3-11-81/20

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Agu Timmi

1. juuni 2011, Tartu 3-11-81 Igor Tünni kaebus Justiitsministeeriumi, Terviseameti ja Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 17.03.
2. a määrus Igor Tünni määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Igor Tünni Vastustajad Justiitsministeerium, Terviseamet ja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 17.03.
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. I. Tünni esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Justiitsministeeriumi, Terviseameti ja Viru Vangla toimingute – venekeelsest asjaajamisest keeldumise – õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt seisneb I. Tünni põhjendatud huvi rikkumiste õigusvastaseks tunnistamises, riigiasutuste seaduste järgimisele sundimises, õiguses kaitsta end õigusvastaste tegevuste vastu ning asjaolus, et see parandab venekeelsete kinnipeetavate olukorda.
5. Tartu Halduskohtu 17.03.
6. a määrusega jäeti I. Tünni kaebus läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 23 lg 3 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt nähtub kaebusest ja selle täiendustest, et I. Tünni eesmärk on saavutada olukord, mil riigi ametiasutustes ja Viru Vanglas menetletaks tema poolt esitatud venekeelseid pöördumisi ja antaks vastuseid koos tasuta venekeelse tõlkega. I. Tünnil pole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et riigiasutused menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles. Kuna HKMS § 7 lg 1 võimaldab halduskohtusse pöörduda vaid oma seadusest tulenevate subjektiivsete õiguste või vabaduste kaitseks, on I. Tünni kaebus ilmselgelt perspektiivitu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. I. Tünni määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on statistilised andmed rahvastiku koosseisu kohta ebaõiged, kuna arvestatakse vaid kodakondsust, mitte rahvust. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebuse raskuspunkt seisnes kinnipeetavate ebavõrdses kohtlemises rahvuse järgi, kuna venelased ei saa pöörduda emakeeles riigiasutuste poole. Venelastest kinnipeetavad peavad kirjutama võõras keeles või maksma tõlkimise eest. Viru Vangla asub Ida-Virumaa territooriumil, kus eesti keel ei ole enamuse rahvuse keel.
8. Justiitsministeeriumi vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on määruskaebus põhjendamatu, kuna I. Tünnil ei ole õigusaktidest tulenevat õigust nõuda Justiitsministeeriumilt võõrkeelseid vastuseid.
9. Terviseameti vastuses peetakse määruskaebust põhjendamatuks ja palutakse see rahuldamata (vastuses märgitud käiguta) jätta. Vastuse kohaselt puudub kaebajal ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus. Ida-Virumaa territooriumil võib olla eestlasi vähem kui muudest rahvusest isikuid, kuid kõik, kes ei ole eestlased, ei pruugi olla vene rahvusest. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse järgi tuleb vähemusrahvusena käsitleda Eesti kodanikke, kes elavad Eesti territooriumil, omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga, erinevad eestlastest oma etnilise kuuluvuse, kultuurilise omapära, religiooni või keele poolest. Seega saab vähemusrahvuse hulka arvata vaid Eesti kodanikest etnilisi venelasi.
10. Viru Vangla vastustes palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on halduskohus õiguspäraselt I. Tünni kaebuse läbi vaatamata jätnud, kuna I. Tünnil ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks määruskaebuse rahuldamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 17.03.
12. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13. Põhiseaduse (PS) § 51 alusel on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutuselt ja kohalikult omavalitsuselt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. PS § 52 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keel. Paikkondades, kus enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna enamiku keelt. Antud juhul on kaebaja kaebuse eesmärgiks saavutada olukord, kus riigi ametiasutused ja Viru Vangla võtaks vastu kaebaja venekeelseid pöördumisi, menetleks neid ja annaks vastuse vene keeles. Õiguskantsler on oma 04.06.
14. a lõppvastuses nr 7-4/080940/0903300 jõudnud järeldusele, et üheski vanglas (sh Viru Vanglas) ei ole temale teadaolevatel statistilistel andmetel kinnipeetavatel PS § 51 lg 2 ja Keeleseaduse § 10 lg 1 alusel õigust nõuda vastuseid riigilt ja kohalikult omavalitsuselt ja nende ametnikelt vähemusrahvuse keeles (tl 53-57). 2 Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda tema venekeelsete pöördumiste lahendamist, siis ei ole tegemist ka tema õiguste rikkumisega ning esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Seega on halduskohus selle õigustatult tagastanud HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel. Maili Lokk Einar Vene 3 Agu Timmi