Obsah (8)

§ 613§ 4771§ 377§ 423§ 378§ 383§ 371§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-11-42695 Tsiviilasi Liudmi

§ 613

lg 1 p 4; § 4771 lg 1, 2; § 616; § 377 lg 2 ja § 378 lg 3 sätete alusel arvamusel, et kandeavalduse korteriühistu Suur tn 8 registreerimiseks menetlemine tuleb peatada kuni käesoleva vaidluse lahendamiseni. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Tatjana Peterson esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. septembri 2011 esialgse õiguskaitse määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus määruse tegemisel tuvastanud, kas avalduse Suur 8 elamu korteriomanike otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamiseks on olemas korteriomandi XXX omanike tahteavaldus. Kinnistusraamatu järgi on korteriomandi XXX omanik A.P. . Pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse järgi A.P. suri XX.XX.XXXX ning tema seadusjärgsed pärijad on mitu isikut, sh avaldaja. Avaldaja võib olla A.P. vara pärima õigustatud isik, kuid kuna puudub tõend, mis tõendab, et avaldaja on korteriomandi XXX omanik, ei ole avaldaja huvitatud isik selleks, et nõuda Suur 8 elamu korteriomanike otsuste kehtetuks tunnistamist. Pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avaldus ei saa antud fakti tõendada, kuna sisaldab avaldajate esitatud asjaolusid; 2) võivad A.P. kaaspärijad teostada XXX korteriomandiga seotud õiguseid ainult kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. Alates 01.01.2009 jõustunud pärimisseaduse § 180 järgi kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust. Alates 01.01.1997 kuni 31.12.2008 kehtinud pärimisseaduse § 141 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara nende kaasomandis. Kaaspärijad valdavad, kasutavad või käsutavad pärandvara kaasomandi kohta käivate sätete kohaselt. Kuna pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse järgi on A.P. seadusjärgseteks pärijateks mitu isikut, siis AÕS § 72 lg 1 järgi valdavad ja kasutavad nad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Puuduvad tõendid, mille alusel oleks võimalik tuvastada A.P. pärijate ring ja kas nende vahel on olemas XXX korteriomandiga seotud õigussuhet korraldav kokkulepe. Nimetatud kokkuleppe puudumisel ei saa ükski A.P. pärijatest teostada oma äranägemisel toiminguid korteriomandi XXX valitsemiseks, sh korteriomanike otsuste vaidlustamiseks.

§ 4771

teise lause järgi kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut.

§ 377lg 1 kohaselt kohus tagab hagi hageja taotlusel.

Kuna avaldaja ei ole tõendanud oma esindusõigust kohtule avalduse esitamiseks korteriomandi XXX omanike nimel elamu Suur 8 korteriomanike otsuste kehtetuks tunnistamiseks, tuleb tema avaldus jätta

§ 423lg 1 p 9 alusel läbivaatamata.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED 4. L. Bogdanova vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 3 1) algatas maakohus 14.09.2011 määrusega hagita menetluse L. Bogdanova avalduse alusel ning määruse põhjendustest järeldub, et kohus kontrollis menetluse algatamise staadiumis kõiki

§-s 371 loetletud hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. See tähendab, et menetluse algatamisel kohus tuvastas esitatud tõendite alusel (28.06.2011 pärimismenetluse algatamise avaldus), et avaldaja on A.P. pärija ning on seega pöördunud kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kuna menetluse algatamise määrusele ei saa esitada määruskaebust, siis puudub määruskaebuse esitajal õigus vaidlustada esialgse õiguskaitse määrust n.ö vale avaldaja tõttu. Esialgse õiguskaitse määruse edasikaebamise õiguslikud alused võivad olla seotud hagi tagamise eesmärkide (

§ 377

) või proportsionaalsuse (

§ 378

) võimalike rikkumistega või kahju tekitamisega (

§ 383). Sellistele alustele määruskaebuses ei tugineta; 2) A.P.

suri XX.XX.XXXX , seega avanes pärand XX.XX.XXXX (kuni 31.12.2008 kehtinud pärimisseaduse § 3 lg 1). Pärimisseaduse § 117 lg 3 järgi, kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Avaldaja loetakse pärandi (korteri XXX ) vastu võtnuks, sest ta asunud korterit või selle osa valdama ja kasutama juba XX.XX.XXXX . AÕS § 71 lg 4 järgi on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega kaasomandist väljapoole suunatud õigussuhetes, nagu antud asjas, võib korteriomandi iga kaasomanik tegutseda iseseisvalt.

§ 371

lg 1 p 12 kohaselt peab oma esindusõiguse olemasolu tõendama õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik. L. Bogdanova esitas avalduse oma nimel korteriomandi XXX kaasomaniku õiguse alusel. Seega kaebuse viide AÕS § 72 lg-le 1, mis reguleerib kaasomanike sisesuhteid, on alusetu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 14.09.2011 määrus muutmata. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks ning maakohus on põhjendatult kohaldanud

§ 4771lg 1, 2; § 616; § 377 lg 2 ja § 378 lg 3 alusel L.

Bogdanova poolt hagita menetluses kohtule esitatud avalduse tagamiseks esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on seaduses sätestatud alus ning samuti on esialgse õiguskaitse kohaldamine kooskõlas

1. peatükis sätestatud põhimõtetega.
2. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus ei ole tuvastanud, kas korteriomanike otsuste kehtetuks tunnistamise menetluse algatamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on olemas XXX korteriomanike tahe, kuna juriidilise faktina on tuvastamata see, et L. Bogdanova on A.P. pärija (pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avaldus ei ole selle tuvastamiseks piisav, sest põhineb üksnes avaldaja esitatud teabel), seega puuduvad tõendid pärijate ringi tuvastamise kohta. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et avaldaja esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on korteriomandi Narvas XXX omanikuks A.P. ning Narva notar Sergei Nikonovi poolt 28.06.2011 koostatud ja tõestatud pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse kohaselt on A.P. surnud XX.XX.XXXX (määruskaebuses on trükiviga – 30.06.2011) ning tema tütred Liudmila Bogdanova ja S.B. võtavad pärandi vastu. Asjakohase pärimisseaduse (s.o
3. a pärimisseadus 01.06.2001 redaktsioonis) § 3 sätete kohaselt avanes A.P. pärand XX.XX.XXXX . Avaldaja ei ole kohtule esitanud pärimistunnistust. Pärimismenetluse algatas avaldaja 28.06.2011, kuid pärandit valdama asus 4 ta eelduslikult varem. Pärimise puhul toimub omandi üleminek kinnistusraamatuväliselt (
4. a PärS § 1; § 4). Ringkonnakohus leiab, et seadusjärgne pärimine on huvitatud isikute poolt vaidlustamata asjaolude põhjal (krt 1 valdama asumine
5. a PärS § 118 tähtaja jooksul) tuvastatav. Menetlusökonoomia printsiibist lähtuvalt ei vaja see täiendavate tõenditega kinnitamist.
6. Samuti on määruskaebuses leitud, et kaaspärijad võivad teostada korteriomandiga seotud õigusi ainult kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt ning kokkuleppe puudumisel ei saa ükski pärija teha korteriomandi osas valitsemistoiminguid; antud asjas puuduvad tõendid pärijatevahelist õigussuhet korraldava kokkuleppe kohta. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Eelkõige tähendab see seda, et kaasomaniku tegutsemise puhul omandi huvides teiste kaasomanike volitust eeldatakse. Antud asjas tegutseb L. Bogdanova krt 1 kaasomanike huvides (vaidlus puudutab üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitamist ning asja majandamiskulude jaotamise proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist). Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et avalduse esitamise õiguse vastav eeldus on täidetud.
7. Määruskaebuses on märgitud ka, et kuna L. Bogdanova ei ole tõendanud esindust, ei saa lugeda täidetuks

§ 377lg 1 nõuet (taotluse esitamine hageja poolt).

Vastustaja on siinkohal õigesti leidnud, et

§ 371

lg 1 p 12 nõuab esindusõiguse tõendamist õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isikult. Antud juhul esitas avaldaja avalduse oma nimel, kaasomanikuna. AÕS § 72 lg 1 säte, millele määruskaebuse esitaja tugineb, puudutab kaasomanike sisesuhet ning on asjakohatu. 9. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Üllar Roostoja Viivi Tomson 5 Andra Pärsimägi