Obsah (10)

§ 656§ 646§ 434§ 436§ 438§ 444§ 440§ 231§ 442§ 448

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2012, Tallinn Tsiviil

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel täielikult tühistada ning saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ringkonnakohus ei saa kõrvaldada. Maakohus ei ole kumbagi otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud. Kuna asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse norme, mis toob ilmselgelt kaasa otsuste tühistamise apellatsioonimenetluses, otsustab ringkonnakohus käesoleva asja üksnes apellatsioonkaebuste põhjal

§ 646mõttes.

14.

§ 434

kohaselt on kohtuotsus kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

§ 436

lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohtuotsuse sisu peab vastama

§-s 442 sätestatule, välja arvatud, kui on võimalik rakendada §-s 444 sätestatud erisusi. Nimetatud sätte lg 4 annab kohtule võimaluse jätta otsusest ära kirjeldav ja põhjendav osa muuhulgas juhul, kui asi lahendati kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. 15. Vaidlustatud otsuste vormistamisel ei ole maakohus viidatud sätetest lähtunud. Kumbki otsus ei sisalda põhjendavat osa (täiendavas otsuses puudub see täielikult, täiendatavas otsuses on see ilmselt puudulik). Otsustest nähtub, et maakohtu arvates andis aluse kirjeldava ja põhjendava osata otsuste tegemiseks asjaolu, et kostja võttis omaks asjaolu, et „elatis on lapsele vajalik“. Sellise arvamusega ei saa ringkonnakohus nõustuda.

§ 444

lg 4 kohaselt peab tegemist olema kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Nimetatud säte on rakendatav vaid juhul, kui kostja sõnaselgelt teavitab kohut, et tunnistab hageja poolt esitatud alustel ja suuruses nõuet ega esita sellele vastuväiteid. Käesolevas asjas on kostja kogu menetluse olnud seisukohal, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna on tõendamata ja põhjendamata. Ühestki menetlusdokumendist ei nähtu kostja õigeksvõttu. Seega ei saanud maakohus otsuseid 4 tehes lähtuda õigeksvõtul põhineva otsuse vormistamist reguleerivatest seadustiku sätetest. Tegemist võib olla mõne hageja poolt nõude alusena esile toodud faktilise asjaolu omaksvõtus kostja poolt

§ 231

lg 2 mõttes, kuid nimetatu saab olla vaid hageja jaoks selle asjaolu tõendamisest vabastamise aluseks, kuid ei vabasta kohut tehtava otsuse põhjendamisest. 16. Kohtuotsus peab oma sisult vastama

§ 442

nõuetele, mille lg 8 kohaselt märgitakse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Samas osas peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja analüüsima kõiki tõendeid. Vaidlustatud otsustes selline osa täielikult puudub. Ringkonnakohtul ei ole võimalik vaidlustatud lahendite seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida, sest teadmata on kohtu veendumuse kujunemise põhjendused, hinnangud poolte esitatud arvukatele tõenditele jmt. Eelpool kirjeldatud olulisi menetluslikke mööndusi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja seetõttu tuleb tsiviilasi saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.

1. Tsiviilasja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht ka poolte menetluskulude osas. Maakohtu märge otsustes, et „menetluskulusid ei ole“, ei saa olla asjakohane juba ainuüksi põhjusel, et menetluses osalevad poolte lepinguliste esindajatena vandeadvokaadid ning mõlemad pooled on taotlenud menetluskulude jaotamist (jätmist vastaspoole kanda).
2. Vastuseks kaebuses väljendatud kostja seisukohale tsiviilasja menetluse peatamise vajalikkuse kohta lapsega suhtlemise korra määramise ajaks selgitab kolleegium, et tsiviilasja nr 2-12-12902 lahendamine käesoleva asja lahendamist ei takista. Kui käesolevas asjas mõistetakse kostjalt välja perioodilised maksed ja teises tsiviilasjas tehtav lahend peaks oluliselt muutma asjaolusid, millede alusel need maksed välja mõisteti, on huvitatud isikul õigus esitada hagi maksete suuruse või kestuse muutmiseks tulenevalt

§-st

2. Samuti selgitab kolleegium kostjale, et täiendava otsuse tegemise alused on reguleeritud

§-s 448 lg-s 1 ja neist üheks on olukord, kus mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata (p 1). Käesolevas asjas jäi 27.04.2012 otsuses lahendamata hageja nõue elatise võlgnevuse saamiseks. Hageja esindaja esitas

§ 448

lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul avalduse täiendava otsuse tegemiseks (t lk 128-129). Seega iseenesest oli käesolevas asjas maakohtul alus täiendava otsuse tegemiseks.

§ 448lg 5 kohaselt on täiendav otsus täiendatava otsuse osa.

Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok-Toomsalu