) § 210 lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolev hagi on esitatud pärast 01.07.2010. a, ja nõutakse elatise maksmist uue perekonnaseaduse jõustumisele järgneva perioodi eest, kuuluvad asjas kohaldamisele uue perekonnaseaduse sätted.
lg 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.
ja § 97 p 1 sätestavad, et ülalpidamist on kohustatud andma täiealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 esimese lause ja lg 2 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei osale lapse kasvatamises.
lg 4 ja § 101 lg 1 sätestavad, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sünnitunnistuse koopia (tl 3) järgi on hageja isaks kostja. Asenduskoduteenuse osutamise halduslepingu nr 38 koopia (tl 5-9) järgi sõlmisid R. V. Maavalitsus ja Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskus halduslepingu asenduskoduteenuse osutamiseks T. T. alates 01. novembrist 2010. xxxxxxxxxxxx alustamise ning Viljandi Lasteabi- ja sotsiaalkeskuse likvideerimise ja lepingute ülemineku akti koopia järgi (tl 4) võttis Viljandi Lasteabi- ja sotsiaalkeskuse lepingulised kohustused alates 1. maist 2012 üle Viljandi Omavalitsuste L. S. A. P. . 3
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis igakuiselt 139 eurot alates 19.07.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 18.01.2028. TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb väljamõistetud elatis kanda hageja poolt hagiavalduses märgitud hageja arvelduskontole, sest kuna hageja on ajutiselt perekonnast eraldatud ja elab praegu asenduskodus, on mõttekas kanda elatis hageja arvelduskontole, kust ta saab seda kasutada tulevikus tekkivate kulutuste katteks. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 129 lg 2 järgi on 1251 (139 x 9) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse (tl 1-2) järgi pole hagejal tekkinud menetluskulusid. Seetõttu pole võimalik kostjalt välja mõista menetluskulusid hageja kasuks. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 2 ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamisel riigilõivu. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lembit Käis kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.