2-12-26553/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 24 september

1. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-12-26553 Tsiviilasi M T. avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel pärandist loobumiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: M T. ( IK XXX, elukoht: xxx Puudutatud isikud: M. G. (IK xxx, elukoht: xxx Menetluse staatus alaealisele määratud esindaja: vandeadvokaat Aasmaa, e-post: xxx Jõhvi Vallavalitsus ( RK 75033483, e-post: xxx Kirjalik menetlus Anti RESOLUTSIOON
2. M T. avaldus rahuldada.
3. Anda M T.le nõusolek alaealise lapse M. G.i (IK XXX) nimel tehingu tegemiseks, milleks on alaealise lapse nimel V. G.i (IK xxx pärandist loobumine.
4. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 1 ASJAOLUD M T. esitas Viru Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemisteks. Avalduse kohaselt on avaldaja alaealise M. G.i eestkostja. Pärnu notari K. K. menetluses on 18.03.2012 surnud V. G.i vara pärimisasi. Alaealise M. G.i ema loobus pärandist, seega M. G.il kui T. M,i ( endine G.) tütrel on õigus V. G.ist jäänud vara pärimisest seaduse järgi osa võtta või sellest loobuda. Alaealine M. G. on sündinud vallaslapsena ja alaealise eestkostjaks on määratud 16.09.2008 Viru Maakohtu määrusega (tsiviilasi nr 2-08-53181) M T.. Registriandmetel V.r G.il puudub vara, pärandvaraks on võlgnevused korteriomandi kasutamisega seotud maksude ja maksete osas. Avaldaja palub alaealise lapse huvides avaldus rahuldada ja anda kohtul nõusolek loobuda V. G.i pärandist. 17.09.2012 toimuval ärakuulamisel selgitas avaldaja, et pärandvaral lasuvad suured kohustused, V. G. oli alaealise lapse vanaisa. Alaealise lapse esindaja A. A. toetas avaldust, kuna V. G.il olid märkimisväärsed võlgnevused. Pärandvarasse kuuluv korter on vallasasi, milline ei saa enne kinnistamist olla tsiviilkäibe objektiks. Kinnistamine omakorda nõuab kulutusi, milleks vahendeid eestkostetaval ega eestkostjal ei ole. Esindaja on seisukohal, et lapse huvides on avaldus vaja rahuldada. Jõhvi Vallavalitsus toetas avaldust, kuna avaldaja perekond on majanduslikult vähekindlustatud ja neile on väga oluline realistlikult hinnata oma rahalisi kohustusi ja võimalusi. Arvamuse kohaselt on teadaolevalt pärandaja kohustused suured ja tema vara kohta puuduvad registrites kanded, mistõttu pärandist loobumine on pärija huvides. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud. Kohus loeb esitatud dokumentidega tõendatuks, et avaldaja on piiratud teovõimega alaealise M. G.i seaduslik esindaja (tl 4-7). Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 ja 3 kohaselt peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui eelnimetatud seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Kohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
5. PKS § 188 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, 2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; Kohus nõustub avaldaja ja alaealise esindaja seisukohtadega, et alaealist lapse nimel V. G.i pärandist loobumine on mõistlik ega kahjusta alaealise lapse huve. Pärandvarasse kuuluv korter on vallasasi, milline ei saa enne kinnistamist olla tsiviilkäibe objektiks. Kinnistamine omakorda nõuab kulutusi, milleks vahendeid eestkostetaval ega eestkostjal ei ole. Samuti ei ole alaealise lapse huvides pärida pärandavara hulka kuuluvaid kohustusi. 2 Kohus leiab eeltoodu alusel, et avaldus tuleb rahuldada ning avaldajale tuleb anda nõusolek alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks, milleks on V. G.i pärandist loobumine. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 3