← Eesti

2-09-65312/7

Obsah (12)§ 415§ 416§ 142§ 444§ 407§ 1741§ 138§ 144§ 175§ 178§ 317§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 21.august 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 tegemise aeg ja koht Tsiviilasj

§ 415

). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused

§ 444

lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus peab vajalikuks õigusliku põhjendusena märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult – teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.06.2012 (tl.41). Menetlusdokumendid loetakse A.G. kätte toimetatuks 30 päeva möödumisel teate avaldamisest, s.o 25.07.2012.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt võib hageja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. OÜ O. I. esitas

§ 407

lg 1 nimetatud taotluse hagiavalduses (tl 5).

§ 407lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2

(4)
  1. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Osundatud paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §-st 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses sätestatud määras summas 6 248 krooni. Alates 01.01.
  2. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 2071,64 eurot (32414,14 krooni), sissenõutavaks muutunud tasumata intressina 1004,80 eurot (15 721,76 krooni) ja viivisena 399,32 eurot (6248 krooni). 3.Kohus on seisukohal, et leppetrahvi nõue, summas 63,91 eurot (1000 krooni) tuleb jätta rahuldamata, kuna tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Riigikohus on oma
  3. jaanuari 2009 otsuse nr 3-2-1-120-08 punktis 15 asunud seisukohale, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, märkides, et see tuleneb VÕS § 415 lõikest 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Seega kokku kuulub kostjalt (2071,64+1004,80+399,32) hageja kasuks väljamõistmisele 3475,76 eurot Menetluskulude jaotus 4.

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka A. G. hüvitatavad OÜ O. I. menetluskulud. Menetluskuludena taotleb hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu, 479,34 eurot (7500 krooni), riigilõivu, mis on tasutud teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded, 6,39 eurot ning esindaja õigusabitasu, summas 176,40 eurot (2760 krooni) väljamõistmist. Õigusabikulude kandmise tõendamiseks on esitatud I. I. A. OÜ arve nr 1632 31.12.2009 .a. 3

(4)5.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 138lg 2 on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

Väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud on asja läbivaatamise kulud. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on

§ 144

p 1 kohaselt kohtuvälised kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 6. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada. Õigusabitasu väljamõistmine summas 176,40 eurot ei ole käesolevas asjas põhjendatud, arvestades asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, mistõttu lepingulise esindaja ülesanded seisnesid kohtule avalduste koostamises ja esitamises. Kohus peab põhjendatud lepingulise esindaja tasuks käesolevas asjas 117,60 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 603,33 eurot (479,34+ 6,39+117,60).

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine 7. Arvestades asjaolu, et kostjale ei õnnestunud tema rahvastikuregistrisse kantud aadressile hagimaterjale kätte toimetada ning kohtule ei ole teada tema viibimiskoht, pole eeldatavasti võimalik temale kohtulahendit nõuetekohaselt kätte toimetada. Kohtule ja hagejale ei ole teada kostja tegelik elukoht ning kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt toimetab kohus ka käesoleva tagaseljaotsuse kostjale kätte avalikult. Vastavalt

§ 317

lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.