← Eesti

3-11-695/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-

§ 213lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Estero Haldus, OÜ Jarving ja Danske Bank A/S sõlmisid
  2. augustil
  3. a hoonestamata kinnistute ja kinnistute mõtteliste osade müügilepingud ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe, samuti sõlmisid asjaõiguslepingud ja koostasid kinnistamisavaldused. Lepingu alusel võõrandas OÜ 3-11-695 Jarving OÜ-le Estero Haldus Pärnu linnas asuva korteriomandi ja Pärnumaal Paikuse vallas asuvad kinnistud, mis on nimetatud lepingu p-des 1.1.1 kuni 1.1.
  4. Lepingu p 2.1 kohaselt müüs OÜ Jarving eelnimetatud kinnistud OÜ-le Estero Haldus hinnaga 4 200 000 krooni, milles sisaldus käibemaks.
  5. OÜ Estero Haldus ja AS HQ Distributor vahel sõlmiti samal päeval osaühingu osa võõrandamise leping, millega OÜ Estero Haldus võõrandas AS-le HQ Distributor osaühingu Jarving OÜ osa nimiväärtusega 40 200 krooni, mis moodustab 100 % osaühingu osakapitalist.
  6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  7. veebruari
  8. a maksuotsusega nr 12.2-3/6914-13 vähendati OÜ Estero Haldus poolt maksustamisperioodil
  9. a augustis deklareeritud sisendkäibemaksu summas 704 225 krooni (45 008,18 eurot). Samuti jättis maksuhaldur rahuldamata OÜ Estero Haldus
  10. a augustikuu käibedeklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõude summas 704 225 krooni (45 008,18 eurot). Maksuotsuses leiti, et
  11. augustil
  12. a sõlmitud kinnistute võõrandamise lepingu näol on tegemist ettevõtte üleminekuga ning käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet ei tekkinud, mistõttu pole OÜ-l Estero sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
  13. OÜ Estero Haldus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palutakse
  14. veebruari
  15. a maksuotsus tühistada. Kaebuse põhjendused: 1) maksuotsusest ei selgu, kas maksuhalduri arvates on OÜ Jarving ettevõte läinud kaebajale üle tervikuna või üksnes osaliselt; 2) ettevõtte üleminekuks ei piisa üksnes asjade müügilepingust ja selle täitmisest, sest müügilepinguga ei ole tõendatud ettevõtte kui terviku kõnealune asjade ja õiguste olulises ulatuses üleminek. Seega on antud juhul oluline kontrollida, kas üle läks ettevõtte osa kui terviklikult funktsioneeriv üksus koos asjade, õiguste, kohustuste ning lepingutega; 3) kaebuse esitaja ja OÜ Jarving vahel ei ole sõlmitud ettevõtte või selle osa üleandmise kokkulepet. OÜ-l Jarving puudus võõrandamislepingu alusel võõrandatud kinnistute arendamise visioon ning OÜ-l Jarving ei olnud võõrandatud kinnistute suhtes mingit äriplaani. Kaebajale ei ole üle läinud ühtegi töötajat. Kaebaja ei ole seotud OÜ Jarving praeguse juhatuse liikmega. Samuti pole kaebaja üle võtnud kliendi- ja ärisuhteid; 4) lepingu p 2.6 kohaselt sisaldab ostuhind kinnistutel paiknevate teede ja tehnovõrkude, vee- ja kanalisatsioonitrasside (torustike) maksumust, millest osade rajatiste ehitustööd on lõpetamata. Lepingu p 2.7 alusel loovutab OÜ Jarving OÜ-le Estero Haldus kõik nõuded Eesti Energia ja temaga seotud äriühingute vastu (Jarvingul oli sõlmitud 43-st kinnistust liitumisleping 5-7 kinnistu osas) ning samuti kõik nõuded, mis tulenevad OÜ Jarving poolt kinnistutel paiknevate tehnovõrkude ehitamiseks sõlmitud lepingutest, sh nõuded OÜ Hüdromel vastu. Kaebaja ei ole ühtegi kinnistute võõrandamislepingus nimetatud lepingut üle võtnud. Oma õiguste ja kohustuste teostamiseks peab kaebaja nimetatud lepingud üle võtma või sõlmima uued lepingud. Kuna suuremal osal kinnistutel ei ole sõlmitud Eesti Energiaga liitumislepinguid, on kaebuse esitaja kinnistute elektrienergiaga varustamiseks kohustatud liitumislepingud sõlmima. Ka OÜ Hüdromel poolt on osaliselt tööd lõpetamata, mistõttu on kaebaja kohustatud trasside ehitustööde lõpetamiseks sõlmima töövõtulepingu kas juba varasemalt töid teostanud OÜ-ga Hüdromel või mõne muu sarnaseid töid teostava ettevõttega. Samas on kaebajal vajalik sõlmida kinnistute arenduse lõpetamiseks ning nende müümiseks U lepinguid. Kasumi saamisele suunatud äriühingu puhul on loomulik, et ta jätkab kinnistute arendamist ja et ta kinnistud hiljem võõrandab. Loomulikult ei ole kaebuse esitajal keelatud võõrandada kinnistuid ka ilma kinnistuid välja arendamata, kuid kaebaja on koostanud äriplaani, mis näeb ette kinnistute lõpuni arendamist, sh hoonestamist ja muud arendusega seotud tegevust; 5) kinnistute soetamiseks pidas kaebaja läbirääkimisi Danske Bank AS-ga, kes analüüsis kaebaja bilansi ja kasumiaruande põhjal kaebaja laenuvõimet. Samuti hindas pank 2

(11)3-11-695 reaalselt kinnistu turuväärtust, mille alusel tegi pank ka otsuse laenusumma väljastamise kohta. OÜ-ga Jarving varasemalt sõlmitud leping aga lõpetati. Tegemist ei olnud laenulepingu ülevõtmisega, vaid uue laenulepingu sõlmimisega. Kaebajal on kohustus tasuda laenulepingu järgseid makseid, et oleks võimalik tegeleda edasi majandustegevusega. Ka sellest järeldub, et tegemist ei ole ettevõtte või selle osa üleminekuga; 6) kaebajale ei ole üle läinud OÜ-ga Jarving seotud töötajaid, käibevara ega muid õigusi või kohustusi. Samuti on erinevad äriühingute juhatuse liikmed; 7) OÜ Jarving juhatuse liige R U oli teadlik ettevõtte võimalikust majanduslikust situatsioonist ning ka ettevõttesse jäänud kinnistutega seotud küsimustest. Kuna pooleli oli täitemenetlus OÜ-sse Jarving jäänud kinnistutega, millega tegelemine nõudis rahalisi vahendeid, leppisid pooled kokku võõrandada OÜ Jarving 100 %-line osa 10 krooniga, et uuel osanikul ja juhatuse liikmel oleks võimalus kaasata oma raha probleemsete kinnistutega tegelemiseks; 8) maksuotsus tehti vaid seetõttu, et OÜ Jarving ei ole suutnud käibemaksu tasuda. OÜ Jarving võimalik maksejõuetus ei saa mõjutada kaebaja käibemaksuarvestust ega sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Vastustaja seisukohad kinnistute müügitehingute kohta ei oma antud vaidluse puhul tähtsust; 9) vältida tuleb käibemaksu kumuleerumist isegi siis, kui tegemist on käibemaksupettusega. Käibemaksuga maksustatavate kinnistute edasi müümisel peab OÜ Estero Haldus lisama müümisel käibemaksu ja see tuleb riigile tasuda. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine tekitab aga käibemaksu kumulatsiooni; 10) maksuhaldur on viidanud asjaolule, et augustis
  1. a kattusid OÜ Jarving ja kaebuse esitaja juhatuse liikmed. Kaebaja seaduslik esindaja oli kuni
  2. augustini
  3. a OÜ Jarving juhatuse liikmeks. Lepingu kinnistute võõrandamiseks sõlmis aga juba OÜ Jarving U juhatuse liige R. U. Ainuüksi juhatuse liikmete kattuvusest ettevõtte üleminekut järeldada ei saa ning ka seadusega ei ole keelatud isiku kuulumine mitme äriühingu juhatusse.
  4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited kaebusele: 1) enne
  5. augustit
  6. a toimunud tehinguid kuulus OÜ Jarving omandisse 43 kinnistut Seljametsa külas Paikuse vallas Pärnumaal, Pärnus Villa tn 9-3 asuv korteriomand ning 7 kinnistut Kurena külas Are vallas Pärnumaal. Majandusaasta aruannetest tulenevalt oli OÜ Jarving põhitegevusalaks hoonestusprojektide arendus. Nii Are kui ka Paikuse vallas asuvate kinnistute puhul on tegemist kahe eraldiseisva kinnisvaraprojektiga, mille kohta on kehtestatud detailplaneeringud ning antud ehitusload. Arvestades kinnisvara arendamise spetsiifikat, tuleb käsitleda iga projekti eraldiseisva majandusüksusena. Iga kinnisvaraprojekt on võimeline teistest projektidest sõltumata iseseisvalt majandades ettevõttele kasu tooma. Kuna Are vallas asuvatele kinnistutele oli seatud keelumärge ning
  7. veebruaril
  8. a on AS Eesti Krediidipank esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks, mille sisuks on panga kasuks tehtud hüpoteekidega koormatud kinnistute realiseerimine, on OÜ Jarving ainsaks perspektiivikaks tulu teenimise allikaks Paikuse vallas asuvad kinnistud ning korteriomand. Kinnistute ja korteriomandi müügiga võõrandas OÜ Jarving OÜ-le Estero Haldus kogu oma likviidse vara ja jättis ettevõttesse vaid kohustused ning keelumärkega sundvõõrandamisele kuuluvad kinnistud. Sellest tulenevalt võib öelda, et nii korteriomandi kui ka Paikuse ja Are valla projektide näol oli tegemist iseseisvate majandusüksustega, millest OÜ-le Estero Haldus läksid üle Pärnu linnas asuv korteriomand ning Paikuse vallas asuvad kinnistud; 2) ettevõtte ülemineku puhul ei ole tähtis, et oleks sõlmitud eraldi kokkulepe ettevõtte ülemineku kohta. Tulenevalt OÜ Jarving tegevusala spetsiifikast ei ole kinnisvara arendamisega tegelemiseks vaja lepingulisi töötajaid. Majandustegevuseks vajalikku teenust soetatakse välistelt teenusepakkujatelt. Kuna OÜ-l Jarving töötajaid ei olnud, siis ei saanudki töötajad üle minna. Kuni
  9. augustini
  10. a oli OÜ Jarving juhatuse liikmeks I. K, kes organiseeris kinnistute arendamisega seotud töid ning juhtis nende teostamist. OÜ 3
(11)3-11-695 Estero Haldus juhatuse liikme I. Ki maksumenetluses antud seletuste kohaselt ei olnud OÜ-l Estero Haldus töötajaid ning kõiki teenuseid osutab ta ise. Seega võib öelda, et OÜ-s Estero Haldus tegeleb nimetatud kinnistute arendamisega edasi sama isik. Nimetatud asjaolu tõendavad ka R. U seletused, mille kohaselt jõudsid R. U ja I. K läbirääkimiste käigus kokkuleppele, et R. U saab Are valla kinnistud ning I. K tegeleb edasi Paikuse valla kinnistutega; 3) kuna R. U ei jõudnud OÜ Jarving juhatuse liikmena tegutseda enne, kui kinnistud edasi müüdi, ei puutu kaebaja seotus OÜ Jarving praeguse juhatuse liikmega asjasse; 4) koos kinnistute ostu-müügiga läksid OÜ-le Estero Haldus üle ka lepingud ning nendest tulenevad õigused ja kohustused. Paikuse vallas asuva Ülevälja elamurajooni alal on käesolevaks hetkeks paigaldatud vee- ja kanalisatsiooni tänavatorustik ning I ja II etapi elektrikaablid, rajatud on ka tänavate muldkeha. Vee- ja kanalisatsiooni trasside ehituseks ja teedevõrgu väljaehitamiseks on OÜ Jarving sõlminud lepingu OÜ-ga Hüdromel. I. Ki seletuste kohaselt võttis OÜ Estero Haldus kinnistute soetamisel OÜ-lt Jarving üle ka lepingu OÜ-ga Hüdromel. Kinnistute müügilepingu p 2.7 kohaselt loovutab OÜ Jarving OÜ-le Estero Haldus kõik nõuded Eesti Energia ja temaga seotud äriühingute vastu ning samuti kõik nõuded, mis tulenevad OÜ Jarving poolt kinnistutel paiknevate tehnovõrkude ehitamiseks sõlmitud lepingutest, sh nõuded OÜ Hüdromel vastu. Asjas ei oma tähtsust, et kaebaja ei ole ühtegi lepingus nimetatud lepingut üle võtnud. Kui pooled on selles kokku leppinud, on kaebajal võimalik nendele lepingu punktidele igal ajal tugineda; 5) Paikuse vallas asuvad kinnistud olid koormatud hüpoteekidega Danske Bank AS Eesti filiaali kasuks tulenevalt OÜ Jarving ja krediidiasutuse vahel sõlmitud laenulepingust. Laenu tagasimakse tähtajaks oli
  1. august
  2. a. Kinnistute soetamiseks võttis OÜ Estero Haldus Danske Bank AS Eesti filiaalilt laenu OÜ Jarving laenujäägi ulatuses. Läbirääkimisi pangaga pidas nii OÜ Jarving kui OÜ Estero Haldus nimel I. K. Seega sisuliselt võttis OÜ Estero Haldus OÜ-lt Jarving laenulepingu üle. Ülejäänud ostusumma tasaarveldati, seega kinnistute eest reaalselt raha ei tasutud; 6) õige ei ole kaebaja väide, et OÜ-l Jarving ei olnud nimetatud kinnistute suhtes mingisugust äriplaani ning puudus visioon kinnistute arendamise osas. I. Ki seletuse kohaselt soetas OÜ Estero Haldus kinnistud eesmärgiga need lõpuni välja arendada, ehitada peale majad ning siis müüa. Kuna OÜ Estero Haldus juhatuse liige I. K oli varem ka OÜ Jarving juhatuse liikmeks, siis oli ka OÜ-l Jarving äriplaan ja visioon nimetatud kinnistute osas; 7) koos kinnistutega on OÜ-le Estero Haldus üle läinud kogu ettevõttesse kuulunud likviidne vara, lepingud ning juhatuse liikme näol kinnistute arendamisega tegelev isik. OÜ Estero Haldus jätkab OÜ Jarving tegevust ning kuigi OÜ-s Jarving viimasel ajal aktiivset tegevust ei toimunud, ei saa järeldada, et OÜ-l Jarving oleks olnud soov nimetatud tegevus üldse lõpetada. Arvestades I. Ki seletusi, et projekt oli pikemas perspektiivis majanduslikult otstarbekas ning kinnisvara arenduse spetsiifikat võib järeldada, et I. Kil on endiselt huvi tulevikus projekti arendamist jätkata ning ehitustegevuse katkemine oli tingitud üldisest majanduslangusest, mistõttu ei peetud sel ajal arendustegevust otstarbekaks; 8) Riigikohus oli lahendis nr 3-3-1-20-11 seisukohal, et KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamisel ja maksukohustuse määramisel ei pea maksuhaldur tuginema MKS § 83 lg-le 4 või §-le
  3. Ettevõtte või selle osa üleandmise kohta ei tule vormistada mingit spetsiifilist üleandmise lepingut. Käesolevas asjas on tuvastatav poolte tegelik tahe. Kuna Are vallas asuvatele kinnistutele on seatud keelumärge ning kohtutäitur on alustanud täitemenetlust, ei saa Are valla kinnistutest ettevõttele kasu tekkida. Seega on OÜ Jarving ainukeseks perspektiivikaks tulu teenimise allikaks Paikuse vallas asuvad kinnistud ning korteriomand. R. U ja I. Ki seletustest nähtub, et poolte tegelik tahe oli, et Paikuse vallas asuvad kinnistud ning Pärnu linnas asuv korteriomand läheks üle OÜ-le Estero Haldus, mille arendamist soovis I. K OÜ-s Estero Haldus jätkata. Seega võõrandati OÜ Jarving toimiv ettevõtte osa OÜ-le Estero Haldus ning kuna tehingut kajastati kinnistute müügitehinguna, tekkis OÜ-l Estero Haldus lisaks ka sisendkäibemaksu tagasinõude õigus. Tegelikkuses aga omandas 4
(11)3-11-695 OÜ Estero Haldus OÜ Jarving ettevõtte osa koos sinna kuulunud kinnistutega, millega jätkas OÜ Jarving endist tegevust.
  1. Tallinna Halduskohtu
  2. novembri
  3. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised: 1) KMS § 4 lg 2 p l ja 4 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses; äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele; 2) kaebaja pole vaidlustanud maksuotsuse formaalset õiguspärasust. Kohus leiab, et maksuotsus on formaalselt õiguspärane. Õige ei ole kaebaja väide, et maksuotsusest ei selgu, kas maksuhalduri arvates on OÜ-lt Jarving kaebajale üle läinud kogu ettevõte või selle osa. Maksuotsuses on selgelt märgitud, et üle on antud ettevõtte osa; 3) imestamist väärt on see, et maksuhalduri poolt asjas esitatud suuliste seletuste protokollid ei ole allkirjastatud seletusi andnud isikute ega maksuametniku poolt. Kaebaja ei ole aga nende sisule vastu vaielnud ega seadnud seletusi kahtluse alla; 4) Paikuse vallas asuvate kinnistute müügi puhul kaebajale ei ole tegemist ostumüügitehinguga, vaid ettevõtte osa varjatud üleminekuga. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on niisugusele järeldusele jõudnud muu hulgas järgmiste asjaolude tõttu. Kontrollitaval perioodil oli tehingu mõlema osapoole juhatuse liikmeks I. K ning seda kuni kinnistute müügitehingu sõlmimiseni. OÜ Jarving osa müük, juhatuse liikme ning osaniku vahetus toimus samal päeval (
  4. augustil
  5. a) kinnistute ostumüügitehinguga, millest järeldub, et kogu OÜ Jarving ja OÜ Estero Haldus vaheline tehing toimus I. Ki juhtimisel ja kontrolli all. OÜ Jarving osa müügihinnaks oli 10 krooni, kuna I. Ki selgituste kohaselt läksid uuele omanikule üle küll kinnistud, kuid samas ka nendega seotud kohustused. Kui I. K ei näinud ohtu OÜ Jarving kinnistute sundmüügiks, ei oleks reaalne kinnistuid omava äriühingu väärtuseks hinnata 10 krooni. Äriühingu hind kinnitab maksuhalduri arvamust, et I. K oli teadlik OÜ Jarving majanduslikust olukorrast ning kolmanda isiku võla sundsissenõudmise algatamisega kaasnevast OÜ Jarving varade müügist. OÜ Jarving omandisse kuulus kaks eraldiseisvat pooleliolevat kinnisvaraprojekti, kummalgi omad õigused ja kohustused, mistõttu saab neid käsitleda erinevate majandusüksustena, mis suudaksid iseseisvalt majandades ettevõttele kasu tuua. OÜ Estero Haldus omandas ühe OÜ Jarving omandis olnud kinnisvaraprojekti, mida oli võimalik veel suurtes majandusraskustes olevast äriühingust päästa ja mille arendamist plaanitakse jätkatakse. Seega on täidetud üks ettevõtte või selle osa ülemineku olulistest tingimustest. Kinnistute ostu-müügilepingus sätestatakse, et OÜ Jarving annab OÜ-le Estero Haldus üle kõik Paikuse valla kinnistute arendusega seotud nõuded Eesti Energia ja temaga seotud äriühingute vastu ning kõik nõuded, mis tulenevad kinnistutel paiknevate teede ja tehnovõrkude ehitamiseks sõlmitud lepingutest. Ettevõtte osa ülemineku varjamiseks tehtud kinnistute müügitehinguga OÜ-lt Jarving OÜ-le Estero Haldus tekitati olukord, kus OÜ Estero Haldus sai kinnistute omanikuks ning kohustus krediidiasutuse ees oli põhimõtteliselt samas summas, mis oli olnud OÜ Jarving laenukohustus. Ilmselge eelise sai OÜ Estero Haldus aga sisendkäibemaksu näol, kuna ostjana tekkis tal seaduslik alus tehingult sisendkäibemaksu deklareerida. Maksuhaldur on seisukohal, et tehingu teinud pooltele oli selge, et OÜ Jarving tekkinud käibemaksukohustust täita ei suuda. Osaniku ja juhatuse liikme vahetamine OÜ-s Jarving andis I. Kile täiendava võimaluse väita, et tema tegutses üksnes OÜ Estero Haldus heauskse esindajana. Tehingu eest tasumise tingimused olid soodsad üksnes OÜ-le Estero Haldus, kuna reaalselt toimus OÜ Jarving laenusumma ulatuses krediidiasutusega uue laenulepingu sõlmimine ning ülejäänud summa tasaarveldati. Sellise tasumise viisiga tagas I. K, et toimub OÜ Jarving laenulepingujärgsete kohustuste täitmine Danske Bank A/S Eesti filiaal ees (I. K oli isiklikult lepingu käendaja ning seetõttu ka isiklikult huvitatud laenulepingu täitmisest) ning ülejäänud summa osas toimus tasaarveldamine. Kõik kinnistute ja korteriomandi müügilepinguga kaasnevad kohustused (riigilõivud ja notari 5
(11)3-11-695 tasud) on maksnud OÜ Estero Haldus. Maksuhaldur ei pea tavapäraseks, et kõik lepingu sõlmimisega seotud kulud kantakse ühe osapoole poolt. Pigem kinnitab see maksuhalduri seisukohta, et tegemist ei olnud tavapärase kinnistute ostu-müügitehinguga, vaid I. Ki kontrolli all ja OÜ Estero Haldus huvides varjatud ettevõtte osa üleminekuga; 5) vastustaja tugines õigesti õigusteoorias ning EL direktiivi 2001/23/EÜ „Ettevõtjate, ettevõtete või äriühingute ja ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta“ kohaldamise osas Euroopa Kohtu (otsus 24/85 EKL) väljendatud seisukohtadele, mille järgi ettevõtte ülemineku olemuse kindlakstegemiseks peab analüüsima selle kõiki aspekte, sh äriühingu või ettevõtte tüüpi, kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas U tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud, kas kliendid on üle läinud, tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega. Kohus märgib, et ka see loetelu ei ole ammendav, näiteks VÕS § 180 lg-st 2 tulenevalt peaks hindama ka õiguste ja kohustuste, muu hulgas ettevõttega seotud lepingute ülevõtmist, direktiivist tulenevalt majandusüksuse identiteedi säilimist, ressursside organiseeritud koondamist jms. Üks olulisemaid ülemineku tunnuseid on majandusüksuse identiteedi säilimine, kuna see eeldab nii vara, lepingute, klientuuri kui ka töötajate (õiguste ja kohustuste) ülevõtmist ning tegutsemist samal alal samas kohas. 6) OÜ Jarving ja OÜ Estero Haldus põhitegevus on identne: mõlemad äriühingud tegelevad kinnisvaraga, selle käituse ja arendamisega. I. Ki selgitustest Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ilmneb, et kuni
  1. augustini
  2. a tegeles OÜ Jarving eelkõige kinnisvara ostu-müügi ja arendamisega, sh
  3. a Paikuse valla kinnistute arendamisega, OÜ Estero Haldus poolt nende kinnistute soetamise eesmärk on kinnistud lõpuni välja arendada. Kuna Paikuse valla kinnistud on oluliselt suurema väärtusega, kui Are kinnistud, oli I. K ise huvitatud, et need Estero Haldus OÜ-le üle läheksid. Kaebaja väite, et OÜ-l Jarving ei olnud võõrandatud kinnistute suhtes mingit äriplaani ning puudus visioon võõrandatud kinnistute arendamise osas, lükkavad ümber Paikuse Vallavalitsuse
  4. novembri
  5. a vastus maksuhalduri päringule ja I. Ki poolt maksuhaldurile antud seletused nimetatud kinnistute perspektiivist; 7) äriregistri väljavõtetest nähtuvalt oli OÜ Jarving juhatuse liikmeks perioodil
  6. juulist 2006 kuni
  7. augustini 2010 I. K (sh
  8. augustil
  9. a ainsaks juhatuse liikmeks), kes on ühtlasi ka OÜ Estero Haldus ainus juhatuse liige. Maksumenetluses selgitas I. K, et OÜ Estero Haldus on andnud laenu Paikuse valla kinnistutele trasside ehitamiseks, kuna OÜ Jarving oli OÜ Estero Haldus tütarettevõte. Kaebaja enda kinnitusel
  10. augusti
  11. a osaühingu osa võõrandamise lepingu alusel võõrandas OÜ Estero Haldus AS-le HQ Distributor Järving OÜ osa nimiväärtusega 40 200 krooni, mis moodustab 100 % osaühingu osakapitalist. Seega oli kaebaja enne Paikusel kinnistute soetamist OÜ Jarving osanik. Alates
  12. augustist
  13. a on OÜ Jarving juhatuse liikmeks R U. Äriregistrile on esitatud avaldus juhatuse liikme ja osaniku muutmiseks
  14. augustil
  15. a. Äriühingutel puudusid töötajad peale juhatuse liikme, kes ise osutas kõiki teenuseid. Tulenevalt OÜ Jarving ettevõtte tegevusala spetsiifikast ei olnud kinnisvara arendamisega tegelemiseks vaja koosseisulisi töötajaid. Majandustegevuseks vajalikku teenust soetatakse välistelt teenusepakkujatelt. Kuna OÜ-l Jarving töötajaid ei olnud, siis ei saanud ka töötajad üle minna; 8) kuigi formaalselt panga ja OÜ Jarving vaheline laenuleping lõpetati ja pank sõlmis kaebajaga uue laenulepingu, toimus sisuliselt OÜ Jarving laenulepingu ülevõtmine OÜ Estero Haldus poolt. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, mis asjaoludel ta niisuguse järelduse on teinud. I. K kirjeldas maksumenetluses, et OÜ Estero Haldus läks ise pangaga läbirääkimisi pidama, kui OÜ Jarving laenu tagasimakse tähtaeg, mida korduvalt 6 kuu kaupa oli pikendatuid, hakkas lõppema. I. Ki sõnul oli pank teadlik, et kui OÜ Estero Haldus laenu saab ning kinnistute eest OÜ-le Jarving tasub, siis saab ta selle raha reaalselt tagasi OÜ Jarving laenulepingu lõpetamisel; 9) tõenditest nähtuvalt on OÜ Jarving sõlminud vee- ja kanalisatsioonitrasside ehituseks ja teedevõrgu väljaehitamiseks lepingu OÜ-ga Hüdromel. I. Ki maksumenetluses antud seletuste järgi võttis OÜ Estero Haldus kinnistute soetamisel OÜ-lt Jarving üle ka 6
(11)3-11-695 ehituslepingud ning koostöö OÜ-ga Hüdromel jätkub. See nähtub ka kinnistute võõrandamiseks sõlmitud lepingust, mille p 2.6 kohaselt sisaldab ostuhind kinnistutel paiknevaid teede ja tehnovõrkude, vee- ja kanalisatsioonitrasside (torustike) maksumust, millest osade rajatiste ehitustööd on lõpetamata. Lepingu p 2.7 kohaselt müüja loovutab kaebajale kõik nõuded Eesti Energia ja temaga seotud äriühingute vastu, mis tulenevad müüja ja Eesti Energia ja/või temaga seotud äriühingute vahel sõlmitud lepingutest, aga samuti kõik nõuded, mis tulenevad müüja poolt Lepingu esemeks olevatel kinnistutel paiknevate teede ja tehnovõrkude, vee- ja kanalisatsioonitrasside (torustike) ehitamiseks (püstitamiseks/rajamiseks) sõlmitud lepingutest, sh kõik nõuded OÜ Hüdromel vastu. Pole tähtis, et kaebaja ei ole ühtegi nimetatud lepingus märgitud lepingut üle võtnud. Kui pooled on selles kokku leppinud, on kaebuse esitajal võimalik nendele lepingu punktidele igal ajal tugineda. Kaebaja on kaebuses väitnud, et kuna tänasel päeval ei ole suuremal osal kinnistutel sõlmitud Eesti Energiaga liitumislepinguid, on kaebaja kinnistute elektrienergiaga varustamiseks kohustatud liitumislepingud sõlmima; 10) kaebaja väitest, et ta pole üle võtnud OÜ Jarving kliendi- ja ärisuhteid, ei saa teha järeldust, et õigusi ja kohustusi ega ettevõtte osa pole üle läinud; 11) tähtsust ei oma, et arendustegevus Paikuse vallas asuvatel kinnistutel on peatatud, sest kinnistu omanikuna on OÜ-l Estero Haldus võimalus arendustegevusega uuesti alustada. Maksuhaldur leidis õigesti, et kinnistute ja korteriomandi müügiga võõrandas OÜ Jarving OÜ-le Estero Haldus kogu oma likviidse vara ja jättis ettevõttesse vaid kohustused ning keelumärkega sundvõõrandamisele kuuluvad kinnistud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. OÜ Estero Haldus apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
  2. novembri
  3. a otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) halduskohus ei põhjendanud otsuses, miks ta jätab kaebuse rahuldamata. Viitamine vastustaja seisukohtadele ja tõenditele, millest kohus järelduse teeb, ei ole piisav, sest kohus ei näidanud, miks ta tõenditest sellise järelduse tegi; 2) halduskohus hindas ettevõtte ülemineku tunnuseid valikuliselt, eirates kohtuotsuses viidatud Euroopa Kohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb seal loetletud kriteeriume hinnata kogumis. Nii ei ole kohus tuvastanud ettevõtte vara väärtust ülemineku ajal, mis on aga samuti ettevõtte ülemineku tuvastamise tingimuseks; 3) kaebaja põhitegevuseks ei ole olnud kinnisvara arendamisega seonduv, vaid erinevate sõidukite võõrandamine ja sellega seonduvad tegevused. Paikuse vallas asuvate kinnistute soetamise eesmärk ei olnud soetatud kinnistute arendustegevus. OÜ-l Estero Haldus puudub tahe arendada nimetatud kinnistuid. Sellele viitab asjaolu, et apellant ei ole võtnud üle OÜ Jarving ja Paikuse valla vahel sõlmitud detailplaneeringutega seotud kokkuleppeid, mis on vajalik kinnistu edasiseks arendustegevuseks. Kui apellant soovinuks jätkata OÜ Jarving tegevust, oleks vastav kokkulepe vallaga üle võetud. Apellant ei ole teinud ühtegi toimingut, mis on seotud kinnistute arendustegevusega; 4) pooled pidasid läbirääkimisi kinnistu võõrandamise osas R. Uga, kuid kuna temal puudusid kõikide kinnistute soetamiseks vajalikud vahendid, siis lepiti kokku müüa Paikuse vallas asuvad kinnistud apellandile ning Are vallas asuvad kinnistud jätta OÜ-le Jarving, kelle osa omandab R. U. Tehingu tegemine poolte poolt kokkulepitult viisil oli uuele ettevõtte osanikule soodsam. Tal jäi aega finantseerimiseks vajalike vahendite kogumiseks, mille abil oleks saanud Are vallas asuvad kinnistud vabastada hüpoteekide alt, misjärel oleks ettevõttel olnud võimalik alustada äritegevusega. Seetõttu võõrandati OÜ Jarving osa uuele osanikule just 10 krooniga. Tehingute tegemine ühel päeval on tehniline protsess, mis ei oma maksuõiguslikku tähendust; 7
(11)3-11-695 5) pangaga laenulepingu sõlmimisel hindas pank apellandi maksevõimet ja tegi sellest tulenevalt otsuse laenu anda. Varasem laenuleping OÜ-ga Jarving lõpetati. Alusetu on rääkida selles osas ettevõtte üleminekust; 6) apellant ei ole kinnistute ostu-müügilepingu p-des 2.6 ja 2.7 nimetatud lepinguid tegelikkuses üle võtnud. OÜ Hüdromel poolt on osaliselt tööd lõpetamata, mistõttu on kaebuse esitaja kohustatud trasside ehitustööde lõpetamiseks sõlmima töövõtulepingu kas juba varasemalt töid teostanud OÜ-ga Hüdromel või mõne muu sarnaseid töid teostava ettevõttega. AS-ga Eesti Energia on valdavas osas liitumislepingud sõlmimata; 7) kaebaja soovis sõlmida üksnes kinnistute võõrandamise tehingu ega soovinud ettevõtte osa üleminekut. Kinnistute sihtotstarbeliseks kasutamiseks on vaja sõlmida kaebuse esitajal uued lepingud. Kaebajale ei ole üle läinud OÜ Jarving käibevara ega muid õigusi või kohustusi. Samuti on erinevad äriühingute juhatuse liikmed; 8) vastustaja pole ka ise pidanud kinnistute võõrandamise tehingut ettevõtte ülemineku kohta tehtud tehinguks, sest Pärnus asuva korteri osas on maksuhaldur nõustunud, et tegemist oli vara võõrandamise tehinguga. Maksuotsus koostati seetõttu, et OÜ Jarving ei tasunud tehingult käibemaksu, kuigi ta muutis maksuhalduri nõudel käibedeklaratsiooni ja deklareeris müügilt tekkinud käibe.
  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsuse põhjendustega. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) halduskohus ei rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kohtuotsusest nähtuvad põhjendused, miks kaebaja väidetega pole nõustutud; 2) maksuhaldur on analüüsinud vara väärtust ettevõtte ülemineku ajal. OÜ Jarving omandisse jäänud Kurena külas Are vallas Pärnumaal asuvad kinnistud tagasid OÜ Hesberon poolt võetud laenu ning olid tagatud hüpoteegiga summas 2 600 000 krooni AS Eesti Krediidipank kasuks; kinnistutele oli
  2. veebruari
  3. a otsuse alusel seatud keelumärge kasutamise keelamiseks AS Eesti Krediidipank ja kohtutäitur Rannar Liitmaa kasuks ning
  4. aasta aprillikU ja
  5. aasta jaanuarikU on toimunud osade OÜ Jarving omandis olevate kinnistute müük OÜ Hesberon võlgade katteks. Seega oli nimetatud kinnistute näol tegemist kinnistutega, mida ootas sundvõõrandamine OÜ Hesberon võlgade katteks ning mis ei ole võimelised äriühingule kasu tooma, samas kui Paikuse vallas asuvate kinnistutega viidi kogu ettevõtte likviidne vara ja kinnistute arendustegevus OÜ-sse Estero Haldus. Kohus on selle seisukohaga nõustunud; 3) äriregistrist nähtuvalt on OÜ Estero Haldus tegelenud erineva kinnisvaraga seonduva tegevusega aastal 2005 ning aastatel 2007-
  6. Äriregistrist ei nähtu, et OÜ Estero Haldus oleks kunagi sõidukite võõrandamisega tegelenud. Ka OÜ Estero Haldus
  7. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on OÜ Estero Haldus põhitegevusalaks kinnisvaraarendus. Samuti on OÜ Estero Haldus juhatuse liige I. K maksumenetluses antud seletustes öelnud, et OÜ Estero Haldus põhitegevus on kinnisvara arendus, võimalusel ostavad maad, rajavad kinnistutel trassid, ehitavad peale majad. Lisaks on I. K oma seletustes kinnitanud, et kinnistute soetamise eesmärgiks oli kinnistud lõpuni välja arendada, peale ehitada majad ning siis müüa. Apellant ei ole esitanud oma väidete kinnituseks, et OÜ Estero Haldus põhitegevuseks ei ole olnud kinnisvara arendamisega seonduv, vaid erinevate sõidukite võõrandamise ja sellega seonduvate tegevuste teostamine, ühtegi tõendit; 4) olukorras, kus uuele OÜ Jarving osanikule jäid ettevõttesse vaid kohustused ning keelumärkega kinnistud ning kogu ettevõtte likviidne vara, mille kaudu ettevõte tegutseda saaks, võõrandati OÜ-le Estero Haldus, on viidud ettevõtte majandustegevus ja vara OÜ-st Jarving välja. Seega on nimetatud tehingutega viidud OÜ Jarving olukorda, kus OÜ-l Jarving on kohustused kolmandate isikute ees, kuid puudub vara, mille arvelt oleks võimalik nimetatud kohustusi täita, samuti puudub OÜ-l Jarving võimalus majandustegevust jätkata. Poolte tegelik tahe ei olnud kinnistute ostu-müügitehing, vaid 8
(11)3-11-695 kogu ettevõtte likviidse vara viimine OÜ-sse Estero Haldus, kus OÜ Estero Haldus saaks jätkata nimetatud kinnistute arendustegevust. Tehingute toimumine samal päeval ja olukorras, kus mõlema äriühingu juhatuse liige oli I. K, võimaldas I. Kil omada kontrolli mõlema äriühingu üle. Tema teadis ka OÜ Jarving majanduslikku olukorda; 5) AS-ga Danske Bank pidas laenulepingu tingimuste osas läbirääkimisi nii OÜ Estero Haldus kui OÜ Jarving poolt I. K, laenuleping OÜ-ga Estero Haldus sõlmiti samas summas ning samadel tingimustel nagu OÜ Jarving laenuleping ning läbirääkimiste käigus jõuti krediidiasutusega kokkuleppele, et kui OÜ Estero Haldus laenu saab ning OÜ-le Jarving kinnistute eest tasub, saab AS Danske Bank laenusumma OÜ-ga Jarving sõlmitud laenulepingu lõppedes (
  1. augustil
  2. a) tagasi. Seega on OÜ Estero Haldus koos kinnistutega üle võtnud ka laenulepingu AS-ga Danske Bank. OÜ Jarving võlg OÜ Estero Haldus ees oli ligikaudu 11 miljonit krooni. Seega oleks OÜ-l Estero Haldus olnud majanduslikult kasulikum tasaarveldada kinnistute müügihind OÜ Jarving võlaga kogu ulatuses, nimetatud laenulepingu ülevõtmine oli aga kasulik nii I. Kile endale kui ka OÜ-le Estero Haldus, kuna kinnistud olid koormatud hüpoteekidega ning laenu tagas I. Ki käendus. OÜ-l Jarving puudusid aga vabad vahendid laenusumma tasumiseks, mistõttu oleks laenulepingu lõppemine
  3. augustil
  4. a toonud kaasa kinnistute sundvõõrandamise. Laenulepingu ülevõtmisega tagas OÜ Estero Haldus laenulepingu täitmise AS Danske Bank ees. Seega on OÜ Estero Haldus võõrandanud kinnistud, läbi mille on võimalik OÜ Jarving tegevust osaliselt jätkata OÜ-s Estero Haldus, võttes muuhulgas üle ka kinnistutega seotud laenulepingu; 6) Pärnus asuva korteriomandi soetamisega seotud käibemaksu osas parandas apellant ise
  5. a augustikuu käibedeklaratsiooni ning vähendas enammakstud käibemaksu korteriomandi müügihinnas sisalduva käibemaksu võrra. Seetõttu maksuotsuses puudus vajadus selles osas ettevõtte üleminekut käsitleda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus määras käesolevas asjas asja läbivaatavaks kohtukoosseisuks tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi tööjaotusplaanist kohtunikud Oliver Kase, Viive Ligi ja Lauri Madise. Tulenevalt kohtunik Lauri Madise korralisest puhkusest asendab teda asja lahendamisel tööjaotusplaanist tulenevalt kohtunik Silvia Truman.
  7. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
  8. aprilli
  9. a otsuses nr 3-3-1-6-12 (p-d 11 ja 12) viidetega varasemale praktikale, et ettevõtte osa ülemineku kindlakstegemiseks peab analüüsima tehingute kõiki aspekte. Maksuhaldur peab võtma seisukoha, milline oli ettevõtte varakogum, mille abil üleantav ettevõte tegutses ning milline osa sellest üle anti. Kolleegium täpsustas nimetatud otsuses, et ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks võivad olla: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Ettevõtte üleminekuga on tegemist juhul, kui üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Üleminekuga on tegemist ka juhul, kui üleantud ettevõtja või ettevõtte osa ei säilita oma organisatsioonilist iseseisvust, tingimusel, et erinevate üleantud tootmiselementide vahel on säilinud funktsionaalne side, mis võimaldab omandajal neid elemente kasutada samasuguseks või analoogiliseks majandustegevuseks.
  10. Ettevõtte ülemineku all tuleb mõista tervikliku majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut. Ettevõte on oma olemuselt vara ning VÕS § 180 lõikest 2 tuleneb, et ettevõtte koosseisu kuuluvad nii ettevõtte majandamist teenivad 9
(11)3-11-695 kui ka muul viisil ettevõttega majanduslikult seotud õigused ja kohustused. Ettevõtte koosseisu juures on oluline silmas pidada ka ettevõtte ülemineku eesmärki – üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama tegutseva üksuse ülemineku, mis omakorda peab tagama ettevõtte tegevuse jätkamise.
  1. Asja lahendamisel pole oluline, kas ettevõtte üleminekuga oli maksuhalduri arvates tegemist ka Pärnus asuva korteriomandi üleandmisel, sest maksukohustust see küsimus ei puuduta ning maksuhaldur ei pidanud selles osas seisukohta võtma. Maksuotsusest ei saa aga järeldada, et maksuhaldur oleks kinnisasjade võõrandamist käsitlenud vaid kinnisasjade omandi üleandmisele suunatud lepinguna ning eitanud ettevõtte üleminekut. Maksuhaldur asus õigesti seisukohale, et maksuotsuse tegemise tingib juba Paikuse vallas asuvate kinnisasjade arendamisega seotud ettevõtte osa üleminek.
  2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti ja põhjendatult leidnud, et maksuotsus on õiguspärane ja selle aluseks olevad asjaolud – Paikuse vallas kinnisvara arendamise ettevõtte üleminek OÜ-lt Jarving apellandile – õigesti ja tõenditele tuginedes hinnanud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata.
  3. Ekslik on apellandi seisukoht, et halduskohus pole kõiki ettevõtte ülemineku hindamisel olulisi asjaolusid välja selgitanud ega hinnanud. Kinnisvara arendamisega tegelev ettevõte, nagu see oli käesoleval juhul, ei vajanud muid töötajaid peale äriühingu juhatuse liikme, kes tegeles sama ettevõtlusega nii OÜ-s Jarving (kes omandas kinnistud arendamiseks ja sellelt tulu teenimiseks) kui ka apellandi juures. Apellandil, nagu halduskohus õigesti märkis, oli kinnistuid omandades kavatsus tegeleda edasi nende arendamisega ning oodata selleks majanduslikult soodsat aega. Kinnisvara arendamise puhul vaadeldaval perioodil tuleb arvesse võtta seda, et ettevõtlus üldiselt Eestis selles sektoris oli
  4. aastal paljuski peatunud ning ettevõtte ülemineku tuvastamine ei eelda seetõttu, et ettevõtlus oleks aktiivsena toiminud järjepidevalt.
  5. Ettevõtte ülemineku puhul on oluline, et ärikontaktid olid nii enne vara võõrandamiseks sõlmitud lepingut kui pärast seda sama isiku hoida ning toimivate lepingute hulk väike. Halduskohus on õigesti hinnanud, et need lepingud, mis kinnisvara arendamiseks olid sõlmitud, võib lepingust tulenevalt apellant OÜ-lt Jarving üle võtta. Tähtsust ei oma, et seda maksuotsuse tegemise ajaks polnud tehtud, sest pole ka tuvastatud, et apellant oleks neist lepingutest loobunud ning asunud kinnistuid arendama teiste ettevõtjatega sõlmitud lepingute alusel.
  6. Apellant kinnitas ringkonnakohtule esitatud menetlusabi taotluses, et apellant tegeles kuni
  7. aastani põhiliselt kinnisvara ostu, müügi ja arendamisega, seda mitmeid aastaid edukalt kuni majanduskriisi saabumiseni
  8. a. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et OÜ Jarving ja apellandi ettevõtlus poleks olnud sarnased või samasugused ning ettevõtete tüübid erinevad.
  9. Apellandi väide, et tal ei olnud kinnistuid omandades kavatsust neid lõpuni arendada, ei ole kooskõlas maksumenetluses I. Ki antud seletusega, milles I. K seletas, et eesmärk oli kinnistud lõpuni välja arendada, peale ehitada majad ning siis müüa.
  10. Kuigi OÜ Jarving sõlmitud laenulepingut pangaga apellant otseselt üle ei võtnud, on laenukohustuse suurus jäänud samaks apellandi poolt sõlmitud laenulepingus. Ettevõtte kohustuste ülevõtmisena tehingu hindamisel on oluline seegi, et kinnistute võõrandamise lepingute sõlmimise ajal oli lõppemas OÜ Jarving poolt pangaga sõlmitud laenuleping ning olukorras, kus OÜ-l Jarving puudusid rahalised vahendid laenu tasumiseks, oli kõigi tehinguosaliste huvides uue laenulepingu sõlmimine, et ära hoida kinnisasjade sundmüüki ja nõude esitamist I. Ki vastu. Uue laenulepingu sõlmimine oleks olnud vajalik ka OÜ-le Jarving ettevõtte säilimise tagamiseks ning selle sõlmimine apellandiga, kelle varasem 10
(11)3-11-695 finantsolukord seda võimaldas, ei lõpetanud senist OÜ Jarving ettevõtet ega loonud apellandile sama sisuga uut.
  1. Eelneva põhjal pole alust asuda seisukohale, et OÜ Jarving Paikuse vallas asunud ettevõtte väärtus oleks erinenud apellandi poolt omandatud ettevõtte väärtusest. Apellant pole esitanud tõendeid, mis lükkaks sellise järelduse tegemise võimaluse ümber. Samuti pole apellant ümber lükanud maksuotsuses järeldatut, et nende tehingutega sai apellant kogu OÜ Jarving kasumiväljavaadetega ettevõtluse. Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt tuleks maksuotsuse need väited ümber lükata just apellandil.
  2. Kui tegemist on tehinguga, millest käivet ei teki, siis tehingu hinnale käibemaksu ei lisata ning ostja ei saa käibemaksu maha arvata ka siis, kui ta on müüjale käibemaksu tasunud. OÜ Jarving pole tema käibemaksusummat riigile üle kandnud. Kas kaebaja saaks nõuda müüjalt talle alusetult tasutud käibemaksu tagastamist, ei ole käesoleva vaidluse küsimus, ent sellises olukorras pole alust asuda ka seisukohale, et käibemaks kumuleeruks kinnistute edasise võõrandamise korral.
  3. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus ja menetluskulude maksuhaldurilt väljamõistmise taotlus jätta rahuldamata. Silvia Truman Viive Ligi Oliver Kask 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.