3-10-1677/242

(15)3-10-1677 Loksa linna kaebuse alusel tunnistas Tallinna Halduskohus 21.10.2010 otsusega asjas nr 308-1770 korralduse nr 354 p 1 õigusvastaseks ning kohustas Vabariigi Valitsust Loksa linna eeltaotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohtu otsus jõustus edasi kaebamata 23.11.

1. Loksa linn esitas 18.03.2009 eeltaotluse (teine eeltaotlus) Loksa Kultuurikeskuse projekti perioodi 2009-2012 KOIT kavasse arvamiseks. Siseministeeriumi hindamiskomisjon hindas teise eeltaotluse positiivseks ja edastas Harju Maavalitsusse maakondliku hindamise läbiviimiseks. 02.03.2010 hindas Harju maakondlik hindamiskomisjon teist eeltaotlust koondhindega 3,25, millega Loksa Kultuurikeskuse projekt jagas kõikide 2009-2012 perioodi KOIT kava Harjumaa eeltaotluste hulgas 7.-
2. kohta. Loksa linn esitas 24.03.2010 Siseministeeriumile vaide hindamiskomisjoni poolt Kultuurikeskuse projekti teisele eeltaotlusele antud koondhinde kehtetuks tunnistamiseks ja teise eeltaotluse hindamiskomisjonis uuesti läbivaatamiseks. 01.06.2010 vaideotsusega nr 14-1.2/2110 jättis Siseministeerium vaide rahuldamata. KOIT kava ekspertkomisjon tegi 22.04.2010 ettepaneku perioodi 2009-2012 KOIT kavva lülitatavate Harju maakonna eeltaotluste kohta, sh Loksa Kultuurikeskuse projekti lülitamiseks reservnimekirja. Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korraldusega nr 86 muudeti Vabariigi Valitsuse 29.12.2009 korraldust nr 599 ning punktiga 2 lisati perioodi 2009-2012 KOIT kava eelistusnimekirja Hiiu maakonna projektide ette Harju maakonna Saue, Nissi, Anija, Riisipere, Kehra ja Kuusalu valdade projektid; sama korralduse p-ga 4 lisati perioodi 2009-2012 KOIT kava reservprojektide nimekirja Hiiu maakonna reservprojektide ette Harju maakonna Jõelähtme, Vasalemma, Rae ja Kernu valdade projektid ning Loksa linna projekt „Loksa lasteaia renoveerimine.“ Loksa Kultuurikeskuse projekti polnud kummaski nimekirjas. Loksa linn esitas Tallinna Halduskohtule 30.10.2010 kaebuse hindamiskomisjoni poolt hindamistulemuste põhjal koostatud maakondliku KOIT kava eelistusnimekirja tühistamiseks Loksa Kultuurikeskuse projekti teisele eeltaotlusele antud madala koondhinde tõttu, projekti uueks hindamiseks kohustamiseks ja Siseministeeriumi 01.06.2010 vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-10-1677), ning 21.03.2011 kaebuse Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korralduse nr 86 p 2 (Harju maakonna projektide põhinimekirja kinnitamine) tervikuna ja p 4 osaliseks tühistamiseks ning Vabariigi Valitsuse kohustamiseks vaadata Loksa Kultuurikeskuse projekti eeltaotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-11-722). Kaebuste, mis kohtu poolt ühiseks menetlemiseks liideti, põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Sama haldusorgani poolt sama projekti erinev hindamine on arusaamatu. Erinevate perioodide KOIT kavasse lisamiseks esitatud Loksa Kultuurikeskuse projekti eeltaotlustele antud koondhinded saaksid üksteisest erineda vaid siis, kui eeltaotlused erineksid või hindamismetoodika oleks vahepeal muutunud arvestataval määral. Sellise olukorraga tegemist pole, projekt on sama ning ka hindamismetoodikad (esimene (hindamismetoodika 1) kinnitati regionaalministri 27.12.2007 käskkirjaga nr 145 ja teine (hindamismetoodika 2) sama ministri 01.06.2009 käskkirjaga nr 46) ei erine olulisel määral. Teist eeltaotlust hinnates ei ole hindamiskomisjon põhjendamatult arvestanud sama komisjoni poolt esimesele eeltaotlusele antud hinnetega; eiratud on ka hindamismetoodikast tulenevat hinnete argumenteerimise nõuet. Teisele eeltaotlusele antud 20% võrra madalamat 3

(15)3-10-1677 hinnet ega eeltaotlustele antud hinnangute erinevust ei ole hindamiskomisjon põhjendanud. Põhjendused ei nähtu ka vaideotsusest. Eeltaotluste ainsaks erinevuseks on ehitushindade langusest tulenev projekti väiksem maksumus, mis pidanuks kaasa tooma teisele eeltaotlusele kõrgema hinde andmise, mitte vastupidi. Teine eeltaotlus vastas hindamismetoodikas sätestatud hindamiskriteeriumite 1-3 nõuetele ning põhjendatud pole, miks anti sellele maksimumist (4 punkti) oluliselt vähem (2 ja 3) punkte; põhjendamatult madalad on ka antud boonuspunktid. Kaebaja õigusi rikub iseseisvalt ka vaideotsus, sest selles ei ole käsitletud kaebaja kõiki põhjendusi ning vaie on jäetud sisuliselt lahendamata. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 86 on motiveerimata ega sisalda põhjendusi Loksa Kultuurikeskuse projekti perioodi 2009-2012 KOIT kavast väljajätmise kohta; põhjendusi pole ka üheski muus kaebajale kättesaadavas dokumendis. Siseministeeriumi kinnitusel jäi esimene eeltaotlus 2007-2010 KOIT kavasse lisamata kahtluse tõttu kaebaja omafinantseerimisvõimes. Teise eeltaotluse puhul sellist probleemi ei ole. Korralduses ei ole põhjendatud, kuidas perioodil 2007-2010 Loksa Kultuurikeskuse projektist madalamalt hinnatud projektid perioodil 2009-2012 Loksa Kultuurikeskuse projektist kõrgema hinnangu said. Korralduses puuduvad põhjendused, miks on Loksa Kultuurikeskuse projekt mõlemast, so nii eelis- kui ka reservnimekirjast välja jäetud. Korralduse eelnõud kaebajale ei saadetud ning arvamuse/vastuväidete esitamiseks võimalust ei antud. Kaebaja saab Loksa Kultuurikeskuse projektile toetust taotleda vaid juhul, kui projekt on KOIT kavasse lülitatud. Kuna seda projekti ei ole arvatud perioodi 2009-2012 KOIT kava põhi- ega reservnimekirja, on selle projekti toetuse taotlemise menetlus vaidlusaluse korralduse andmisega lõppenud. Harju maakondlik hindamiskomisjon palus jätta kaebused rahuldamata. Esimesele ja teisele eeltaotlusele andsid hinnangu erinevad haldusorganid erinevate hindamismetoodikate alusel. Esimest eeltaotlust menetles regionaalministri 22.10.2007 määruse nr 8 § 11 lg-s 7 sätestatud korras moodustatud komisjon, teist eeltaotlust aga sama määruse § 111 lg-s 8 sätestatud korras moodustatud komisjon, kellel puudus vajadus ja ka õiguslik alus arvestada oma tegevuse lõpetanud komisjoni poolt esimesele eeltaotlusele antud hinnanguga. Hindamismetoodika 1 kohaselt hinnati eeltaotlusi ühes hindamisblokis ja maakondlik hindamiskomisjon oli eeltaotluste esmane hindaja, hindamismetoodika 2 kohaselt toimus hindamine kahes blokis ning maakondlik hindamiskomisjon hindas Siseministeeriumilt juba positiivse hinde saanud eeltaotlusi. Hindamismetoodika 2 sätestas, et iga komisjoni liige annab iga kriteeriumi kohta hinde oma siseveendumuse järgi ning komisjoni liikmete seisukohtade erinevus tuleb tuua hindamislehe märkuste lahtris põhjendusena välja vaid siis, kui hinnangud kriteeriumile varieeruvad rohkem kui 2 hindamisskaala ühiku võrra ning argumentatsioon hinde madala väärtuse kohta tuleb lisada siis, kui kriteeriumite 1-3 aritmeetiline keskmine jääb alla 2,5 punkti. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist polnud. Siseministeerium palus jätta kaebused rahuldamata. Vaide kohta tehti sisuline otsus ja kaebaja väide vaide lahendamata jätmise kohta on ebaõige. Enne vaideotsuse tegemist uuriti teise eeltaotluse menetluses kogutud dokumente ja küsiti selgitusi hindamiskomisjonilt. Vaideotsuses selgitati kaebajale, et esimesele ja teisele eeltaotlusele antud hinnete võrdlemiseks pole õiguslikku alust. Eeltaotlusi menetleti erinevates haldusmenetlustes, millel ei olnud muid kokkupuutepunkte kui taotleja ja eeltaotlustes kirjeldatud projekti kattumine. Esimese ja teise eeltaotluse erineva koondhinde kujunemist võis mõjutada maakonna hindamiskomisjoni koosseis, mille liikmetest pooled varasema komisjoni töös ei osalenud, ekspertide erinevad kogemused ja nende võime kriitiliselt analüüsida eeltaotlustes toodud informatsiooni, hindamise aja sotsiaalmajanduslik taust ning kaudselt võib mõju avaldada ka maakonna lõikes hinnatavate eeltaotluste kogum. 4

(15)3-10-1677 Esimest ja teist eeltaotlust hinnati erinevate hindamismetoodikate alusel, kuid ka identsete metoodikate korral ei saa eeldada, et hinnangulisi kriteeriume peavad komisjoni liikmed samaväärsete hinnetega hindama. Hindamismetoodika 2 seab hinnete andmiseks piisavalt selged ja läbipaistvad raamid ega näe ette, et komisjoni hinne peab olema konsensuslik. Tegemist ei olnud ka hindamismetoodikas nimetatud olukorraga, kus komisjon oleks pidanud antud hinnete osas täiendavad põhjendused esitama. Loksa Kultuurikeskuse projektile perioodi 2007-2010 KOIT kava raames antud koonhinne ei saanud tekitada kaebajale õigustatud ootust samaväärse koondhinde kujunemiseks perioodi 2009-2012 KOIT kava taotlusvoorus. Tingimused koondhinnete kujunemiseks olid erinevad, teistsugune oli õigusraamistik ja ajalis-ruumiline faktor. Vabariigi Valitsus palus jätta kaebused rahuldamata. Vabariigi Valitsus ei pidanud oma korralduses põhjendama, miks Loksa Kultuurikeskuse projekt perioodi 2009-2012 KOIT kava eelistusnimekirjast välja jäi. Kaebaja teadis maakondliku hindamiskomisjoni hindamistulemuste alusel koostatud eelistusnimekirjast välja jäämisest ja ekspertkomisjoni ettepanekust lülitada Loksa Kultuurikeskuse projekt perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja. Põhjendused reservnimekirja mittekandmise kohta on toodud korralduse eelnõu seletuskirjas, millest nähtub, et koos perioodi 2009-2012 KOIT kava nimekirjadega on esitatud ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks uuesti perioodi 2007-2010 KOIT kava Harju nimekiri ning juhul, kui Loksa Kultuurikeskuse eeltaotlus kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt perioodi 20072010 KOIT kavasse, ei lülitata seda enam perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja. On alust arvata, et info korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta edastati kaebajale Eesti Linnade Liidu kaudu, samuti oli korralduse eelnõu koos seletuskirjaga kättesaadav e-õiguse portaali kaudu. STS-st ega meetme määrusest ei tulene eeltaotluste esitamist hindamiseks Vabariigi Valitsusele, valitsuse ülesandeks on STS § 19 lg 2 kohaselt investeeringute kava kinnitamine, mille raames vaadatakse läbi mitte eeltaotlusi, vaid nende hindamise tulemusena rakendusasutuse (Siseministeerium) koostatud investeeringute kava. Eeltaotluste menetlemise protsessis langetatud otsustest teavitamine toimub kooskõlas HMS nõuetega Siseministeeriumi kaudu enne korralduse eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist. Korralduses ei ole vaja välja tuua eelnõu teksti või seletuskirja KOIT kavast välja jäänud projektide menetluskäigu ja hindamisel arvestatud kaalutluste kohta. KOIT kava kinnitav korraldus kui soodustav haldusakt sisaldab üksnes positiivse hinnangu saanud projekte. Loksa Kultuurikeskuse projekti osas tegi ekspertkomisjon ettepaneku lülitada see perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja ja kuna seda sinna ei lülitatud, siis erandlikult märgitigi korralduse eelnõu seletuskirja vastavad põhjendused ja need olid kaebajale teada. Kaebaja veendumus, et kaebuse rahuldamise korral pääseb Kultuurikeskuse projekt KOIT kava eelistusnimekirja, jääb arusaamatuks olukorras, kus kaebaja ise on sõnaselgelt teavitanud, et Kultuurikeskuse projekt on tema teine eelistus (esimene on Loksa lasteaia renoveerimine). Saue, Kernu, Kuusalu, Nissi ja Anija vallad vaidlesid kaebustele vastu ja nõustusid üldjoontes vastustajate seisukohtadega, viidates veel sellele, et kaebuste rahuldamise vastu räägib ka ülekaalukas avalik huvi. Kuusalu valla vastuväidetes märgiti samuti, et üks projekt ei saa olla samaaegselt eelistus- ja reservnimekirjas, mistõttu ei saa Vabariigi Valitsuse korralduse punkte 2 ja 4 üheaegselt vaidlustada. Vabariigi Valitsuse korralduse õigusvastasuse põhjendused seonduvad põhiliselt Loksa Kultuurikeskuse reservnimekirja kandmata jätmisega. Kaebaja on aga ise pidanud seda projekti vähem prioriteetseks Lasteaia projektist, mille määramist reservnimekirja ei ole ta vaidlustanud; viidatust järelduvalt ei tohiks Kultuurikeskuse projekt kui vähemprioriteetsem eelistusnimekirja kuidagi pääseda. 5

(15)3-10-1677 Rae vald ei ole kaebuste suhtes oma seisukohta avaldanud. Loksa linn selgitas täiendavates seisukohtades, et ei ole esimesele ja teisele eeltaotlusele erinevaid hinnanguid nimetanud eraldiseisva alusena hindamiskomisjoni poolt teisele eeltaotlusele antud koondhinde tühistamiseks, vaid koondhinde tühistamist ja uueks hindamiseks kohustamist taotles ta põhjusel, et teisele eeltaotlusele antud madalat hinnet ei ole põhjendatud. Samasisuliste eeltaotluste erinevat hindamist õigustavad asjaolud puuduvad. Eeltaotlusi hindas sama haldusorgan, mille liikmete vahetumine erinevat hindamist ei õigusta. Kollegiaalorgani haldusotsustus on üldalustel vaidlustatav haldusakt ning peab sarnaselt muu haldusaktiga olema motiveeritud, et tagada otsustuse läbipaistvus ja kontrollitavus. Hindamist läbi viiv komisjon ei saa peituda iga liikme subjektiivse otsustuse taha, vaid peab nendest subjektiivsetest otsustustest panema kokku põhjendusi sisaldava dokumendi. Tallinna Halduskohus leidis asjas nr 3-08-1770 tehtud otsuses, et Vabariigi Valitsus peab oma korraldust põhjendama, vaidlusaluses korralduses põhjendused puuduvad. Kaebaja pole saanud tutvuda korralduse eelnõu seletuskirjaga ja seda pole talle edastatud, see ei ole kättesaadav ka e-õiguse süsteemist. Kaebaja teadis ekspertkomisjoni ettepanekust kanda Loksa Kultuurikeskuse projekt perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja; projekti nii eelistus- kui ka reservnimekirjast väljajäämine oli talle üllatav. Kultuurikeskuse projekti perioodi 2009-2012 KOIT kavast väljajäämine oleks olnud arusaadav, kui see oleks arvatud perioodi 2007-2010 KOIT kavva, kuid seda ei ole tehtud. Avaliku huvi tõttu ei saa õigusvastast haldusakti kehtima jätta. Samuti ei võimalda kaebusi rahuldamata jätta asjaolu, et kaebaja on ise pidanud Lasteaia renoveerimise projekti Kultuurikeskuse projektist prioriteetsemaks. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kohalikul omavalitsusel oleks KOIT kavast võimalik toetust saada vaid ühele projektile. Tallinna Halduskohus jättis 06.09.2011 otsusega kaebused rahuldamata ning mõistis kaebajalt välja Saue Vallavalitsuse kasuks 810,10 eurot ja Anija Vallavalitsuse kasuks 690,26 eurot kolmandate isikute kantud esindajate kulude katteks. Hindamiskomisjon pidi perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluste hindamisel arvestama hindamismetoodikas 2 sätestatuga ning õiguslik regulatsioon ei võimaldanud tal arvestada perioodi 2007-2010 KOIT kava koostamise menetluses Loksa Kultuurikeskuse esimesele eeltaotlusele antud hinnetega. Hindamiskomisjoni liikmetele olid esimesele eeltaotlusele antud hinded teada, kuid tegemist ei olnud asjassepuutuva informatsiooniga ja sellega arvestamine oleks võinud kaasa tuua kaalumisvea. Seetõttu ei pidanud hindamiskomisjon põhjendama teisele eeltaotlusele antud hinnete erinevust võrreldes esimesele eeltaotlusele antud hinnetega. Hindamismetoodikas 2 on sätestatud juhud, millal tuleb hindamislehel esitada hinnangu põhjendused, kuid kaebuses esiletoodu selliste juhtumite hulka ei kuulu. Loksa Kultuurikeskuse projekti kogumaksumuse vähenemine ei pidanud kaasa tooma teisele eeltaotlusele kõrgema hinde andmise, nagu kaebaja ekslikult arvab. Projekti kogumaksumuse suurus ei olnud kummaski hindamismetoodikas iseseisvaks hindamiskriteeriumiks. On õige, et perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluste maakondlik hindamiskomisjon finantssuutlikkuse kriteeriumi ei hinnanud, sest seda hindas Siseministeeriumi komisjon, andes esimeses hindamisblokis Loksa Kultuurikeskuse projektile positiivse hinde, kuid sellest ei tulene, et maakondliku hindamiskomisjoni poolt teises hindamisblokis antud hindeid peaks nimetatud asjaolu tõstma. Hindamismetoodika 2 kohaselt annab komisjoni iga liige projektile hindeid hindamisjuhendi teises hindamisblokis toodud hindamiskriteeriumide 1-6 lõikes. Kriteeriumide 1-3 osas korrutatakse komisjoni liikmete antud hinnete aritmeetiline keskmine läbi hindamiskriteeriumi osakaaluga; kriteeriumide 4 ja 5 osas arvutatakse hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete keskmine; kriteeriumi 6 eelduseks oleva tingimuse täitmise korral lisatakse boonuspunkt. Saadud kriteeriumide koondhinded summeeritakse eeltaotluse lõpphindeks. Iga esitatud eeltaotluse kohta täidetakse üks hindamisleht, millele 6

(15)3-10-1677 kantakse komisjoni liikmete kommentaarid ja märkused hindamise aluseks olevate kriteeriumide lõikes. Komisjoni liikmed allkirjastavad hindamislehe ning märkuste lahtris tuleb seisukohtade erinevust põhjendada juhul, kui komisjoni liikmete hinnangud kriteeriumile varieeruvad rohkem kui 2 hindamisskaala ühiku võrra, samuti juhul, kui kriteeriumide 1-3 hinnete aritmeetiline keskmine jääb alla 2,5 punkti. Hindamislehel on kajastatud komisjoni liikmete poolt antud hinded kriteeriumide lõikes, välja on toodud nende aritmeetiline keskmine ning kriteeriumi osakaal ja vastava kriteeriumi koondhinne. Nimetatud 02.03.2010 hindamislehelt nähtuvalt ei esinenud käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis tinginuks täiendavate põhjenduste esitamise vajaduse. Samuti ei ole leidnud kinnitust kaebuse väited põhjendamatult madalate boonuspunktide andmise kohta ja seeläbi hindamismetoodikas 2 sätestatuga mittearvestamisest. Esimesele ja teisele eeltaotlusele antud boonuspunktide võrdlemine ei ole põhjendatud. Hindamiskomisjoni liikmed on alla kirjastanud erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonile ning iga komisjoni liige andis hinded kriteeriumide kohta iseseisvalt, lähtudes hindamismetoodikas 2 sätestatud hinnangu andmise alustest ja oma siseveendumusest. Kaebaja pole enne hindamistulemuste avalikustamist komisjoni liikmete pädevust, volitusi ega erapooletust kahtluse alla seadnud. Vastustajatel on õigus selles, et eeltaotluste hindamine on teatud määral subjektiivne protsess. Hinnangute andmisele avaldab mõju hindajate pädevus ja teadmised hindamisobjektist, samuti hindamise aja olustik. Viidatu ei anna aga alust pidada teist eeltaotlust hinnanud komisjoni liikmete antud hinnanguid subjektiivseteks ja kontrollimatuteks. Komisjoni poolt teise eeltaotluse hindamise õiguspärasust ei saa kahtluse alla seada ka asjaolu tõttu, et esimest eeltaotlust hinnanud komisjon andis sellele kõrgemad hinded. Hindamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagab hindamismetoodikas 2 sätestatu, sh komisjoni liikmete hinnangute täiendava põhjendamise kohustus juhul, kui hinnangud erinevad rohkem kui hindamisskaala 2 ühiku võrra või kui kriteeriumi 1-3 hinnete aritmeetiline keskmine on madala väärtusega (alla 2,5 punkti). Käesoleval juhul iga hindamiskriteeriumi osas kujunes koondhinne teist eeltaotlust hinnanud 6 eksperdi antud hinde aritmeetilisest keskmisest, mis kindlasti vähendab oluliselt hindamisprotsessi võimalikku moonutamist. Hindamismetoodikas 2 kriteeriumite lõikes hinnete andmiseks seatud raamid on piisavalt detailsed ja läbipaistvad ning on selliselt käsitletavad ka hindamistulemuse kujunemise põhjendusena ning komisjon ei pidanud iga kriteeriumi kohaselt antud hinnet täiendavalt põhjendama. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-30-02 toodu ei toeta kaebaja arvamust, et hindamiskomisjoni liikmete subjektiivsetest otsustustest tuleb kokku panna põhjendusi sisaldav dokument. Käesoleval juhul saadi tulemus mitte hääletamise teel, vaid individuaalsete hinnete summeerimise aritmeetilise keskmisena. Riigikohtu lahenditest nr 3-3-1-18-08 ja 3-3-1-20-00 nähtuvalt ei saa kohus kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Hinnang võib kujuneda nii mõõdetavate tulemuste kui hinnanguliste näitajate põhjal. Asjas ei ole tuvastatud, et komisjoni liikmed oleks teisele eeltaotlusele hinnangu andmisel ja koondhinde väljatoomisel rikkunud hindamismetoodika 2 nõudeid ja hindamise menetluskorda. Samuti ei ole tuvastatud, et hindamisel oleks lähtutud asjakohatutest ja sobimatutest kaalutlustest. Hinnangu kujunemine on reprodutseeritav ning hindamiskomisjoni otsustus on motiveeritud ja diskretsioonivigadeta. Vaide lahendaja ei ole jätnud vaide esitaja väiteid tähelepanuta, vaid on neid vaideotsuses käsitlenud ja esitatud on põhjendused, miks ei saa Loksa Kultuurikeskuse projekti uut hindamist nõuda. Vaideotsusega kaebaja subjektiivseid õigusi iseseisvalt rikutud pole. Kuna tuvastatud ei ole, et hindamiskomisjon hindas teist eeltaotlust ebaõigesti, siis ei ole õigusvastane ka Vabariigi Valitsuse korraldus nr 86 Kultuurikeskuse projekti perioodi 2009-2012 KOIT kava eelistusnimekirja kinnitamata jätmise osas. Kaebaja teadis Loksa 7

(15)3-10-1677 Kultuurikeskuse projektile antud koondhindest ja seega eelistusnimekirja mittearvamise põhjusest. Kaebaja teadis ka seda, et ekspertkomisjoni ettepanek oli lülitada Loksa Kultuurikeskuse projekt perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebaja on 18.03.2009 saatnud Siseministeeriumile kirja kinnitusega, et Loksa Kultuurikeskuse projekt on tema teine eelistus. Asjas esitatud dokumentidest nähtub ka see, et regionaalminister teavitas 29.12.2010 kirjaga nr 14-1.2/69-1 kaebajat sellest, et koos perioodi 2007-2010 KOIT kava uue menetlusega esitab Siseministeerium kooskõlastamiseks ja Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ka perioodi 2009-2012 KOIT kava Harju nimekirja, ning juhul, kui Loksa Kultuurikeskuse projekt kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt perioodi 2007-2010 KOIT kava koosseisu, ei lülitata seda enam perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja. Põhjendused Loksa Kultuurikeskuse projekti perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja kandmata jätmise kohta on toodud ka Vabariigi Valitsuse korralduse nr 86 eelnõu seletuskirjas, mis saadeti 11.01.2011 kirjaga koos vaidlustatud korralduse eelnõuga kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumitele, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule. Isegi kui kaebaja ei tea põhjusi, miks Loksa Kultuurikeskuse projekti ei kinnitatud perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja, ei tingi see vaidlusaluse korralduse tühistamist. Korralduse eelnõus ega seletuskirjas ei olnud vaja välja tuua KOIT kavast välja jäänud projektide menetluskäiku ega hindamisel arvestatud kaalutluskäiku, sest korralduse näol on tegemist soodustava haldusaktiga, mis sisaldab vaid positiivse hinnangu saanud projekte. Kuna korralduse eelnõu seletuskirja kohaselt jäi Loksa Kultuurikeskuse projekti eeltaotlus perioodi 2009-2012 KOIT kavasse reservnimekirja kandmata seetõttu, et kaaluti selle lülitamist perioodi 2007-2010 KOIT kava eelistusnimekirja, siis on kaebaja väide Loksa Kultuurikeskuse projekti toetuse taotlemise menetluse lõppemisest vaidlusaluse korralduse andmisega ekslik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Loksa linna apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebused rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud väidete juurde ning on jätkuvalt seisukohal, et Vabariigi Valitsuse korraldus nr 86 on õigusvastane selle motiveerimatuse tõttu. Halduskohus ei põhjendanud, miks erinevalt asjas nr 3-08-1770 avaldatud seisukohast leidis ta käesoleval juhul, et Vabariigi Valitsus oma korraldust põhjendama ei peagi. Korraldus on soodustav haldusakt KOIT kavasse lisatud projektide osas, samas on see menetlust lõpetav nende projektide osas, mis KOIT kavasse ei pääsenud ja mille kohta ühtegi teist keelduvat haldusakti ei tehta. Seetõttu on ebaõige kohtu järeldus, et korraldus kui soodustav haldusakt ei peagi selle andmise põhjendusi sisaldama. Menetlusosalisele peab taotluse rahuldamisest keeldumist selgelt ja arusaadavalt põhjendama, isik ei pea vastavaid põhjendusi ise erinevatest dokumentidest otsima ja tuletama. Loksa Kultuurikeskuse projekti perioodi 2007-2010 KOIT kava eelisnimekirja ei lisatud, vaid esimese eeltaotluse osas on menetlus üldse lõpetatud (regionaalministri 05.09.2011 käskkiri). Seega on ära langenud põhjendused Loksa kultuurikeskuse projekti perioodi 2009-2012 KOIT kavva lisamata jätmise kohta. Kaebajale on ja jääb selgusetuks, miks ei arvatud Kultuurikeskuse projekti vähemalt perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 86 on ka sisuliselt õigusvastane, sest tugineb teist eeltaotlust hinnanud maakondliku hindamiskomisjoni antud õigusvastasele hinnangule. Komisjoni poolt esimesele eeltaotlusele antud hinnangu näol oli tegemist olulise asjaoluga, millega hindamiskomisjon oleks pidanud HMS § 4 lg-st 2 tulenevalt teise eeltaotluse läbivaatamisel arvestama. Samuti tulenes viidatud asjaoluga arvestamise kohustus haldusorganil lasuvast uurimispõhimõttest (HMS § 6) ning põhiseaduse §-s 10 sätestatud õiguskindluse ja õigus8

(15)3-10-1677 pärase ootuse põhimõtetest. Esimene ja teine eeltaotlus on sisuliselt samasugused, muutunud oli vaid projekti maksumus ja seda vähemuse poole, mis peaks projektile antavat hinnangut positiivselt mõjutama. Hindamismetoodika 2 ei erinenud sisuliselt hindamismetoodikast 1, erinev oli üksnes hindamiskriteeriumide lõplik osakaal koondhinnetes. Kaebajal oli õigus eeldada, et sama projekti ei hinnata varasemast tunduvalt madalamalt ja kui seda tehakse, siis tuleb ka vastavad põhjendused näidata, mida käesoleval juhul tehtud pole. Komisjoni hinnang teisele eeltaotlusele on motiveerimata ja sisuliselt ebaõige. Teise eeltaotluse menetlemine ei olnud läbipaistev ega kontrollitav ning hinnangu kujunemine ei ole reprodutseeritav. Hindamislehe alusel pole võimalik kindlaks teha, miks üks või teine komisjoni liige just sellise hinde vastava kriteeriumi osas andis ning milliseid asjaolusid ta selle hindeni jõudmisel arvestas; samuti ei nähtu arusaadavalt koondhinde kujunemine. Hindamismetoodika 2 ei too selgitusi iga hinde tähenduse kohta, selgitatud on vaid maksimum- ja miinimumpunktide tähendust, selgitused on abstraktsed ega ole ilma täiendavate selgitusteta seostatavad konkreetse hinnatava projekti asjaoludega. Samas tuleneb hindamismetoodikast 2, et eeltaotluste hindajad peavad hindeid põhjendama. Hindajate poolt antud hinnete individuaalne põhjendamine on halduspraktikas tavaline, mida kinnitab nt Jõgevamaa Koostöökoja projektitoetuste taotluste hindamise kord ja Nelja Valla Kogu projektitaotluste menetlemise kord. Asjaolu, et käesoleval juhul saadi eeltaotlusele antud koondhinne individuaalsete hinnete aritmeetilise keskmisena, mitte hääletamistulemusena, kollegiaalse organi motiveerimiskohustust ei mõjuta. Mõlemal juhul on võimalik ja tuleb koostada motiveeritud lõppdokument ning subjektiivse aspekti kuritarvitamise ohu vältimiseks peab kollegiaalse haldusorgani motiveerimiskohustus olema võimalikult suur. Käesoleval juhul ei ole võimalik veenduda, et teise eeltaotluse hindamisel ei lähtunud komisjon asjakohatutest või täiesti sobimatutest kaalutlustest. Menetlusnorme rikkudes jättis kohus sisuliselt tähelepanuta kaebaja väited Siseministeeriumi vaideotsuse õigusvastasuse kohta. Harju maakondlik hindamiskomisjon vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kinnitades 17.02.2011 korraldusega nr 86 muudatused 29.12.2009 korralduse nr 599 lisaks oleva perioodi 2009-2012 KOIT kava eelistusnimekirjas, aktsepteeris Vabariigi Valitsus rakendusasutuse (Siseministeerium) vastavaid ettepanekuid. Korralduse detailsem motiveerimine KOIT kava koostamise menetlust kirjeldavana olnuks ebamõistlik. Korralduse muutmine kaebaja taotletud viisil kahjustaks oluliselt kohtumenetlusse kaasatud kohalike omavalitsusüksuste huve, mistõttu tuleb arvestada ka nende usaldusega haldusakti kehtimajäämise suhtes. Kaebaja oli kaasatud KOIT kava koostamise menetlusse ning ta oli asjade käigust piisavalt informeeritud. Ei saa nõuda, et iga komisjoni liikme siseveendumuse kujunemise protsess oleks hindamislehel lahti kirjutatud detailsemalt, kui hindamismetoodikas ette nähtud. Teise eeltaotluse hindamisel ei pidanud maakondlik hindamiskomisjon lähtuma oma tegevuse lõpetanud komisjoni poolt antud hinnetest ega arvestama esimesele eeltaotlusele antud hinnanguga. Tegemist oli erinevate taotlustega ja erinevate haldusorganitega. Hindamismetoodika 2 ei näe ette hindajate omavahelist arutelu ega hääletamist, vaid spetsialistide poolt hinnete andmist oma siseveendumuse järgi. Kollegiaalne lõpptulemus saadakse komisjoni liikmete antud hinnetega tehtavate aritmeetiliste tehete kaudu. Hinnetes ei esinenud sellist varieerumist, mis oleks tinginud nende põhjendamise vajadust. Kaebusega soovitud tulemuse saavutamiseks peaks kohus tuvastama komisjoniliikme(te) antud hinde õigusvastasuse (vastuolu hindaja siseveendumusega) ja/või kohustama teda lähtuma teise eeltaotluse hindamisel esimesele eeltaotlusele antud hindest. Selline lahend ületaks kohtu diskretsiooni. Olukorda, kus komisjoni liige peaks kirjeldama oma siseveendumuse kujunemist, saab hinnata kui ekspertidega manipuleerimist. Kaebaja toodud paralleel Jõgevamaa Koostöökojaga ja Nelja Valla Koguga ei ole kohane. Need kollegiaalorganid kehtesta9

(15)3-10-1677 sid hindamiskorrad ise, hindamismetoodika 2 aga kehtestas regionaalminister, nähes ette, et otsustav on just komisjoni liikme hinnang ning soovides välistada hinnangute andmist avaliku hääletamise teel. Siseministeerium ja Vabariigi Valitsus paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vabariigi Valitsust ei saa kohustada Loksa linna eeltaotlust uuesti läbi vaatama, sest Vabariigi Valitsuse ülesandeks on investeeringute kava kinnitamine ja selle raames eeltaotlusi läbi ei vaadata. Eksitav on kaebaja väide, et KOIT kavasse mitte lülitavate projektide osas ühtegi keelduvat haldusakti ei tehta. Lõplikuks otsustajaks selle üle, kas meetme tingimustele vastav projekt KOIT kavasse lisada või mitte, on Siseministeerium, kes lõpetab negatiivse hinnangu saanud projektide menetluse ja teeb nende osas lõpliku otsuse enne KOIT kava eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist. Vabariigi Valitsuse korraldus käsitleb vaid positiivse hinnangu saanud projekte ega pea sisaldama põhjendusi eeltaotluste menetluse kohta. Regionaalminister teavitas kaebajat Loksa Kultuurikeskuse projekti väljajätmisest perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirjast ja selgitas selle põhjusi. Sellekohased põhjendused on ka vaidlusaluse korralduse eelnõu seletuskirjas. Samuti oli kaebaja teadlik sellest, et Rahandusministeerium on esitanud tema finantsvõimekusele negatiivse hinnangu mõlema eeltaotluse osas. Perioodi 2009-2012 maakondlikku hindamiskomisjoni ei saa lugeda perioodi 2007-2010 hindamiskomisjoni järjepidevuse kandjaks, mõlema perioodi projektide valik oli määratud toimuma iseseisvalt ja teineteise menetlusprotseduuridest sõltumatult. Kahe erineva perioodi eeltaotluste menetlemine ei ole omavahel seotud, nende hindamine toimus kahe erineva hindamismetoodika alusel kahe erineva komisjoni poolt, kelle antud hinnanguid ei saa ega peagi võrdlema. Meetme määrus ega hindamismetoodika ei näe ette esimese eeltaotluse menetluses esitatud seisukohtade arvestamist teise eeltaotluse menetluses. Anija vald palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning mõista kaebajalt Anija valla kasuks välja 690,26 eurot asjas kantud menetluskulu katteks. Vabariigi Valitsus ei hinda eeltaotlusi, vaid kinnitab eeltaotluste hindamise tulemusena rakendusasutuse koostatud investeeringute kava. Eeltaotlusi vaadatakse läbi määruse nr 8 §-des 11 ja 111 sätestatud korras. Madala koondhinde saanud projektide menetlus lõpetatakse juba enne KOIT kava maakondlike eelistusnimekirjade koostamist ja lõplik otsus nende osas tehakse enne KOIT kava eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist. Loksa Kultuurikeskuse projekti teist eeltaotlust hinnanud komisjon ei pidanud arvestama esimesele eeltaotlusele antud hinnanguga. Kuusalu vald palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäädes esimese astme kohtule esitatud seisukohtade juurde, samuti palub mõista kaebajalt Kuusalu valla kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud kokku koos käibemaksuga 2 999,52 eurot. Kernu vald, Nissi vald, Rae vald ja Saue vald ei ole apellatsioonkaebusele oma seisukohti esitanud. Loksa linn märkis täiendavates seisukohtades, et asjas nr 3-08-1770 tehtud otsuses leidis kohus, et korralduses tuleb motiveerida, miks jäi eeltaotlus KOIT kava nimekirja lisamata. Vaidlusaluses korralduses need põhjendused puuduvad. Vastustajate poolt esile toodud põhjus, et Loksa Kultuurikeskuse projekt lisatakse perioodi 2007-2010 KOIT kavva, on ära langenud. Vaidlusalune korraldus on soodustava mõjuga üksnes neile, kes nimekirja kinnitati. Madala koondhinde saanud projektide osas ei ole tehtud enne korralduse andmist menetlust lõpetavat haldusakti ning seega on korralduse näol nende jaoks tegemist menetlust 10

(15)3-10-1677 lõpetava ja soodustuse andmisest keelduva aktiga. Põhjendamiskohustuse eiramisega rikutakse kaebeõiguse reaalse teostamise õigust. Loksa Kultuurikeskuse projekt oleks tulnud lisada perioodi 2009-2012 KOIT kava eelistusnimekirja või vähemalt reservnimekirja. Tühistada tuleb korralduse nr 86 mõlemad vaidlusalused punktid, so punktid 2 ja 4, et asja uuel läbivaatamisel saaks otsustada, kas kanda Loksa Kultuurikeskuse projekt põhi- või reservnimekirja. Tähenduseta on asjaolu, et kaebaja ei ole vaidlustanud Lasteaia renoveerimise projekti reservnimekirja kandmise. Alusetu on eelistada teiste kohalike omavalitsusüksuste huvi korralduse kehtimajäämise suhtes kaebaja huvile korraldus tühistada. Asjaolu, et kaebaja on sunnitud vaidlustama paralleelselt nii perioodi 2007-2010 kui ka perioodi 2009-2012 KOIT kava nimekirju, ei saa kaebaja õigusi vähendada. Esimesele eeltaotlusele antud hinnanguga oleks tulnud teisele eeltaotlusele hinnangu andmisel arvestada. Kui vastustajate väidetud sotsiaalmajanduslik taustsüsteem tõi kaasa teise eeltaotluse teistsuguse hindamise, tulnuks seda hindamislehel ka nõnda põhjendada. Kaebajale on endiselt arusaamatu Loksa Kultuurikeskuse projektile põhjendamatult madala hinde andmise põhjused ja vastavaid selgitusi hindamislehelt ega ühestki muust dokumendist ei nähtu. Hindamismetoodikas 2 toodud põhjendamise juhised olid ette nähtud spetsiifilisteks juhtumiteks, mis aga ei tähenda, et muudel juhtudel mingeid põhjendusi esitama ei pea. Käesoleval juhul ei ole teada, milliste puuduste tõttu anti Loksa Kultuurikeskuse projektile maksimaalsest tunduvalt madalama hinde. Seetõttu ei ole võimalik ka kontrollida, kas kaalutlusõigust on teostatud nõuetekohaselt ja vigadeta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on kohtus vaidlustanud Harju maakondliku hindamiskomisjoni 02.03.2010 eelistusnimekirja koostamise protseduuri Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekti teisele eeltaotlusele antud koondhinde osas, Siseministeeriumi 01.06.2010 vaideotsuse, millega hindamiskomisjoni otsuse peale esitatud vaie rahuldamata jäeti ning Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korralduse nr 86 punkte 2 ja 4, millega täiendati perioodi 2009-2012 KOIT kava eelistus- ja reservnimekirju selliselt, et Harju maakonna projektide hulgas Loksa Kultuurikeskust ei olnud. Vaideotsuse vaidlustamist puudutavas osas märgib ringkonnakohus järgmist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lõike 1 kohaselt isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HMS § 87 lg 2 kohaselt saab halduskohtusse esitada kaebuse kas: 1) haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 2) haldusakti andmiseks, mille väljaandmist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud või 3) vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebaja põhistab vaideotsuse peale esitatud kaebust vaideotsuse motiveerimatusega ja vaide argumentidele sisuliste vastuste andmata jätmisega. Kaebusest ei nähtu, et vaideotsus rikuks kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebus vaideotsuse peale on esitatud seetõttu, et sellega ei rahuldatud kaebaja vaiet, mille esemeks oli hindamiskomisjoni poolt Loksa Kultuurikeskuse projekti teisele eeltaotlusele väidetavalt põhjendamatult madalate hinnete andmine. Kuna vaideotsus kaebaja õigusi iseseisvalt ei riku, on halduskohtu otsus vaideotsuse tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamata jätmise osas seaduslik ja põhjendatud. Halduskohtu otsus on õige ka hindamiskomisjoni otsuse õiguspärasust käsitlevas osas. Maakondliku hindamiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse keskseks argumendiks on 11

(15)3-10-1677 väide, et teisele eeltaotlusele antud hinnang on motiveerimata ja põhjendamatult madalam samale projektile varasemalt antud hinnangust ning esimesele eeltaotlusele antud hinnang on HMS § 4 lg 2 tähenduses oluline asjaolu, millega teist eeltaotlust hinnanud komisjon oleks pidanud arvestama ning madalamate hinnete andmist põhjendama. Ringkonnakohus kaebaja arvamust ei jaga. Vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusalune komisjoni otsustus on hinnanguline, mille tegemisel on haldusel väga lai kaalutlusruum. Viitega Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-18-08 märkis halduskohus asjakohaselt, et kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalutlusreeglite järgimise ja motiveerimiskohustuse täitmise osas. Käesoleval juhul halduskohus motiveerimiskohustuse, menetluskorra ja kaalutlusreeglite rikkumist ei tuvastanud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale. Perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluste menetlemist reguleerib meetme määruse § 11.1, mille lg 9 kohaselt hindab hindamiskomisjon eeltaotlusi vastavalt hindamismetoodikale. Seega pidi maakondlik hindamiskomisjon teise eeltaotluse hindamisel juhinduma regionaalministri 01.06.2009 käskkirjaga nr 46 kinnitatud perioodi 2009-2012 KOIT kava hindamismetoodikast, milles sätestati, et komisjon võtab hindamise aluseks eeltaotluses ning täiendavalt esitatud või kogutud lisainformatsiooni ning komisjoni liikmetel on õigus tutvuda projektidega koha peal (so paikvaatluse käigus) või küsida Siseministeeriumilt või taotlejalt täiendavat informatsiooni projekti tegevuste kohta. Hindamismetoodikas on antud hindamisskaala, hindamiskriteeriumite loend ja nende kirjeldus, selgitused arvestamisele kuuluvate asjaolude/aspektide kohta ning kriteeriumite lõikes antud koondhinde kujunemise käik (komisjoni liikmete poolt antud hinnete aritmeetiline keskmine korrutatuna kriteeriumi osakaaluga, samuti boonuspunktide lisamise tingimused). Erinevalt kaebajast on ka ringkonnakohus seisukohal, et hindamismetoodika seab hinnangute andmiseks piisavalt selged ja läbipaistvad raamid ning läbi antud hinnete saab lugeda hindamismetoodikast välja projektile antud hinnete põhjendused ning kui tegemist pole hindamismetoodikas sätestatud olukorraga, siis hindamisjuhendi selgitusi saab arvestada komisjoni otsuse põhjendustena ja otsus ei vaja täiendavat motiveerimist. Hindamislehelt nähtuvalt ei olnud käesoleval juhul tegemist hindamismetoodikas nimetatud olukorraga, kus komisjon oleks pidanud antud hindeid eraldi põhjendama nende liiga madala väärtuse või suure kõikumise tõttu. Vastustajad ja kohus on õigesti välja toonud, et hinnanguid kriteeriumite lõikes annab iga komisjoni liige (kes on allkirjastanud erapooletuse deklaratsiooni kinnitusega anda hindeid ausalt ja õiglaselt) iseseisvalt, ta on oma otsustustes vaba ja tal pole kohustust arvestada teiste isikute hinnangutega juhul, kui seda pole otseselt hindamismetoodikas või muus asjasse puutuvas õigusaktis (nt meetme määruses, STS-s) ette kirjutatud. Seetõttu käesoleval juhul esimesele eeltaotlusele antud hinnangust lähtumine ja selle teise eeltaotluse hindamisse ülekandmine tähendanuks sisuliselt komisjoni liikme (ka siis, kui ta võttis osa esimesest eeltaotlust hinnanud komisjoni tööst) poolt erapooletuse põhimõttega vastuollu minekut ning menetlusnormide ja kaalutlusreeglite rikkumist. Halduskohtu seisukoht, et esimesele eeltaotlusele antud hinnangu näol ei olnud tegemist asjaoluga, millega teist eeltaotlust hinnanud komisjon oleks pidanud arvestama ja enda antud madalamaid hindeid põhjendama, ning et hindamisprotsessi mingil määral subjektiivsusele (mis tuleneb komisjoni koosseisu nimetatud isikute siseveendumusest, nende pädevusest ja teadmistest hinnatavast objektist, samuti hindamise aja olustiku arvestamine) vaatamata tagab hindamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse hindamismetoodikas sätestatu, on seega õige ning ringkonnakohus ei pea vajalikust halduskohtu kõiki sellekohaseid põhjendusi korrata. Kaebaja on kohtus vaidlustanud Vabariigi Valitsuse korralduse Loksa Kultuurikeskuse projekti perioodi 2009-2012 KOIT kava nii eelistusnimekirja kui ka reservnimekirja kinnita- 12

(15)3-10-1677 mata jätmise osas ning esitanud ka kohustamistaotluse ettekirjutuse tegemiseks Loksa linna kõnealune eeltaotlus uuesti läbi vaadata. KOIT kava eeltaotlusi menetletakse meetme määruse §-des 11 ja 11.1 sätestatud korras. Vabariigi Valitsuse korralduse sisuks on meetme määruse § 9 lg-st 2 ja 4 ning STS § 19 lgst 2 tulenevalt KOIT kava kinnitamine, mis koosneb abikõlblike taotlejate abikõlblike projektide loetelust. Meetme määruse § 11 lg 22 kohaselt esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud KOIT kava eelnõu. STS ja selle alusel kehtestatud meetme määrus ei näe ette Vabariigi Valitsusele eeltaotluste hindamiseks esitamist ning Vabariigi Valitsus ei saa seda küsimust oma korraldusega lahendada. Seetõttu ka tühistamiskaebuse rahuldamise korral ei saa kohus teha Vabariigi Valitsusele kaebaja taotletud ettekirjutust Loksa Kultuurikeskuse eeltaotluse läbivaatamiseks, kuid saab korralduse vaidlusaluste punktide õigusvastasuse tuvastamise korral need tühistada ja kohustada Vabariigi Valitsust otsustama KOIT kava muudatuse kinnitamise küsimus uuesti. Kaebuse põhjendused tema projekti eelistusnimekirja kinnitamata jätmise (korralduse p 2) õigusvastasuse osas tuginevad maakondliku hindamiskomisjoni otsuse õigusvastasuse väitele. Kuna kohus ei tuvastanud hindamiskomisjoni poolt teise eeltaotluse ebaõiget hindamist, siis ei saa ka vaidlusaluse korralduse vastavas osas õigusvastasust väita ning kohus jättis õigesti Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korralduse nr 86 p 2 peale esitatud kaebuse rahuldamata. Meetme määruse § 11 lg-st 10 nähtuvalt maavanema poolt Siseministeeriumile edastatav KOIT kava maakondlik eelistusnimekiri koosneb hindamistulemuste alusel reastatud projektidest. Kaebaja teadis, et maakondliku hindamiskomisjoni antud koondhindega 3,25 jagab Loksa Kultuurikeskuse projekt kõigi Harjumaa eeltaotluste hulgas 7.-8. kohta. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja teadlik meetme määruse § 11 lg 16 korras regionaalministri moodustatud ekspertkomisjoni 22.04.2010 protokollilisest otsusest, millega otsustati jätta maakondliku hindamistulemuse muutmata (p 4.1) ja tehti ettepanek lülitada Loksa Kultuurikeskuse projekt (aga samuti Loksa Lasteaia projekt) perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja. Seega oli kaebajale teada, et Loksa Kultuurikeskuse projektile antud madala hinnangu tõttu seda KOIT kava põhinimekirja ei kanta ning Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ei esitata. Kaebaja arusaam, et korralduses oleks pidanud selle täiendavalt lahti kirjutama, on ekslik. Põhimõtteliselt õige on vastustajate ja halduskohtu seisukoht, et korralduses ei pea välja tooma ega põhjendama KOIT kavast välja jäänud projektide menetluskäiku ja hindamisel arvestatud kaalutlusi, sest nagu eespool märgitud, Vabariigi Valitsus eeltaotlusi ei hinda. Meetme määrusega sätestatud menetlusreeglite kohaselt taotluste mittevastavaks tunnistamine toimub enne Vabariigi Valitsusele KOIT kava kinnitamiseks esitamist. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus ekspertkomisjon, kelle ülesandeks meetme määruse § 10 lg 16 kohaselt on, võttes aluseks maakondlikud eelistusnimekirjad, anda omapoolne hinnang KOIT kava eelnõusse lülitatavate projektide osas arvestades maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ettepanekuid, asjaomaste ministeeriumite arvamust ja EAS-i eksperthinnanguid, leidis põhjendatud olevat kanda Loksa Kultuurikeskuse projekt perioodi KOIT 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja. Vaidlusaluse korralduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et Siseministeerium ei esitanud Vabariigi Valitsusele 2009-2102 KOIT kava reservnimekirja koosseisu kinnitamiseks Loksa Kultuurikeskuse projekti põhjendusega, et kuna Loksa linna nimetatud eeltaotlus kantakse perioodi 2007-2010 KOIT kavasse ja vahendid taotletava toetuse katmiseks on broneeritud Harju maakonna maalistele omavalitsusüksustele perioodiks 2007-2013 arvestatud vahenditest, siis ei ole põhjendatud sama eeltaotlust kanda perioodi 2009-2012 KOIT kavasse. Selline põhjendus ei ole lubatav, kuna 13

(15)3-10-1677 menetlus Loksa Kultuurikeskuse projekti perioodi 2007-2010 KOIT kavasse lisamiseks ei olnud lõppenud ning vastustajal ei saanud olla veendumust selles, et kõnealune projekt selle perioodi KOIT kavasse kinnitatakse. Asja materjalidest nähtubki, et perioodi 2007-2010 KOIT kava eelnõu (Loksa Kultuurikeskuse projekti lisamiseks Harju maakonna projektidele) oli Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatud, kuid Vabariigi Valitsus otsustas 17.02.2011 istungil korraldust Loksa Kultuurikeskuse projekti perioodi 2007-2010 kavasse kinnitamiseks mitte vastu võtta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korralduse nr 86 p 4 peale esitatud kaebus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tühistab korralduse nr 86 p 4 osas, millega ei lisatud Harju maakonna reservprojektidele Loksa Kultuurikeskuse projekti ning kohustab Vabariigi Valitsust otsustama viidatud projekti reservnimekirja kinnitamise küsimus uuesti. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu on kaebajal õigus asjas kantud menetluskulude hüvitamisele. Menetluskulude hüvitamist taotlesid ka kolmandad isikud Saue, Anija ja Kuusalu vallad. HMKS § 108 lg 2 näeb ette, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega ning HKMS 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kolmandatel isikutel on HKMS § 108 lg-test 1 ja 8 tulenevalt õigus menetluskulude väljamõistmisele kaebajalt samuti proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga. Ringkonnakohus rahuldab kaebuse umbes 1/4 ulatuses ning samas proportsioonis jagab ka menetluskulud. Kaebaja on tasunud riigilõivu esimese astme kohtus 60,71 eurot (kaebustelt ja esialgse õiguskaitse taotluselt) ning teinud kulutusi esindajale summas 4 755,19 eurot; apellatsioonimenetluses on kaebaja tasunud riigilõivu 31,94 eurot ja teinud kulutusi õigusabile summas 6 812,78 eurot. Saue, Anija ja Kuusalu valla menetluskulud seisnevad esindaja tasus. Saue vald palus välja mõista kaebajalt esimese astme kohtu kulud 972,12 eurot, Anija vald palus välja mõista 690,26 eurot esimeses astmes ja 690,26 eurot teises astmes kantud menetluskulude katteks. Kuusalu vald esimese astme kohtus menetluskulude hüvitamist ei taotlenud, apellatsioonimenetluses palus välja mõista kaebajalt 2 999,52 eurot. Menetlusosaliste poolt kulude kandmine on tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja poolt esimese astme kohtus ning kolmandate isikute Anija valla ja Saue valla poolt õigusteenusele tehtud kulud põhjendatud ja vajalikud. Kuusalu valla esitatud menetluskulude dokumentidest nähtub, et arvetel nr 20110266, 20110361, 20110470, 20110602, 20110808 märgitud kulud kokku summas 1 789,20 eurot on seotud ja kantud seoses asja menetlemisega esimese astme kohtus, mille väljamõistmist ringkonnakohtus taotleda ei saa (HKMS § 109 lg-d 1 ja 2), apellatsioonimenetluses kantud esindaja kulu 1210,32 eurot on ringkonnakohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud õigusteenusele ületavad oluliselt esimese astme kohtus tehtud kulusid. Arvestades, et apellatsioonkaebus ning sellele esitatud vastustajatete ja kolmandate isikute vastuväited kordavad sisuliselt esimese astme kohtus esitatud seisukohti ning asi lahendati kirjalikus menetluses, ei pea ringkonnakohus kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulude taotletud ulatuses hüvitamist põhjendatuks ning vähendab neid HKMS § 109 lg 6 alusel 4 700 euroni. Seega proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga tuleb mõista Vabariigi Valitsuselt kaebaja kasuks välja kokku 3 023 eurot (sh 23 eurot kahes kohtuastmes tasutud riigilõivu katteks ja 3 000 eurot halduskohtus ja ringkonnakohtus esindajale tehtud kulud). Loksa vallalt tuleb välja mõista: Saue valla kasuks 729 eurot esimese astme kohtus kantud menetluskulude katteks, Anija valla kasuks kokku 1056 euro (esimese ja teise astme kohtus kantud 14

(15)3-10-1677 menetluskulude katteks) ning Kuusalu valla kasuks apellatsioonimenetluses kantud kulu 900 eurot. Kaire Pikamäe Oliver Kask Silvia Truman 15