§-st 115 tulenevalt nõuda võlgnikult kahju hüvitamist. Võlausaldaja kahju on kommunikatsioonide liitumise eest makstav tasu, s.o 200 000 krooni. Võlausaldaja märgib, et kommunikatsioonidega liitumise tasu suuruseks on 200 000 krooni, mis nähtub ka lepingu punktist 3.9.2. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. hagejal ei ole õigust nõuda liitumistasu hüvitamist kui kahju, kuivõrd A OÜ ning V. R on vastava nõude aluseks olevast lepingust taganenud. Kostja märgib, et lepingupool taganeb
lõikest 1 tulenevalt lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 2 kohaselt võib lepingupool, kes taganeb lepingust mille teisel poolel osaleb mitu isiku, taganemisõigust teostada üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt.
lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on otsuses 3-2-1-110-08 asunud seisukohale, et taganemist kujundusõigusena ei ole võimalik piirata vaid tehingu ühe sooritusega. Kui mitu sooritust moodustavad ühe ühtse tehingu, siis võib taganeda nendest kõigist korraga. Lepingust taganemisega ei pea enam lepingut täitma ning poolte lepinguline suhe muutub
Kuivõrd hageja ei ole 2 lepingu alusel midagi üle andnud, ei saa toimuda ka tagasitäitmist ja seega ka väärtuste hüvitamist ega ka kahju hüvitamist. Kostja märgib, et kõnealuses tsiviilasjas on hageja esitanud poolte vahel sõlmitud lepingu, kuid jätnud esitamata avaldused lepingust taganemise kohta. 22.12.2009 esitas V. R notar Liivi Laose poolt tõestatud avalduse lepingust taganemise kohta ning 14.10.2010 M. V poolt koostatud ning tõestatud notariaalaktiga, esitas A OÜ avalduse lepingust taganemise kohta. Seega on V. R taganenud lepingust täies ulatuses ning A OÜ taganenud lepingu punktide 3.8, 3.9 ning 4 osas. Eeltoodust tulenevalt on A OÜ taganenud lepingust, millega kohustus tagama kommunikatsioonidega liitumise tasu maksmata. Kuivõrd kohustus on ära langenud, puudub hagejal nõude esitamise alus. Käesoleval juhul puudub A OÜ ning hageja vahel leping, mille rikkumisele tuginedes saaks hageja nõuda kahju hüvitamist. Lisaks ei ole selge kahju. Hageja väidab hagiavalduses, et tema kahjuks on 200 000 krooni, kuivõrd sõlmitud lepingute kohaselt pidi V R maksma kahe kinnistu liitumise eest tasu 400 000 krooni ning seetõttu on ühe kinnistu liitumise tasu 200 000 krooni ja seega hageja kahju. Kostjale jääb selline kahju käsitlus arusaamatuks. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole oma kahju tõendanud. Puuduvad mistahes dokumendid selle kohta, et hageja on tasunud liitumistasu, millest temal see kahju tekkis. Kuivõrd lepinguline suhe on VR poolt lepingust taganemisega muutunud tagasitäitmise võlasuhteks on pooltel õigus nõuda kohustuste täitmisena üleantu tagastamist. Seega on ära langenud A OÜ kohustus tagada XXX igakordse omaniku liitumine kommunikatsioonidega liitumistasu maksmata. Eeltoodust tulenevalt esitas PKOÜ, võlausaldajana, vastuväite antud nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. PKOÜ on jätkuvalt seisukohal, et K. M poolt esitatud nõue on põhjendamatu ning alusetu. Kokkuleppest, mille kohaselt oleks A OÜ pidanud tagama kommunikatsioonidega liitumise liitumistasu maksmata, on taganetud, mistõttu on ära langenud A OÜ vastav kohustus.
lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt peab tagastamise või väljaandmise asemel lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Eeltoodust nähtuvalt oleks K. M lasunud lepingust taganemise korral, lepingu kohasel täitmisel, kohustus hüvitada kommunikatsioonidega liitumise väärtuse. Hageja ei ole põhjendanud tekkinud kahju ning antud asjaoludel ei olnud hagejale kahju tekkimine võimalik. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause 3 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Vaidlus puudub alljärgnevate asjaolude osas: -12.11.2007 sõlmisid hageja KM, OÜ A , Osaühing MV ja kolmandad isikud Tallinna notari Priidu Pärna poolt koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr XXXall registreeritud lepingu ülevõtmise ning muutmise lepingu. -Lepingu punkti 3.9.
lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 2 kohaselt võib lepingupool, kes taganeb lepingust mille teisel poolel osaleb mitu isiku, taganemisõigust teostada üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt.
lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust taganemisega muutub poolte lepinguline suhe
Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas esitanud nõuet tagasitäitmise alusel. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas asjas on kostja esitanud tõendid, mille kohaselt puudub A OÜ ja hageja vaheline leping, mille rikkumisele tuginedes saaks hageja nõuda kahju hüvitamist ning hageja seejuures nimetatud tõenditele vastuväiteid esitanud ei ole, saab lugeda A OÜ ja hageja vahelise lepingu puudumise antud asjas tuvastatuks. Kohus leiab, et kuivõrd lepingust taganemisega on A OÜ kohustus, tagada hagejale kommunikatsioonidega liitumine tasu maksmata, ära langenud, puudub hagejal lepingu alusel nõude esitamiseks alus. Kuna lepingust on taganetud ning selle õiguspärasust ei ole hageja poolt vaidlustaud, siis ei ole hageja välja toonud ühtegi õigusvastast tegu, millega talle kahju põhjustati. Seega puudub antud juhul kahju tekitamise üks kohustuslik osa ning kahju nõuet hagejal ei ole. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt eeltoodust puudub hagejal õigus esitada 12.11.2007 lepingu rikkumise alusel nõuet A OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 5 TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 2 hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.