3-11-430/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011, Tartu Haldusasja number 3-11-430 Haldusasi Galina Tšertkova kaebus Narva Linnavalitsuse
2. jaanuari
3. a korralduse nr 79-k õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu
4. aprilli
5. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Galina Tšertkova määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Galina Tšertkova Vastustaja Narva Linnavalitsus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. aprilli
7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 122 lg 5). ASJAOLUD
8. Narva Linnavalitsuse
9. jaanuari
10. a otsusega nr 79-k tehti Galina Tšertkovale ettekirjutus talle makstud toimetulekutoetuse tagastamiseks kokku summas 8478 krooni.
11. G. Tšertkova esitas Tartu Halduskohtule
12. veebruaril 2011 kaebuse eelnimetatud Narva Linnavalitsuse korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Koos kaebusega esitas G. Tšertkova taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus peatada Narva Linnavalitsuse vaidlustatud korralduse kehtivus ja selle alusel algatatud täitemenetlus kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-06-
13. Taotluse kohaselt on G. Tšertkova pöördumised haldusorgani ja kohtutäituri poole nõuete peatamiseks jäetud tähelepanuta. Vaidlustatud korralduse alusel on algatatud täitemenetlus ning G. Tšertkova kinnisvara on pandud oksjonile, mille tagajärjel on tal oht jääda vaidlustatud korralduse kehtivuse tõttu ebaseaduslikult ilma oma kinnisvarast.
14. Tartu Halduskohtu
15. aprilli
16. a määrusega jäeti G. Tšertkova taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt kehtib tuvastamiskaebuse rahuldamise korral vaidlustatud haldusakt edasi ja on jätkuvalt selle adressaadile täitmiseks kohustuslik. Seetõttu pole tuvastamisnõude puhul võimalik kohaldada kaebaja õiguste esialgset kaitset haldusakti kehtivuse või täitmise peatamise teel. Samal põhjusel ei saa antud juhul esialgset õiguskaitset kohaldada ka täitemenetluse peatamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
17. G. Tšertkova määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohtu seisukoht, et õigusvastasuse tuvastamise kaebuse rahuldamise korral kehtib vaidlustatud haldusakt edasi ja on jätkuvalt selle adressaadile täitmiseks kohustuslik, seaduslik alus esialgse õiguskaitse kohaldamisest keeldumiseks kohtumenetluse ajal. Antud juhul on haldusorgan ilmselgelt kuritarvitanud talle seadusega ettenähtud õigust tekkinud õigussuhte reguleerimisel. Selle tagajärjel oli G. Tšertkova kinnisvara pandud avalikule enampakkumisele madalaima hinnaga, arestitud olid tema isiklikud arveldusarved, mis on ilmselge kahju isiku omandiõigusele. Täitemenetluse osas ei palu G. Tšertkova täitemenetluse lõpetamist, vaid talle olulist kahju tekitava õigusvastase omandisse sekkumise, lõpetamist. Sellist õigusvastast sekkumist võib esialgse õiguskaitse korras piirata.
18. Narva Linnavalitsuse vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Narva Linnavalitsus nõustub halduskohtu järeldusega, mille kohaselt kehtib vaidlustatud haldusakt pärast selle õigusvastasuse tuvastamist edasi ja on jätkuvalt selle adressaadile täitmiseks kohustuslik, mille tõttu pole tuvastamisnõude puhul võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset haldusakti kehtivuse või täitmise peatamise teel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
20. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et tuvastamiskaebuse rahuldamine ei kõrvalda haldusakti kehtivust ning see on endiselt täitmiseks kohustuslik ka pärast selle õigusvastasuse tuvastamist. Selline põhimõte tuleneb haldusmenetluse seaduse § 60 lg-st 1 ja § 61 lg-st 1 ning seda on korduvalt rõhutanud ka Riigikohtu halduskolleegium (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
21. oktoobri
22. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-50-09). Seega on halduskohus põhjendatult esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätnud. Esialgse õiguskaitse kohaldamise raames ei saa kaebaja saavutada ka ajutiselt suuremat eelist (haldusakti kehtivuse peatamine), kui ta saaks kaebuse rahuldamisel (käesoleval juhul üksnes haldusakti õigusvastasuse tuvastamine). Seetõttu ei oma esialgse õiguskaitse kohaldamisel tähtsust ka see, kas haldusorgan on oma volitusi kuritarvitanud või ei.
23. Väide, et vastustaja võib haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel selle kehtetuks tunnistada, ei tingi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Võimalus, et haldusorgan ka kaebuse rahuldamise korral nii teeks, on pigem vähetõenäoline. Maili Lokk Agu Timmi 2 Einar Vene