← Eesti

2-11-23521/17

Obsah (7)§172§ 587§ 428§ 431§ 432§ 173§ 150

2-11-23521 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2012.a Jõhvis Kohtuasja number 2-11-23521 Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi KÜ Pargi 55A avaldus J. H.`i (H.) pärandva

§172lg 3 (tl.

34-38). Puudutatud isik, Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) esitas 18.01.2012 Viru Maakohtule seisukoha, milles nõustus menetluse lõpetamisega. Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja menetluskulude kandmisega ning palus jätta menetluskulud avaldaja enda kanda alljärgnevatel põhjendustel: 

§ 172

lõike 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Käesoleval juhul on menetluses avaldaja taotlus, milles palutakse lõpetada menetlus pärandavara hoiumeetmete rakendamise nõudes. Taotluse rahuldamise korral tehakse lahend avaldaja huvides, mistõttu menetluskulud peab kandma avaldaja ise. Isegi juhul, kui kohus peaks kasutama

§ 172lõike 1 teises lauses sätestatud õigust ja määrama menetluskulud puudutatud isiku kanda, ei oleks see Pär

S § 145 lõikest 1 tulenevalt õigustatud ja õiglane, sest pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pärandvara inventuuri kohaselt on xxx korteriomandi hind 1 500 eurot ja avaldaja nõude suurus pärandvara kohta 1 388,98 eurot. Puudutatud isik on kandnud pärimisega seotud kulu summas 463,81 eurot (pärandaja matmiskulud 340,65 eurot ja notaritasu 123,16 eurot), mis vähendavad pärandvara väärtust. Avaldaja menetluskulud ei ole pärandvara inventuuris kajastatud ja seetõttu ei kuulu need pärandvara hulka, sest pärija vastutus piirneb pärandvara väärtusega. Menetluskulude väljamõistmisel puudutatud 2 isikult ületaksid pärandvara nõuded ja kulud pärandvara väärtuse ning tekiks olukord, kus pärija peaks PärS § 142 lõike 6 alusel esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks ja avaldajal jääksid menetluskulud seetõttu ikkagi saamata.  Puudutatud isik leiab, et avaldaja pidi pärandvara hoiumeetmete rakendamise avalduse esitamisel arvestama tekkivate kuludega. Tulenevalt

§ 587lõikest 1 ja Pär

S § 134 lõikest 2 oleks avaldaja pidanud alates pärandvara hoiumeetmete rakendamisest kuni meetmete lõpetamiseni kandma pärandvaraga seotud kulud. Avaldaja seisukoht, et kohtusse pöördumise käesolevas asjas on põhjustanud pärijate J. H. (H.) tegevusetus, ei ole põhjendatud, kuna puudutatud isik ei ole keeldunud tasumast avaldajale nõuet võlgnevuse tasumiseks ning puudutatud isik on tunnistatuks pärijaks ja vastav teave on edastatud avaldajale käesoleva kohtumenetluse käigus, esimesel võimalusel. 

§ 172

lõike 4 kohaselt, hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Puudutatud isik leiab, et Jõhvi Vallavalitsus ei pea kandma menetluskulusid eelõige seetõttu, et kohus ei ole rakendanud pärandi hoiumeetmeid ning pärandi hoiumeetmete rakendamisega seotud kulusid ei ole tekkinud. Ülaltoodust lähtuvalt palus puudutatud isik rahuldada avaldus, lõpetada tsiviilasja menetlus ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. (tl. 43-51). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. 09.01.2012 esitas avaldaja esindaja avalduse menetluse lõpetamiseks, kuna avalduse esitamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna avaldusest loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt

§ 428lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 428

lg 1 p 3, § 429, § 433, § 463 lg 1, § 465, võtab kohus avaldusest loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses asja menetlus lõpetatakse. Hagita menetluses kannab

§ 172lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna hagita menetluses osaleb mitu isikut, tuleb menetluskulude jaotamisel juhinduda

§ 172lg-s 1 sätestatust.

Esindajakulude hüvitamisel tuleb juhinduda ka

§ 172lg-st 8 (RKTKo 3-2-1-114-11 p 23).

Kohtulahendina on

§ 172lg 1 tähenduses käsitatav ka menetlust lõpetav määrus.

Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Menetluse lõpetamine on antud juhul avaldaja huvides, kuna selgunud on pärija ning avaldaja saab kätte oma võlgnevuse. 3 Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et antud juhul ei kohaldu

§ 172

lg 4, sest säte reguleerib menetluskulude kandmist hoiumeetmete rakendamisel, mis eeldab avalduse rahuldamist. Antud juhul lõpetatakse menetlus aga tulenevalt avaldaja avaldusest loobumisest, hoiumeetmeid rakendatud ei ole. Puudutatud isik ei ole menetluskulude jaotust kohtule esitanud, seega eeldab kohus, et menetluskulud puudutatud isikul puuduvad.

§ 172

lg 8 kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Kohus märgib, et ka esindajakulud ei ole antud juhul põhjendatud. Suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (RKTKo 3-2-1-17-11 p 11). Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt

§ 150

lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 63,91 eurot, seega on avaldajal võimalus esitada kohtule avaldus 50% riigilõivu, summas 31,96 eurot, tagastamiseks. Marge Tamme Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.