) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
lg 1 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2 Vabariigi valitsuse 22.12.2011 nr 169 määrusega kehtestatud töötasu alammäär on 290 eurot kuus alates 01.01.2012. Seega elatise alammäär alates 01.01.2012 on 145 eurot kuus. Hageja T. P. nõuab hagiavalduse kohaselt elatist alates hagiavalduse esitamisest 05.06.2012 summas 145 eurot kuus kuni T. P. täisealiseks saamiseni *. Kostja nimetatud nõudele vastu ei vaielnud ning võttis hagi õigeks ning tunnistab tema vastu suunatud nõuet. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel esitatud hagi rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 174 1 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja on seisukohal, et menetluskulud peaks kandma hageja. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Kumbki pool ei ole kohtule esitanud avaldusi menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks. TsMS § 1741 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.