) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, olles tutvunud esitatud avaldusega ja kuulanud ära nii E. K. kui R. K., leiab, et tuleb keelduda esitatud avalduse menetlusse võtmisest.
lg 2 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleva avaldusega soovitakse pankroti väljakuulutamist isiku suhtes, kelle üle on seatud eestkoste. 13.12.2011 Pärnu Maakohtu kohtumääruse kohaselt võis R. K. teha vaid tehinguid, mille on talle selleks otstarbeks andnud eestkostja või eestkostja nõusolekul kolmas isik. Muid tehinguid R. K. teha ei võinud. 07.09.2012 menetlustoimingul on eestkostja selgitanud, et laenud on võetud tema teadmata ja käesoleva aasta märtsis-aprilli alguses. Tegemist on tühiste tehingutega. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 11 lg 1 piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg 1 sätetel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse § 1053 lg 5 sätestab, et vaimse puude tõttu eestkoste alla antud piiratud teovõimega isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutab isiku eestkostja, kui ta ei tõenda, et ta on teinud kõik, mida temalt saab mõistlikult oodata, et ära hoida eestkostetava poolt kahju tekitamist. Kui kahju tekitamise eest vastutab ka eestkostetav ise, eeldatakse, et nende omavahelises suhtes on vastutavaks eestkostja. R. K. üle on seatud eestkoste just tulenevalt vaimsest puudest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et esitatud avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulude jaotus 2
lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Avaldajal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks taotluse kohtule. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.