lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud KÜ Kreenholmi 42 esitas 16.04.2012 Viru Maakohtule hagiavalduse Valentina Olenevitši vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 19.04.2012. Hageja esindaja esitas 03.07.2012 kohtule 02.07.2012 poolte vahel sõlmitud kompromissi, paludes tsiviilasja menetlus hageja nõudes kostja vastu lõpetada selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Samuti taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist
Kostja esitas 27.07.2012 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled on teadlikud, et
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõppemise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
lg 4 alusel leppisid pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühe) päevani alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärusest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Juhul, kui kostja täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 2/3 2-12-14988 Eelnevast nähtuvalt soovivad pooled lahendada vaidlust kompromissiga. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis jõudsid pooled menetluskulude kandmise osas kokkuleppele. Seega ei pea kohus menetluskulude jaotust ega selle kindlaksmääramist tegema. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega poole tasutud riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. KÜ Kreenholmi 42 tasus 16.04.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072136, riigilõivu summas 191,73 eurot. Selgituses märgitud “Riigilõiv haguavalduse esitamise eest Valentina Olenevits vastu (aadress: XXX)”. Hageja taotlusel tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada KÜ-le Kreenholmi 42 pool menetluses tasutud riigilõivust, so 95,86 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada KÜ Kreenholmi 42 arvelduskontole nr 10220027185011, AS SEB Pank. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.