Obsah (8)

§ 468§ 142§ 413§ 407§ 367§ 162§ 1741§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2012 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-50423 Tsi

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta KH`i kanda.
2. Välja mõista KH`ilt menetluskulud 262,47 eurot (kakssada kuuskümmend kaks eurot ja 47 senti) PGOÜ kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjad võivad esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Menetluse käik 31.08.2012 kohtuistungil täpsustab hageja oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 276,36 eurot, intressid 10,90 eurot, viivised seisuga 31.08.2012 64,84 eurot ja alates 01.09.2012 viivis 0,02 eurot päevas põhinõudelt 276,36 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt õigusabikulud 173 eurot ja riigilõiv 89,47 eurot. Kostja 31.08.2012 määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kohtukutse on kostjale isiklikult kätte toimetatud allkirja vastu 25.07.2012. Kohus on kostjat hoiatanud, et mõjuva põhjuseta istungile ilmumata jätmisel on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja esindaja tagaseljaotsusega. taotleb 31.08.2012 toimunud kohtuistungil hagi rahuldamist Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 413lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ning puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1, mille kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.VÕS § 8 lg 2, kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt eeltoodust tuleb lugeda, et kostja on hageja poolt esitatud asjaolud omaks võtnud. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 276,36 eurot, intressid 10,90 eurot, viivised seisuga 31.08.2012 64,84 eurot ja alates 01.09.2012 viivis 0,02 eurot päevas põhinõudelt 276,36 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas

§ 468lg 1 p 2.

2 Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud kooskõlas

§ 1741taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

Hageja menetluskulud on esindaja kulud summas 173 eurot, ning menetluses tasutud riigilõiv 89,47 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 173 käesolevas asjas vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud riigilõiv 89,47 eurot ja õigusabikulud summas 173 eurot hageja kasuks.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Maie Seppo Kohtunik 3