol on siiski tegemist üksnes õigusteenuse osutamise kuluga, kuna õigusabikulude nimekirjas toodud 15,25 tundi on tasustatud ainult kolmanda isiku esindaja kuluna, mitte menetlusega seotud sõidukuluna.
19. Misso Vallavalitsus vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei tulene seadustest ega kohtupraktikast haldusorgani kasuks kaebajalt menetluskulude väljamõistmise keeldu. Käesoleval juhul esinevad tingimused, mis võimaldavad menetluskulude väljamõistmist haldusorgani kasuks. Misso vald on väga väikese isikkoosseisuga omavalitsusüksus, milles puudub juristi ametikoht ning vallasekretäril on tulenevalt valla väikesest ametnikkonnast äärmiselt lai ülesannete ring. Käesoleval hetkel on lisaks käesoleva haldusasja menetlemisele kohtumenetlus pooleli veel neljas kaebaja poolt algatatud haldusasjas. Arvestades vastustaja ametnike vähesust ja kohtuasjade hulka, on vastustaja jaoks välise õigusabi kasutamine vältimatu. Lisaks ehitus- ja kasutusloaga seotud õiguslikele küsimustele on käesolevas haldusmenetluses olnud arutluse all ka muude õiguslike küsimuste lahendamine. Seetõttu on tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, kus haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamine on sisuliselt põhjendatud. Kaebaja puhul on tegemist heas majanduslikus seisus oleva äriühinguga, kelle eesmärgid käesolevas kohtuasjas seonduvad otseselt just ärihuvidega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab menetluskulude väljamõistmise osas Tartu Halduskohtu 31.08.
21. a otsuse ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab Misso Vallavalitsuse poolt käesolevas asjas esimese astme kohtus kantud menetluskulud tema enda kanda ja mõistab OÜ-lt Investland kolmanda isiku OÜ Collade kasuks välja 1686, 40 eurot.
22. Halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täienduses palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks Misso Vallavalitsuse 07.03.
23. a korralduse nr.2.1.-3/35 ning selle alusel antud ehitusloa nr. 2 ja tuvastada Misso Vallavalitsuse 15.03.
24. a korralduse nr. 2.1.-3/43 ning selle alusel antud kasutusloa nr. 1 ja ehitusloa nr 2 tühisus. Tartu Halduskohtu 30.11.
25. a kohtuotsusega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata ning mõisteti kaebajalt välja vastustaja Misso Vallavalitsuse menetluskulud summas 2118.01 eurot ja kolmanda isiku menetluskulud summas 2176 eurot. Halduskohus põhjendas menetlusosaliste poolt nõutud menetluskulude tervikuna väljamõistmist kaebajalt sellega, et kohus jättis OÜ Investland kaebuse rahuldamata ja seetõttu on kaebaja põhjustanud nii vallavalitsusele kui ka kolmandale isikule põhjendamatut kohtuskäimist ja menetluskulusid ning luges seetõttu ka kõik esitatud menetluskulude nõuded põhjendatuks. Haldusorgani kasuks välise õigusabi kasutamise tulemusena tekkinud õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt põhjendas halduskohus ka sellega, et kaebaja ei ole selles menetluses olnud nõrgem pool, kelle huvide eest peaks kohus seisma ja jätma seetõttu vallavalitsuse kulud tema enda kanda, kuigi Riigikohtu praktika on teistsugune. Samuti leidis halduskohus, et vallavalitsuse kasuks menetluskulude väljamõistmist õigustavad juristi puudumine vallas ja vallasekretäri suur töökoormus ning asjaolu, et OÜ Investland on Misso Vallavalitsuse vastu esitanud veel mitmeid mahukaid ja keerukaid kaebusi. 3
26. Viidatud põhjenduste alusel nõustub ringkonnakohus kaebajaga ja leiab, et halduskohus on kaebajalt teiste menetlusosaliste poolt kantud menetluskulude tervikuna väljamõistmisel rikkunud menetlusnorme, eiranud kehtivat kohtupraktikat ning tuginenud asjassepuutumatutele kaalutlustele, mis toob endaga kaasa vaidlusaluse otsuse osalise tühistamise.
27. Riigikohtu halduskolleegium on nimelt oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et haldusorganil ei ole küll halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.
28. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07, 10.05.
29. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01, 05.10.
30. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-05, 14.05.
31. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-07). Oma 05.10.
32. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-48-05 märkis kolleegium ka seda, et haldusorgan võib välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka tema vastu esitatud kaebuse põhjendamatuse korral. Seda, kas käesoleval juhul oli tegemist haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega või mitte, ei ole halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel üldse hinnanud.
33. Vastavalt KOKS § 6 lg 3 p-le 1 ja ehitusseadusele on ehitus-ja kasutuslubade väljastamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Ehitus- ja kasutuslubade väljastamine kui haldusmenetlus ja sellest tulenevad kohtuvaidlused ei ole seega Misso Vallavalitsuse põhitegevuse raamidest väljuvad tegevused, mistõttu peab haldusorgan suutma ennast selliste küsimustega seotud kohtuvaidlustes ise esindada. Ringkonnakohus on eeltoodust tulenevalt seega seisukohal, et ehitus- ja kasutuslubade väljastamisega ja vastavate haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisega seonduv kohtuvaidlus ei välju haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Kuigi Riigikohus on oma 14.05.
34. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-07 märkinud, et menetluskulude väljamõistmine kaebajalt haldusorgani kasuks on erandlikel juhtudel võimalik, ei ole nimetatud seisukoht ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul kohaldatav, sest vaidlus ei ole väljunud kohaliku omavalitsuse põhitegevuse raamidest ja ka vaidluse sisu (ehitus- ja kasutusloa õiguspärasus) ei ole selliseks küsimuseks, mis eeldaks välise õigusabi vajalikkust. Käesoleval juhul seisnes vaidluse õiguslik sisu selles, kas puurkaevu rajamiseks väljastatud ehitusloa andmisel ja kasutusloa väljastamisel oleks haldusorgan pidanud lähtuma kehtivast Luhamaa transpordikeskuse planeeringust. Asjaolu, et kaebaja on kohtumenetluses esitanud kaebuse täienduse või muutnud esialgset nõuet, ei anna ringkonnakohtu hinnangul veel alust asuda seisukohale, et seetõttu on tegemist haldusorgani põhitegevusega mitteseotud vaidlusega, mis õigustaks välise õigusabi kasutamist. Lisaks sellele on Riigikohus 14.01.
35. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-08 (p 16) selgitanud, et ka vallas koosseisulise juristi puudumine ei ole veel põhjuseks, mis õigustaks kaebajalt valla kasuks viimase menetluskulude väljamõistmist, kui tegemist on kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest mitteväljuva vaidlusküsimusega ja asi ei ole ka materiaal- ega menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et teised kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikud peale koosseisulise juristi ei oleks ilmselgelt suutelised halduskohtus vaidlustatud haldusakti või toimingu tegemise aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi põhjendama. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Misso vallas olemas ka maa- ja ehitusspetsialist. Ka halduskohtu poolt vaidlustatud otsuses välja toodud põhjendus Misso 4 vallasekretäri suurest töökoormusest ja juristi ametikoha puudumisest ei ole seega aluseks haldusorgani menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt. Samuti ei näinud HKMS vr §-d 92 ja 93, mis reguleerisid menetluskulude jaotust vaidlusaluse kohtuotsuse tegemise ajal, ette võimalust arvestada menetluskulude jaotuse küsimuse otsustamisel samade poolte vahel juba kohtus olevate või tulevikus esitatavate kaebustega. Halduskohus on käesoleval juhul siiski põhjendanud menetluskulude kaebajalt väljamõistmist asjaoluga, et viimane on alustanud ka mitmeid teisi kohtumenetlusi Misso Vallavalitsuse vastu. Igal isikul on põhiseadusest (§ 15) tulenev õigus esitada kaebus kohtusse, kui ta leiab, et haldusorgan on rikkunud tema õigusi. Halduskohus on kaebajale sisuliselt ette heitnud oma menetlusõiguste teostamist, mistõttu ei ole tegemist asjakohase kaalutlusega menetluskulude jaotuse otsustamisel. Asjaolu, et isik on esitanud haldusorgani vastu kaebuse, kuid see jäetakse rahuldamata, ei tähenda veel seda, et tegemist oleks olnud kaebaja pahatahtlikkusega. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Misso Vallavalitsuse poolt kasutatud välise õigusabi kulude väljamõistmine OÜ-lt Investland summas 2118,01 eurot ei ole praegusel juhul olnud põhjendatud.
36. HKMS vr § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud kaebaja väide, mille kohaselt ei saa OÜ Collade poolt halduskohtus kantud menetluskulusid summas 2176 eurot pidada tervikuna põhjendatud kuludeks. Vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 198), mis puudutab vaidlusalust summat (1464 eurot), on 15 tunni ja 15 minuti ulatuses osutatud õigusabiteenuse hulka arvestatud ka OÜ Collade lepingulise esindaja sõiduaeg Tallinnast Tartusse kohtuistungile ja tagasi 5 tunni ulatuses. Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et menetlusosalise lepingulise esindaja sõitu kohtuistungile ja sealt tagasi ei saa pidada õigusabiteenuse osutamiseks ning selle eest makstud tasu ei kuulu väljamõistmisele (vt nt Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27.04.
37. a otsus nr 3-09-1650 p 15 ja 25.05.
38. a otsus nr 3-09-1321 p 12). OÜ Collade poolt esitatud vastuväide, et sõidukulude kajastamine arvel oli ekslik ja tegelikkuses on kõik kulud kantud seoses sisulise õigusteenuse osutamisega, ei ole põhjendatud, kuna kolmanda isiku kohtukulude nimekiri ja arve nr 629 ning arvutused kinnitavad vastupidist. Arve nr 629 kohaselt pidi OÜ Collade tasuma advokaadibüroole õigusabiteenuse eest 15 tunni ja 25 minuti ulatuses, arvestades tunnihinda 80 eurot, mis kokku moodustab summa 1220 eurot ja millele lisandub käibemaks 20%, e 244 eurot. Kokku kuulus arve nr 629 alusel OÜ-l Collade õigusabiteenuse eest tasumiseks seega 1464 eurot, mille OÜ Collade on tasunud (tl 199). Õigusabikulude nimekirja kohaselt moodustus õigusabiteenus mahus 15,25 tundi täiendava vastuse koostamisest 4 tunni ja 50 minuti ulatuses, kohtuistungiks ettevalmistamisest 4 tunni ja 25 minuti ulatuses, Tartu Halduskohtu istungil osalemisest 1 tunni ulatuses ja Tartusse ning tagasi sõidus 5 tunni ulatuses. Kui korrutada õigusabiteenuse maht 15,25 tundi arvelt ja menetluskulude nimekirjast nähtuva õigusabiteenuse tunnihinnaga 80 eurot ning lisada sellele summale käibemaks 20%, on lõppsummaks 1464 eurot, mis näitab, et selle summa saamiseks on õigusabiteenusena käsitatud kogu õigusabikulude nimekirjast nähtuvat õigusabiteenuse kogust, sh ka 5 tunni pikkust sõitu ja see 5 tunni pikkune periood on arvatud õigusabiteenuse hulka sama hinnaga, e maksumusega 80 eurot tund. Kuna HKMS vr § 83 lg 4 p 1 ja 2 ega ka HKMS § 103 lg 1 p-d 1 ja 2 ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul advokaadi, e kolmanda isiku lepingulise esindaja sõidukulusid vastaspoolelt menetluskuludena välja mõista, tuleb 5 tunni ulatuses nimekirja kantud kulud 5 jätta kaebajalt OÜ Collade kasuks välja mõistmata, so vähendada halduskohtu poolt kolmanda isiku kasuks väljamõistetud õigusabikulude suurust. Lähtudes eeltoodust peab ringkonnakohus HKMS vr § 93 lg 5 ja HKMS § 109 lg 6 mõistes kolmanda isiku poolt kantud vajalikeks ja põhjendatud kuludeks arvel nr 599 (tl 91) näidatud 712 eurot ja arvel nr 629 näidatud õigusabiteenust 10,25 tunni ulatuses (10,25x80=820+164=984), kokku seega 1696 euro suuruses summas, mis tuleb kaebajalt OÜ Collade kasuks ka välja mõista. Ülejäänud osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
39. Ringkonnakohtus on kaebaja taotlenud menetluskuludena 1377,67 euro väljamõistmist. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja poolt halduskohtule esitatud nõuete osas, e. põhiasjas tehti otsus OÜ Investland kahjuks ja selles osas on halduskohtu otsus jõustunud, siis puudub ringkonnakohtul alus ka kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulusid tema kasuks vastustajalt välja mõista. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk