3-12-1867 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtukoosseis kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2012.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-12-1867 Haldusasi A.I riigi õigusabi taotlus õigusalaste dokumentide koostamiseks ja halduskohtumenetluses esindamiseks (seoses Politsei- ja Piirivalveameti poolt taotleja ID-kaardi kehtetuks tunnistamisega) Asja läbivaatamise kuupäev
- september 2012.a, Jõhvi Menetlustoiming riigi õigusabi taotluse läbivaatamine RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata A.I riigi õigusabi taotlus õigusalaste dokumentide koostamiseks ja halduskohtumenetluses esindamiseks;
- Edastada kohtumäärus A.I´le. Edasikaebamise kord: kohtumääruse peale on riigi õigusabi taotlejal õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kätteandmisest RÕS 15 lg 8, HKMS § 119 lg 1, § 204 lg 2 alusel. Asjaolud
- 04.09.2012 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja G. I poolt esitatud riigi õigusabi taotlus. Taotlusest nähtuvalt tunnistas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) kehtetuks taotleja ID-kaardi. Taotleja leiab, et kuna toiming (ID-kaardi kehtetuks tunnistamine) tehti enne alustatud halduskohtumenetluse lõppemist (28.09.2012 PPA otsuse nr. 15.3-04/381 vaidlustamine, millega tunnistati kehtetuks G. I elamisluba haldusasjas nr. 3-11-2963), siis peab tal isikut tõendav dokument olema kehtiv. 1 3-12-1867 Kohtu seisukoht
- Kooskõlas Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 7 lg 1 p-ga 5 riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
- Vastavalt Isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 2 lg-le 1 on isikut tõendav dokument riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti. Käesoleva seaduse tähenduses on isikut tõendavaks dokumendiks ka isikutunnistus ehk ID-kaart. Eesti Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud 09.12.2010 määruse nr. 169 (Isikutunnistuse vormi ja tehnilise kirjelduse ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestamine ja isikutunnistusele kantavate digitaalsete andmete kehtivusaja määramine) § 4 lg 7 punktides 1 ja 2 sätestatud isikutunnistusele kantakse andmed s.h ka elamisõiguse või Eestis viibimise loa liik eesti ja inglise keeles ning tähtaeg, kui isikutunnistuse kasutaja ei ole Eesti Vabariigi kodanik. Haldusasja nr. 3-11-2963 asjaoludest tulenevalt on G. I Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes viibis Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel.
- 28.09.2011 otsusega nr. 15.3-04/381 tunnistas PPA Välismaalaste seaduse § 241 lg 1 p 2 alusel G. I pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks. G. I ei olnud nimetatud haldusaktiga nõus ning esitas PPA-le vaide haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, kuid vaie jäeti rahuldamata. 22.12.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja G. I poolt esitatud kaebus PPA otsuse nr. 15.3-04/381 tühistamiseks. 27.06.2012 kohtuotsusega jättis kohus G. I kaebuse rahuldamata ning selle peale esitas kaebaja apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtusse. Käesoleval hetkel ei ole Tartu Ringkonnakohus apellatsioonikaebuses lõpplahendit teinud. Seega nimetatud asjaoludest tulenevalt on 28.09.2011 PPA otsus nr. 15.3-04/381 kehtiv, kuna ei ole kehtetuks tunnistatud ei haldusorgani poolt ega tühistatud kohtuotsusega.
- ITDS § 13 lg 3 ja § 15 lg 4 punkti 1 kohaselt tunnistab PPA kehtetuks isikutunnistuse, kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud või ebaõiged. Isikutunnistusse kantud ebaõigeteks andmeteks saab küll pidada kehtiva elamisloa andmeid, mis ei ole kooskõlas PPA poolt väljastatud otsusega nr. 15.3-04/
- Võttes arvesse eeltoodut, on kohus seisukohal, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks (ID-kaardi kehtetuks tunnistamine) ilmselt vähene.
- Kohus otsustab jätta G. I riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.