) § 122 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata põhjendusel, et vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt, sest vaidlustus laekus VAKO-sse pärast hankelepingu sõlmimist.
lõikes 1 sätestatud ooteperioodi ja ootamata lepingu sõlmimisega isegi seitsme tööpäevase kaebetähtaja lõpuni. Pakkujale seadusega antud kaebeõigus peab olema tegelik ja võimaldama sisuliselt oma õigusi kaitsta. VAKO tõlgendus, mille kohaselt vaidlusaluse riigihanke puhul ei ole hankijal kohustust enne hankelepingu sõlmimist ooteperioodi rakendada, piirab ebaproportsionaalselt kaebaja õiguskaitsevõimalusi.
sätestab § 69 lõikes 1 kohustusliku 14-päevase ooteperioodi enne hankelepingu sõlmimist ja annab pakkujatele §-s 121 seitsme tööpäevase vaidlustamistähtaja. Seadusandja eesmärk selliste tähtaegade sätestamisel on olnud tegeliku kaebeõiguse tagamine pakkujatele isegi olukorras, kus pakkuja ei saa koheselt teada pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest.
lg 1 klausel, mille kohaselt peab vaidlustus olema laekunud enne hankelepingu sõlmimist, koosmõjus VAKO pädevuse regulatsiooniga, mis erinevalt kohtute pädevusest ei hõlma õigust tähtaegade ennistamiseks, peab vaidlustusmenetluse efektiivsuse eesmärgil tagama selle, et riigihangetega seotud õigusvaidlused toimuksid sel ajal, kui hankemenetlus kestab ehk enne hankelepingu sõlmimist. Tavaolukorras, kus hankija korraldab hankemenetluses
I ja II peatükis sätestatud korras ning järgib § 69 lõikes 1 sätestatud 14-päevast ooteperioodi, on antud regulatsioon pakkujate õiguste kaitseks efektiivne. Olukorras, kus aga hankija mingil põhjusel ooteperioodist kinni ei pea, ei taga viidatud regulatsioon pakkujate õiguste efektiivset kaitset ja seaduses esineb sisuliselt õiguslünk. 11.Osundatud lüngast tulenev olukord on vastuolus seaduse mõttega ning planeerimata lünk tuleb täita lähtuvalt analoogiast või seaduse põhimõtetest. Lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul puudub mõistlik alus riigihanke kontrollitavuse põhimõttest erandi tegemiseks, kuna see ei täidaks ühegi muu üldpõhimõtte järgimise eesmärki ja tooks otseselt kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte kahjustamise .Ehkki seadus ei sätesta otsesõnu, et hankija oleks
alusel korraldatavate riigihangete puhul kohustatud järgima
lg 1 sätestatud ooteperioodi, ei ole alust tõlgendada seadust selliselt, et hankijal oleks õigus jätta konkureerivaid pakkujaid liiga kiire lepingu sõlmimisega ilma efektiivsest õiguskaitsevõimalusest. Efektiivse õiguskaitse tagamine on sisuliselt realiseeritav üksnes § 69 sätestatud või analoogsete meetmete kaudu. Riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte järgimises ja printsiipide järgimise kontrollitavuses saab olla kindel eelkõige juhul, kui hankija tagab ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel pakkujale samalaadsed õigused
II peatükis sätestatud hankemenetlustega, jättes hankemenetluse korra rakendamata selles osas, kus see tellitavate teenuste olemusest tulenevalt ei ole võimalik või mõistlik. 12. Kaebaja osundab, et
varasem , kuni 31.12.2010 kehtinud regulatsioon sätestas § 19 lg 3, et hankija lähtub lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul
I peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige § 3 sätestatud üldpõhimõtetest. Sätte tekstist jäeti 1.01.2011 jõustunud muudatustega välja viide
I peatükile, mis kaebuse väitel kinnitab , et
üldpõhimõtete sisustamisel § 19 alusel korraldatavate riigihangete puhul on asjakohane lähtuda ka
II peatükis sätestatud reeglitest, sh §-st 69. Kuigi
alusel korraldatavate riigihangete puhul on piiratud hankemenetluse protseduure, ei tulene sellest, piiratud peaks olema hankija vähendatud mahus kohustuste kohtuliku kontrolli võimalus.Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse ning kontrollitavuse põhimõtete piiramine saab lubatav ja proportsionaalne olla üksnes ulatuses, milles on see vajalik ja põhjendatud. Õiguskaitsevõimaluste tagamine 3 pakkujatele ei sõltu lihtsustatud korras tellitavate teenuste olemusest ja hankija vajadus menetlusnormide paindlikkuse järele ei tingi nende piiramist. Pakkujatele tuleb lihtsustatud korras teenuste tellimise puhul tagada sarnased õiguskaitsevõimalused kui hankemenetluse puhul. 13.Kaebaja ainus õiguspärane huvi riigihankes osalemisel on majanduslik huvi sõlmida hankeleping ja teenida lepingu täitmisest tulu. Pakkuja õiguste sisulise kaitse võimaluse enne pöördumatute tagajärgede saabumist hankelepingu sõlmimise näol saab tagada üksnes ooteperiood enne hankelepingu sõlmimist. 14.Samuti leiab kaebaja Euroopa õigusele viidates, et Eesti õiguse Euroopa õigusega kooskõlalise tõlgendamise põhimõttest tulenevalt tuleb ooteperioodi puudutava
regulatsiooni lünga täitmisel lähtuda
-ga üle võetud Euroopa õigusest. Sealjuures väidab kaebaja, et isegi kui lugeda põhjendamatuks
lõikest 1 tuleneva 14-päevase ooteperioodi kohaldamist
alusel korraldatavate riigihangete puhul, ei saa lugeda õiguspäraseks hankelepingu sõlmimist enne seitsme tööpäeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemisest ja et nimetatud periood on sisuliselt võrreldav direktiivist 89/665/EMÜ tuleneva 10 kalendripäevase kaebetähtaja ja sellega korreleeruva sama pika ooteperioodiga, millest tulenevalt on selle puhul tegemist Euroopa õigusest tuleneva regulatsiooniga, mille ülevõtmist üksnes osaliselt, kaebetähtaja osas ilma ooteperioodita, ei ole alust eeldada. 15.Hankija ja kolmanda isiku vahel sõlmitud hankeleping on tühine, sest see sõlmiti vaid kuue tööpäeva ehk kaheksa kalendripäeva möödudes pakkumuse edukaks tunnistamise kohta teate saatmisest ja on sõlmitud seega seadusest ja Euroopa õigusest tulenevalt kohustuslikku ooteperioodi rikkudes. 16. VAKO oleks pidanud võtma kaebaja vaidlustuse menetlusse. Mittetähtaegsuse kaalutlusel vaidlustuse läbi vaatamata jätmine on antud asjaoludel õigusvastane. Otsus on sisuliselt põhjendamata, kuna VAKO ei ole otsuses selgitanud, miks ei kohaldu vaidlusaluse riigihanke puhul
§-st 69 või Euroopa õigusest tulenev kohustuslik ooteperiood hankelepingu sõlmimiseks. Tõlgendus, mille kohaselt lihtsustatud korras tellitavate teenuste hangete puhul võib hankija sõlmida kehtiva hankelepingu enne kaebetähtaja möödumist ja jätta pakkujale sisuliselt üksnes võimaluse taotleda kahju hüvitamist, jättes pakkuja sisuliselt ilma primaarse õiguskaitse meetmetest, piirab oluliselt ja põhimõtteliselt pakkuja õigust tõhusale õiguskaitsele. Selline kohtusse pöördumise õiguse kui põhiõiguse piirangu määr ei ole proportsionaalne ega õiguskorra muude aluspõhimõtete tagamiseks vajalik ja moonutab põhiõiguse olemust. Kaebuse esitaja taotleb kohtult vaidlustus kaebusena sisuliselt läbi vaadata. 17.Kolmas isik ei vasta kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele, sest tal ei olnud kvalifikatsiooni kontrollimise ajal nõutud tööjõudu hankelepingu täitmiseks ega nõutud arvu patrullekipaaže, mistõttu on õigusvastane tema kvalifitseerimine, pakkumuse vastavaks tunnistamine ja edukaks tunnistamine ning hankeleping on sõlmitud õigusliku aluseta. Hankedokumentide (HD) p.8.1.2 ja 8.2 alapunktidest nähtuvalt on hankija võtnud endale sisuliselt kohustuse kontrollida pakkujate vastavust kvalifitseerimise tingimustele.Pakkkujate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tuleb kontrolli teostada ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes. Hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on ilmseid kahtlusi arvestades kontrollimatu ja õigusvastane. 4 18.Hankedokumentide (HD) p.8.2.6 kohaselt pidi pakkuja esitama kirjaliku kinnituse selle kohta, et tema turvatöötajad vastavad kvalifikatsiooni-, tervise-, keele- ja teistele turvatöötajatele kehtestatud nõuetele. Kolmas isik on esitanud antud tingimuse osas valekinnituse, sest kaebajale teadaolevalt ei ole kolmandal isikul vaidlusaluse riigihanke alusel sõlmitava lepingu täitmiseks piisavat hulka vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid. Samuti ei ole tal ilmselt alust eeldada, et tal oleks võimalik hankelepingu täitmise alguseks vajalikku hulka nõuetele vastavaid turvatöötajaid palgata. 19.Lisaks ei vasta kolmas isik HD p.8.2.7 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, on esitanud selle kohta valekinnituse ja hankija sisuliselt vastavust seatud tingimusele kontrollinud ei ole.Kõnealusele tingimusele ( vähemalt 10 ööpäevast patrullekipaaži Tallinnas ja Harjumaal) kolmas isik ei vastanud pakkumuse esitamise ajal. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 20. Vastustaja toetab VAKO 01.08.2012 otsuses nr 164-12/- toodud põhjendusi ja leiab, et VAKO järeldused vaidlustuse tähtaegselt esitamata jätmise ja vaidlustuse läbivaatamata jätmise kohta on seaduslikud ja põhjendatud . Otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise, tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused ning kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimine on õiguspärased ja põhjendatud ning kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 21.Vastustaja kinnitab vaidlustuse tähtaegsuse osas VAKO-le esitatud seisukohtade juurde jäämist ja leiab, et vaidlustus esitati
lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes, sest see esitati pärast hankelepingu sõlmimist. Hange viidi
Lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel ei kohaldu
2.ptk sätestatud nõuded, sh
Seega antud juhul võis hankija sõlmida hankelepingu kohe pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Hankeleping sõlmiti 25.07.2012, vaidlustus esitati 26.07.2012.
lg 1 ja 122 lg 3 p 1 kohaselt tuleb pärast hankelepingu sõlmimist esitatud vaidlustus jätta läbi vaatamata. 22.Seadus ei sätesta hankija kohustust
alusel korraldatavate riigihangete puhul järgida
lg 1 sätestatud ooteperioodi.Väär on kaebuse seisukoht, et
sätestatud üldpõhimõtteid, mida
alusel läbiviidavate riigihangete puhul tuleb järgida, tuleb sisustada
eriosas sätestatud regulatsiooniga. Sellise käsitluse puhul kaoks
Seadusandja mõte lihtsustatud korras teenuste tellimise sätestamisel oli ikkagi see, et ka reaalselt saaks hankija lihtsustatud korras teenuseid tellida, mitte see, et hankija peaks lihtsustatud menetluse korral kõiki
eriosas sätestatud hankemenetluste kohta ettenähtud nõudeid rakendama. 23.Asjaolu, et
alusel läbiviidavate lihtsustatud menetluste korral ei tule
eriosas sätestatud norme kohaldada, tuleneb muu hulgas
sõnastusest.
nähtub, et kõik
eriosa normid, mida lihtsustatud menetluse läbiviimisel tuleb arvestada, on selgelt esile toodud
. Sealjuures ei ole § 19 sätestatud, et lihthanke korral tuleks hankelepingu sõlmimisele kohaldada
sätestatut, samuti ei sisaldu ooteperioodi nõue
Vastustaja ei ole
5 24.Ebaõige on seisukoht, nagu oleks
kohaldamata jätmisega piiratud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtet.
sätestatud ooteaeg ei ole läbipaistvuse ja kontrollitavuse printsiipide sisuks, mistõttu
ja § 3 kohaldamisel ei tulnud arvestada
25. Meelevaldseks tuleb pidada käsitlust, et kuivõrd 01.01.2011 jõustunud
muudatustega jäeti
lg 3 tekstist välja viide
I peatükile, tuleks
kohaselt üldpõhimõtete sisustamisel lähtuda
II ptk sätetest. Ka 01.01.2011 kehtima hakanud
seletuskiri ei toeta sellist tõlgendust. 26. Kaebaja hinnangul lihtsustatud menetluse puhul kohalduvad mõned, kaebajale sobivad sätted ja ebasobivad mitte. Kaebaja leiab, et
tuleb
alusel teenuste tellimisel kohaldamisele, kuigi vastav viide
§-s 19 puudub. Samas on kaebaja märkinud, et
lg 1 ei kohaldu
27.Lihtsustatud korras teenuste tellimist ei saa pidada hankemenetluseks
mõttes( s.o.
II peatükis sätestatud menetluseks), mistõttu on põhjendatud vastustaja ja VAKO seisukoht, et käesoleval juhul
VAKO on põhjendatult kooskõlas
28. Kaebajale on tagatud piisavad õiguskaitsemeetmed .
MS § 267 lg 3 ja lg 4, HkMS § 268 lg 4 ,
MS § 251 lg 1 leiab kolmas isik, et osundatud sätteist tuleneb riigihankemenetluses põhimõte, et kui isik jätab kasutamata kohased vahendid oma kaebeõiguse tagamiseks ja lubab sellega hankelepingu kehtivust, minetab ta kaebeõiguse. Käesolevas asjas ei ole kaebaja kasutanud õiguskaitsevahendeid hankelepingu sõlmimise või jõustumise peatamiseks ei kohtueelselt ega kohtus. Järelikult peab kaebaja lubatavaks kehtivat hankelepingut ja leiab, et see tema õigusi ei riku ning sellega on kaebaja minetanud kaebeõiguse.
lg 1 ja Euroopa Komisjoni määruse 213/2008 lisa VII järgi ning hankijal ei olnud kohustust EL Teatajas lepinguteadet eelnevalt avaldada. Järelikult ei pidanud hankija
, valitseva kohtupraktika ning EL õiguse järgi
lg 1 sätestatud ooteaega järgima ja võis hankelepingu sõlmida 25.07.2012 14päevast ooteaega järgimata. 34. Tulenevalt
lg 3 on igal pakkujal võimalik lihthanke puhul pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsust esitada VAKO-le viivitamatu taotlus hankemenetluse peatamiseks, eesmärgiga esitada hiljem vaidlustus. Oma kaebeõiguse kiire ja efektiivse teostamise eest peab vastutama eelkõige vaidlustav pakkuja ise. Lihtsustatud korras läbiviidavatel hangetel prevalveerib oma õiguste kaitse nõue esimesel võimalusel. Antud juhul esitas AS G4S vaidlustuse alles 26.07.
lg 1 kohaselt ei ole hankija kohustatud korraldama
sätestatud korras hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimiseks, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused. Nähtuvalt asja materjalidest viis hankija läbi lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihanget
lg 1 ja Euroopa Komisjoni määruse 213/2008 lisa VII järgi, selle asjaolu üle ei ole menetlusosaliste vahel ka vaidlust. Vastavalt
lõikele 3 järgib hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel
§-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ning sõlmib hankelepingu §-s 5 sätestatud juhtudel kirjalikus vormis. Lisaks eeltoodule on
lihtsustatud korras tellitavate teenustega seoses sätestatud lg-s 5 nõue, mille 7 kohaselt juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankelepingu eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, on hankija kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule järgima käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise reegleid.Samuti on sätestatud § 19 lg-s 6, et pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hankelepingu sõlmimist esitab hankija käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud korras riigihanke aruande ja aruande lisa, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta ületab 40 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on
üheselt mõistetavalt esile toodud
eriosa ( II ptk jj) normid, mida tuleb lihtsustatud menetluse läbiviimisel kohaldada. Riigihanke eesmärgiks on hankija rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise tagamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Nende,
sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtete järgimise kohustus on hankijale pandud
lg-ga 3 , kaebuse esitaja käsitluse korral , mille kohaselt tuleks
sätestatud üldpõhimõtteid sisustada
eriosas sätestatud nõuetega, kaoks
sätestatud lihtsustatud menetluse mõte ja erinevus
II peatükis sätestatud regulatsioonist.
ega ka § 3 ei tulene, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel tuleks hankelepingu sõlmimisele kohaldada
37.Lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihanke puhul ei ole hankijale kohustuslik järgida formaliseeritud hankemenetlust. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-63-08 selgitanud:“Kolleegium leiab, et Riigihangete seaduse eesmärgist ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (§ 3) tuleneb, et lihtsustatud korras tellitava teenuse puhul (§ 19 lg 1 juhtumil) ei ole hankijal riigihanke teostamisel hankelepingu sõlmimisel keelatud järgida ka 2. peatükis sätestatud hankemenetluse üldaluseid, näiteks hankemenetluse lõppemise aluseid, nõudeid hankedokumentidele, tehnilise kirjelduse koostamise reegleid, pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaegu, riigihanke aruande esitamise korda, pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid, pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist, pakkumuse esitamise, avamise ja hindamise põhimõtteid, pakkumuse edukaks tunnistamise põhimõtteid, otsustest teatamise põhimõtteid, dokumentide vorminõudeid, nõudeid hankelepingule jne.“.Seega on Riigikohus asunud viidatud kohtulahendis seisukohale, et
§-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul teostab hankija
tähenduses riigihanget, kus hankemenetluse protseduure on piiratud ja lihtsustatud korras tellitavat teenust on teatud tingimustel võimalik kvalifitseerida hankemenetluseks, sest hankijal ei ole riigihanke teostamisel keelatud järgida ka
2.peatükis sätestatud hankemenetluse üldaluseid. Eeltoodud kohtulahendist ei tulene, et
sätestatud üldpõhimõtteid, mida tuleb järgida
alusel läbiviidavate riigihangete puhul, tuleb sisustada
eriosas sätestatud regulatsiooniga. Riigikohus lahendas vaidlust selle üle, kas
I peatükis nimetatud riigihanke puhul on võimalik esitada vaidlustust ja leidis, et vaidlustusi on võimalik esitada ka lihthankes ja lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel tehtud otsuste peale. Vastustaja on seoses eeltooduga põhjendatult viidanud Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale ( 860 SE) , milles on eelnõuga kavandatud pakkujate, taotlejate ja huvitatud isikute kaebeõiguse laiendamist põhjendatud ka Riigikohtu riigihankeid puudutavate otsustega, märkides sealjuures: Riigikohus leidis
üldpõhimõtete sisustamisel § 19 alusel korraldatavate riigihangete puhul on asjakohane lähtuda
II peatükis sätestatud reeglitest ( s.h. §-st 69) asjaolu, et kui varasemas
redaktsioonis ( kehtis kuni 31.12.2010) oli
lg 3 viide
I peatükile, siis 1.01.2011 jõustunud muudatustega on vastav viide välja jäetud. Kohus ülaltoodud seisukohta ei jaga ning leiab, et kaebuse esitaja järeldus on vastuolus
sätestatuga ( käsitletud eespool) , samuti toetab kohtu seisukohta varemviidatud seaduseelnõu seletuskiri, milles on punkti 18 kohta muu hulgas märgitud:Sättes tehtud muudatused on peamiselt normitehnilist laadi: eelnõu koostamisel on parandatud lõigete 2 ja 3 sõnastust. Uuendusena on sättesse toodud lihthanke teavitamise kohustus kas asutuse veebilehel või riigihangete registris. Muudatus tagab parema ja selgema lihthangetest teavitamise korra ning informatsiooni parema kättesaadavuse turul. Lisaks on sättesse toodud piirmäär, alates millest on hankijad kohustatud lihtsustatud korras tellitava teenuse puhul avaldama lihtsustatud korras tellitava teenuse kohta teate ning lepingu sõlmides esitama aruande. Piirmäärasid on ühtlustatud ning lihtsustatud korras tellitavatest teenustest teavitamise ja aruande esitamise piirmäär on sama suurusega. 39.
lg 1 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest arvates, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või juhul, kui muud liiki hankemenetluses esitas pakkumuse ainult üks pakkuja. Enne nimetatud tähtaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. Kohus on eespool asunud seisukohale, et
ega § 3 ei tulene, et lihtsustatud korras läbiviidava hanke korral tuleb hankelepingu sõlmimisele kohaldada
Riigihangete seaduse muudatustega on alates 01.07.2010 üle võetud riigihangete õiguskaitsemeetmete direktiiv( Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.12.2007 direktiiv 2007/66/EÜ) . Kolmas isik on muu hulgas põhjendatult viidanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.12.2007 direktiivi 2007/66/EÜ preambuli p8, mille kohaselt ooteaega ei kohaldata, kui direktiividega 2004/18/EÜ või 2004/17/EÜ ei nõuta lepinguteate eelnevat avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Õiguskaitsemeetmete direktiivi art 2a lg 1 näeb ette liikmesriigi kohustuse tagada, et art 1 lg 3 sätestatud isikutel oleks piisavalt aega tellija tehtud lepingu sõlmimisotsuse kohta läbivaatamisnõude esitamiseks ning sätestab lg 2 vastavad tähtajad.Sama direktiivi art 2b sätestab ooteaja kohaldamise erandid ja näeb punktis a) ette, et liikmesriigid võivad ette näha, et käesoleva direktiivi art 2a lõikes 2 osutatud tähtaega ei kohaldata juhul, kui direktiiviga 2004/18/EÜ ei nõuta lepinguteate eelnevat avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesoleval juhul ei olnud hankijal läbiviidava lihthanke puhul kohustust lepinguteate eelnevaks avaldamiseks ning hankelepingu võis sõlmida ooteaega järgimata. Lisaks märgib kohus, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ mõjualasse ei jää lihtsustatud korras tellitavate teenuste ostmine. Osundatud hankedirektiivi III peatükis „Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord“ paikneva art 21 kohaselt kehtivad lihtsustatud korras tellitavate teenuste lepingute suhtes üksnes artikli 23 ( tehnilise kirjelduse koostamise) ja art 35 lõike 4 ( hilisem avalikustamise kohustus, kui ületab maksumus ilma käibemaksuta rahvusvahelist piirmäära) nõuded. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isikuga, et
, Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktika kohaselt ei pidanud hankija järgima
9 40. Kaebuse väitel on
kohaldamata jätmisega piiratud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtet. Kohus jagab teiste menetlusosaliste seisukohta, et läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte sisuks ei ole
Riigihankeõiguse põhiprintsiibiks on konkurentsipõhimõtte tagamine ja sellele eesmärgile on allutatud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse kui riigihanke korraldamise põhimõtted, mis on sätestatud
. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult sealjuures viidanud ka Riigihangete juhistes sisalduvale: Läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagab hanketeadete või kavandatavate hangete kohta informatsiooni avaldamine, pakkujatele, taotlejatele ja asjast huvitatud kolmandatele isikutele, informatsiooni andmine läbipaistval viisil, pakkumuste avamine ja otsuste tegemine komisjoni poolt, otsuste põhjendatus ja läbipaistvus, sõlmitud hankelepingute kohta aruannete ja nende lisade esitamine ning hankeprotsessi dokumenteerimine. Riigihanke läbipaistvus, sh hanke kohta informatsiooni avaldamine tagab konkurentsi tekke, mis on eduka riigihanke eelduseks. Läbipaistvuse tagamise põhimõtte kui võrdse kohtlemise põhimõtte „paarilise” eesmärk on tagada ennekõike see, et puuduks oht, et hankija eelistaks kedagi. Läbipaistvuse tagamise põhimõtte eesmärk on garanteerida, et puuduks oht, et hankija eelistab soosikuid või tegutseb omavoliliselt. See tähendab, et kõik hankemenetluse tingimused ja eeskirjad peavad olema hanketeates või hankedokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. 41. Kaebuse esitaja on viidanud hulgale Euroopa Kohtu lahenditele, samuti Euroopa Liidu direktiividele, kinnitamaks pakkujatel kaebeõiguse olemasolu, sealjuures tagab kaebuse kohaselt kaebeõiguse
lg 1 sätestatud ooteaja järgimine, ent asja arutamisel, vaatamata sellekohastele küsimustele, ei ole kaebuse esitaja konkretiseerinud (nimetades Euroopa Kohtu lahendi, kus oleks väljendatud seisukohta lihtsustatud menetluse korral ooteperioodi järgimise kohustuslikkusest või Euroopa Liidu direktiivide artikli, millest tuleneks kohustus järgida lihtsustatud menetluse puhul ooteperioodi ) tema poolt esile toodud allikatele tuginevalt tehtud järeldust. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebuse esitajal oli kaebeõigus. Asjaolu, et isik kaotab õiguse õiguskaitsemeetmete taotlemiseks, kui ta ei ole seaduses sätestatud tähtaegade jooksul reageerinud ja esimesel võimalusel oma õiguste kaitset taotlenud, ei tähenda
regulatsiooniga kaebeõiguse nullini redutseerimist. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kummutaks kolmanda isiku seisukoha, et ajavahemikul 17.07.2012-26.07.2012 ei teinud AS G4S oma õiguste kaitseks midagi. Seega ei kasutanud kaebuse esitaja seaduses sätestatud võimalusi õiguskaitsemeetmete rakendamiseks.
lg 3 tulenevalt oli kaebuse esitajal võimalik taotleda VAKO-lt hankemenetluse peatamist , et esitada seejärel vaidlustus vastavalt
Kuigi kaebuse esitaja ei asunud viivitamatult oma õiguste kaitsele, ei tähenda see kaebuse esitaja õiguskaitsemeetmetest sootuks ilma jäämist, sest pärast hankelepingu sõlmimist on õigus esitada kahju hüvitamise taotlus vastavalt
42.
lg 1 kohaselt pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse.
lg 1 sätestab, et vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist.
lg 3 p 1 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole esitatud 10 tähtaegselt. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt sõlmiti hankeleping 25.07.2012, vaidlustuse esitas kaebaja 26.07.2012.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.